Artihkkal Min Áiggis, 23.02.94
Juohkehaččas lea vuoigatvuohta oažžut oahpu sámegielaš." Nu čállojuvvo Sámelágas, §3-8. Muhto okta ášši lea mii láhka dadjá, nubbi mii duohtavuoðas dáhpáhuvvo. Dan leat váhnemat, geat leat geahččalan oažžut sámegieloahpu iežaset mánáide, vásidan.
Svein Lund
Skaun suohkanis Roanddima olggobealde orru Kristin Sara ovttas nieiddaidisguin, 8-jahkásaš Kristina ja 6-jahkásaš Marita. Kristina eatni sáddejuvvui áiggistis Guovdageainnus Roanddimii vázzit bealljehemiidskuvlla. Son orui dohko, ja doppe šattai Kristin bajás. Dál son bargá bealljehemiiddulkan Roanddimis. Vaikku sii orro guhkkin eret Guovdageainnus sus lea leamaš nana oktavuohta bearrašiin Guovdageainnus ja dovdá iežas nannosit čadnojuvvon Finnmárkkui ja sámi kultuvrii. Son háliida doalvut sámi identitehta iežas mánaide, ja savvá ahte mánáid-guovttus galgaba oažžut vejolašvuoða maid ieš ii ožžon oahppat sámegiela skuvllas. Muhto dan lea báikkálaš eiseváldit bissehan.
Diibmá Kristina vázzii vuosttaš luohká Steinerskuvllas Roanddimis. Son oaččui dalle sámegieloahpahusa, muhto eadni fertii ieš máksit dan. Go son mannan čavčča sirdii Børsa skuvlii, Skaun suohkanis, Kristin Sara ozai skuvllas sámegieloahpu nieiddasan. Skuvla ii lean dán vuostá, muhto ii váldán ovddasvástádusa. Kristin fertii ieš čállit ohcama ja sáddet Skaun skuvlakántuvrii. 7.9.93 skuvlahoavda Solveig Strand ovttas pedagogalaš bagadalli Kari Frisvoll vástideigga: "Med hjemmel i Grunnskolelovens §40 vil skolesjefen i Skaun avslå søknaden om undervisning i samisk ved Børsa skole." Kristin Sara váidalii skuvlastivrii. Skuvlahoavda sáddii ášši fas Stáhta oahpahuskántuvrii Lulli-Trøndelagas. Muhtto oahpahuskántuvra čujuhii seamma láhkaparagráfii, mii dadjá: "Jus lea unnimusat golbma sámegielat oahppi ovtta skuvllas, sii sáhttet gáibidit sámegieloahpu". Oahpahuskántuvra logai iežas ovtta oaivvilis skuvlahoavddain ahte son sáhttá hilgut ohcama. Ášši orru čaðat leame gávdno go formalalaš vuoððu hilgot ohcama, ii ge lea go vejolaš addit sámegieloahpahusa. Kristin Sara oaččui fas hilgoma, dán háve dáiguin sániiguin: "Denne avgjørelsen er endelig og kan ikke påklages." Kristin ii dohkehan dan, muhto čálii njuolga Oahpahuskántuvrii, mii fas hilgui ohcama. Dál sii čujuhit KUF:ii: "KUF har i rundskriv F-106/93, korrigert versjon, på nytt behandlet spørsmål om tildeling av ressurser til opplæring i samisk. Departementet understreker bestemmelsen i Grunnskoleloven § 40 a om at det minst må være 3 elever ved en skole."
- MÁNÁT GALGABA DIEHTIT GOSA
SOAI GULLABA