Svein Lund:

Sámi skuvlahistorjá Norggas - Alit oahppu

Logaldallanmanus Sámi allaskuvla giđđa 2005

Oppalaččat Norggas

1800-logu gaskamuttus eai lean go 500 studeantta Norggas. 2000 ledje sullii 190000. Stuora oassi dán laskama duogážis lea das go muhtin skuvllaid definerejedje allaskuvlan, nu ahte omd. oahpaheaddjiskuvlaoahppit ja buohccedivššároahppit šadde studeantan. Dattetge muitalit logut ahte mealgat eanet nuorat leat ožžon alit oahpu go ovdal.

Stuora studeantaohcan dagahii ahte stáhta fertii hukset eanet fálaldagaid olggobealde universitehtagávpogiid Oslo ja Bergen. 1968 mearridii Stuoradiggi danin vuođđudit universitehtaid Roanddimii ja Romsii.

Dan rádjái ii lean leamaš alit oahppu Davvi-Norggas, erret muhtin profešuvdnaoahput mat eai vel gáibidan lohkangealbbu.

1960-logu rájes rievdadedje dađistaga alit oahpu vuogádaga. Vuosttaš doaibma lei guovlluallaskuvllaid álggaheapmi. Dađistaga šadde oahpaheaddji- ja inšenevraskuvllat ja máŋga dearvvašvuođa- ja sosialfágaskuvlla allaskuvlaoahppun. Boađusin ledje ollu allaskuvllat, muhtin áiggi ledje badjel 200.

Ođastuslogijagi sihke álggii ja loahpahuvvui allaskuvlaođastusaiguin. Vuosttaš ođastusčilgehus, Herneslávdegoddi, mielddisbuvttii buot Norgga alit oahpu ovttastahttima. Vuos bođii 1989:s láhka universitehta ja dieđalaš allaskuvllaid birra. 1995:s šadde buot allaskuvllat mielde oktasaš lágas. Buot alit oahppu oaččui oktasaš ulbmiliid, stivrenortnegiid ja árvvoštallanortnegiid. Gaskaáiggis ledje 98 regiuvnnalaš allaskuvlla biddjon oktii 26 allaskuvlan. Seammás vuođđoduvvui Norggafierpmádat (Norgesnettet), mii galggai ovttastahttit buot universitehtaid ja allaskuvllaid ja addit daidda iešguhtege guovddášdoaimmaid iešguđet fáttain ja fágáin oahpahusas ja dutkamis. Sullii oktanaga Herneslávdegottiin lei eará lávdegoddi barggus, mii galggái guorahallat oahpaheaddjioahpu . Dán guovtti lávdegottis ledje iešguđetge oaidnu dehálaš áššiin, ja oahpaheaddjit ja sin searvvit eai ge lean ovtta oaivilis mo oahpaheaddjioahpahus berrešii leat:
· Galgá go dábálašoahpaheaddjioahpahus addit gealbbu oahpahit buot vuođđoskuvlla fágaid ja dásiid? Dahje galgá go juohkit nu ahte šaddá sierra oahpahus guđege váldodási várás ja/dahje gáibidit jahkeovttadaga fágain maid galgá oahpahit nuoraiddásis?
· Galgá go vuosttažettiin deattuhit pedagogihka vai fága?
· Galget go buot oahpaheaddjiallaskuvllat čuovvut ovtta málle vai galgá go leat vejolaš báikkálaččat heivehit?

1992 rájes viiddiduvvui oahpaheaddjioahppu 4 jahkái ja geavatlaš pedagogalaš oahppu šattai jahkeovttadat. Dábálašoahpaheaddjioahpus manai olles áigelassáneapmi vuođđoskuvlafágaide, pedagogihka oassi oahpus šattai danin unnit go ovdal. Goappašat pedagogalaš oahpuid oahppoplánat šadde mieđáhusat gaskal Hernesa sávaldaga ráhkadit standardiserejuvvon oahpaheaddjioahpu mas vuosttažettiin deattuhuvvui konkrehta fágamáhttu ja erenoamážit fágapedagogaid sávaldaga deattuhit pedagogihka ja skuvlla fuolahusbargguid ja addit iešguđetge allaskuvlii eambbo friddjavuođa hábmet oahpaheaddjioahpu.

Maŋŋil go Hernes lei ođastan joatkkaoahpahusa ja vuođđoskuvlla, šattai fas oahpaheaddjioahpu vuorru. Dál dat galggai heivehuvvot ođastusaide O94 ja O97. Hernesa maŋimus daguid gaskkas, oahpahusministtarin, 1995 lei nammadit Hille-Valla-lávdegotti, mii galggai revideret oahpaheaddjioahpu. Lávdegoddi oaččui hui čavga mandáhta, mii dagahii ahte buot váldolinját ledje mearriduvvon ovdal go lávdegoddi bargagođii . Ođastus čađahuvvui 1998 rájes ja gohčoduvvui LU98. Dát ođastus ollášuhtii dan maid Hernes ii nagodan 1992. Dál nannejuvvui našuvnnalaš stivren, ja sihke allaskuvllat ja studeanttat ožžo unnit válljenvejolašvuođa. Geatnegahtton fágat lassánedje 50 čuoggás 60 čuoggái.

Stuorámus rievdadus maid Hille-Valla-lávdegoddi evttohii guoskkai fidnofágaoahpaheaddjioahppui. Galggai ráhkaduvvot ođđa golbma jagáš oahppu joatkkaoahpahusa fidnofágaoahpaheddjiid várás. Dát oahpahus galggai buhttet sihke geavatlaš pedagogalaš oahpu ja fidnoteorehtalaš oahpu nugo teknihkalaš fágaskuvlla dahje sullásačča. Lohkanáiggis galge studeanttat oažžut organiserejuvvon hárjehallama sihke fágabarggus ja oahpaheaddjin, galge oahpásnuvvat olles fágasurggiin (mii sáhttá gokčat ovtta joatkaskuvlla vuođđokurssa, omd. hábmenfága) ja sii galge beassat čiekŋudit dan fágas mas sis alddis lei fágareive dahje sveinnareive. Ođđa golmmajagáš fitnofágaoahpaheaddjioahpu vuosttaš buolva álggii 2001.

2001 mearridii Stuoradiggi stuora ođastusa alit oahpus, Mjøs-lávdegotti evttohusa mielde. Ođastus gohčoduvvo kvalitehtaođastussan, muhto váldoášši lea lohkamiid effektiviseren ja čavgen. 1900-logu álggu rájes lea universitehtain leamaš dálá grádavuogádat, mas leat vuođđofága, gaskafága ja váldofága ja grádat nugo cand.mag. ja cand.real. Dan sadjái galget dál šaddat riikkaidgaskasaš grádat Bachelor (BA) ja Master (MA). Máŋggaid lohkamiidda mearkkaša dát oanehit lohkanáiggi, go Bachelorgráda galgá leat 3 jagi ja Master 5 jagi. Universitehtaoahpahus galgá eambbo sulástahttit allaskuvllaid profešuvdnaoahpuid dahje joatkkaoahpahusa, oahpahusásahusat galget dássidit čuovvut studeanttaid. Galget ráhkaduvvot lohkanšiehtadusat gaskal studeantta ja lohkansaji. Jođusárvvoštallan galgá belohahkii buhttet stuora loahppaeksámeniid. Alit oahppu heivehuvvo riikkaidgaskasaš njuolggadusaide. Riikkaidgaskasaš grádaide lassin, galgá čađahuvvot ECTS (European credit transfer system) árvosániide ja lohkančuoggáid rehkenastimii. Seammás galgá eŋgelasgiella stuorit muddui šaddat lohkangiellan. Šaddet čavgadit gáibádusat čuovvut lohkanprogrešuvnna ja váikkuhangaskaoapmi lea ahte buot lohkanruhtadeapmi máksojuvvo loatnan. Easka go studeanta lea ceavzán eksámena, konverterejuvvo vissis oassi loanas stipeandan.

Ođastus váikkuha mealgadit alit oahpu organiseremii ja ruhtadeapmái. Oahppoásahusaid stivrrain nannejuvvo olgguldas representašuvdna ja vuođđoduvvo sorjjasmeahttun bearráigeahččanorgána. Ruhtadeapmi galgá beaktilvuođa duohken, dat mearkkaša galle eksámenat leat váldon. Oasit ođastusas čađahuvvojedje 2002. 2003 mielde galgá visot doaibmat ođđa njuolggadusaid mielde.

Sámi fálaldat


Alit oahpus leat vuosttažettiin čuovvovaš ásahusat mat oanehis dahje guhkes áiggi leat fállan oahpahusa mas lea sámi sisdoallu: Oslo ja Romssa universitehtat ja Finnmárkku (Álttá), Romssa, Nordlándda (Bodeaju), Nesna ja Davvi-Trøndelaga (Levanger) allaskuvllat. Oslo universitehta plánain lei "lappisk og kvænsk" 1848 rájes, muhto oahpahus lei eanemusat jurddašuvvon dáža báhpaide, geat galge bargat sámi guovlluin. Oslo Universitehtas sámegielas lea álo leamaš stáhtus amasgiellan ja nu maŋŋit go 1970-logus sáhtii sámegiela vuođđofágaeksámenis vástidit dárogillii(!) Muđui lea Oslo universitehtas leamaš hui unnán sámi sisdoallu.

Dárbu lágiidit oahpahusa sámegielas, sámi historjjás ja kultuvrras geavahuvvui dehálaš ággan vuođđudit Romssa universitehta. Muhto guhká lei sámi fáttát hui unnan sadji doppe. 1973 vuođđoduvvui Álttá oahpaheaddjiskuvla, ja das lei álggu rájes sierra sámi ossodat. Ossodat oaččui ovddasvástádusa dasa ahte sámegielat dábálašoahpaheaddji- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjistudeanttat ožžo oahpahusa sámegielas ja kultuvrras. Eará fágain fertejedje sámegielat studeanttat čuovvut dábálaš oahpahusa dárogillii.

Sihke studeanttat, sámi oahpaheaddjit ja sámi ásahusat ledje duhttameahttumat sámi oahpahusa eavttuin allaskuvllas. Oktii celke buot sámi ossodaga oahpaheaddjit eret virgiineaset. Boađus lei ahte departemeanta bivddii Finnmárku guovllulaš allaskuvlastivrra guorahallat sámi oahpaheaddjioahpu. Nammaduvvui lávdegoddi, mii 1984 evttohii sierra sámi allaskuvlla. Ovttas sámi organisašuvnnaid gáibádusaiguin dat dagahii ahte 1988 mearriduvvui vuođđudit sámi allaskuvlla Guovdageidnui. Sámi allaskuvla álggahuvvui 1989, go sámi oahpaheaddjioahppu sirdojuvvui Finnmárkku allaskuvllas. Sámi allaskuvla beasai stuora allaskuvlaovttastahttimis 90-logu álggus, ja sáhtii joatkit sierra ásahussan. Oahpaheaddjioahppu lea olles áiggi leamaš allaskuvlla váldosuorgi; dábálašoahpaheaddji- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahppu ja joatkkaoahppokurssat pedagogihkas ja sámegielas. Álggu rájes dáhtui skuvla viiddidit fálaldaga eará surggiide, muhto departemeanta lea leamaš hui hánis sihke formálalaš dohkkehemiid ja juolludemiid hárrái. Sámi allaskuvlla studeantalohku bisánii áigodagas 1992-99, dan botta go eanaš eará allaskuvllain goarkŋui studeantalohku sakka. Lea čielga oktavuohta dainna go oahpahusdepartemeanta lea biehttalan allaskuvlla álggahit eanas fálaldagaid maid skuvla lea plánen. 2000 beasai allaskuvla, jagiid vuordima maŋŋá, viimmat álggahit sámi journalistaoahpu, muhto eará fálaldagat, nugo luondduhálddašeapmi ja dáidaoahppu, ii vel leat ollen guhkelii go plánendássái. Sámi allaskuvla lea huksen alla gealbbu guovttegielatvuođas ja lea huksen riikkaidgaskasaš oktavuođa eará álgoálbmogiiguin ja unnitloguiguin. Allaskuvla lea hukseme fápmoguovddáža sámi máhtu geavahemiin skuvllas. Lea álggahuvvon professoráhta sámi máhtus ja ipmárdusas ja álggahuvvon prošeakta mo skuvllas sáhttá ávkkástallat vuoras olbmuid eahpeformálalaš máhtu.

Lassin Sámi allaskuvlii, leat erenoamážit allaskuvllat Nordlánddas ja Trøndelagas main leat oahppofálaldagat main lea sámi sisdoallu. Árrat 80-logus álge oahpaheaddjiallaskuvllat Bodeajjus ja Levangeris oahpahit julevsámegiela ja lullisámegiela.

Nordlándda allaskuvla (Bodeaju) fállá julevsámegiela, duoji ja servodatfága, mas sámi dilit deattuhuvvojit. Lullisámegiella lea áigodagain oahpahuvvon Davvi-Trøndelaga allaskuvllas ja Nesna allaskuvllas. Finnmárkku allaskuvllas leat baicce hui unnán muddui leamaš fálaldagat main lea sámi sisdoallu maŋŋil go Sámi allaskuvla álggahuvvui.

Norgga universitehtaid gaskkas lea vuosttažettiin Romssa universitehtas sámegiella, kultuvra, historjá ja servodateallin fáddán. Dohko vuođđoduvvui Sámi dutkamiid guovddáš 1990. Ulbmil lea miehtá universitehta nannet ja ovttastahttit lohkamiid ja dutkama main lea sámi sisdoallu. 2000 ráhkadii guovddáš "Romssa universitehta sámi strategiijaplána". Dás boahtá ovdan ahte máŋgga fágas leat sámi fáttát oassin oahpahusas ja dutkamis. Muhto seammás gávdnojit ain fágat gos ollásit hilgot makkárge ovddasvástádusa sámi fáttáide. Dát guoská omd. fágaide psykologiija, dárogiella ja guolástusfága. Romssa universitehta pedagogihkaoahpahus lea ovdal hui unnán beroštan sámi áššiin. Nu maŋŋit go 1998 universitehta ii sáhttán fállat fágadidaktihka sámegielas. 1998 rájes lea Romssa universitehta fállan sámi kulturmáhtu lohkanbadjin.

Oslo universitehta sámegieloahpahus bissehuvvui birrasit 1990, ja 2000 dat formálalaččat heaittihuvvui, maŋŋil go sámegiella doppe lea oahpahuvvon 1800-logu gaskamuttu rájes. 1996 guorahallan oahpaheaddjioahpu birra oaččui garra moaitámušaid sámi oahpaheaddjioahpu gieđahallama dihte. Málle mii bođii dán evttohusas, ja mii čađahuvvui 1998 rájes, lei dan mađe standardiserejuvvon ahte sámi oahpaheaddjioahppu ii čáhkan dasa. Oažžun dihte saji sámegielfágii fertešii heaittihit buot sámi oahpaheaddjistudenttaid válljenvejolašvuođaid. Boađus moaitámušas lei ahte nammaduvvui sierra lávdegoddi sámi oahpaheaddjioahpu guorahallamii, ja Sámi allaskuvla oaččui dispensašuvnna bargat boares plánaid mielde dassážii ođđa guorahallan gieđahallojuvvo. Dát guorahallan bođii 2000, ja oaidná ovttas buot oahpaheaddjioahpu sámi oahpahusa várás. Das evttohuvvo ee. álggahit sierra sámi fidnofágaoahpaheaddjioahpu, ja ahte šaddet sierra rámmaplánat sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu, dábálašoahpaheaddjioahpu ja geavatlaš-pedagogalaš oahpu várás. Lávdegoddi deattuha maiddái lassi- ja joatkkaoahpahusa oahpaheddjiid várás sámi oahpahusas.

Go "Kvalitehtaođastus" buktá ođđa grádastruktuvrra ja oanehit lohkanáiggi, sáhttá boađus leat ahte studeanttat lohket dušše našuvnnalaš váldohivvodaga, ja gáržžidit eavttuid sámi sisdollui lohkamiin. Studeanttain, geat lohket sámegiela universitehtain ja allaskuvllain, lea dávjá heajut vuođđu sámegielas vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas go dáža studeanttain lea dárogielas. Danin lea sámegielfágas oalle stuora proseanta studeanttain geat geavahit guhkit áiggi ovdal go geahččalit ge váldit eksámena ja/dahje eai ceavzze vuosttaš háve. Ođđa lohkanruhtadeapmi sáhttá danin dahkat sámegiellohkama eavttuid váddásin. Universitehtaid ja allaskuvllaid ruhtadeapmi studeantalogu mielde sáhttá maiddai dahkat liigečuolmmaid sámi oahpahussii, mas dávjá leat unna studeanttajoavkkut ja danin stuorit golut studeantta nammii. Departemeanta lea lohpidan sierra guorahallama sámi oahpahusa ja dutkama birra, muhto lea balahahtti ahte ovdal go dat boahtá lea juo sámi alit oahppu biddjon ruovttoluotta ođastusa oppalaš váikkuhusaid geažil.

Ođastusas lohpiduvvo oahpahusásahusaide stuorat friddjavuohta ieža álggahit oahppofálaldagaid. Muhto allaskuvllaide galgá dát guoskat dušše oanehat oahpuide, ja Sámi allaskuvla ii sáhte vel álggahit plánejuvvon 3-jagáš fálaldagaid departemeantta dohkkeheami haga.

Giđa 2000 bođii Stuoradiggedieđáhus 34 (2002-2002), alit sámi oahpu ja dutkama birra. Dát bođii easka maŋŋil go Stuoradiggi lei gohččon departemeantta buktit stuoradiggedieđáhusa. Dieđáhus unnán muddui čuovvolii konkrehta evttohusaid mat ledje boahtán Nergård-lávdegottis (sámi oahpaheaddjioahpahusa birra) ja Mjøs-lávdegottis. Das ii lean plána mo ovdánahttit Sámi allaskuvlla dieđalašiallaskuvlan ii ge mo bestet studeanttaid sámegielkurssaid bokte. Departemeanta ii ge hálit sierra sámi oahppoplánaid oahpaheaddjioahpahusas.


Sámi skuvlahistorjá - 1940 rádjái
Sámi skuvlahistorjá - 1940 rájes
Sámi skuvlahistorjá - mánáidgárdi

Til startsida

sveilund@online.no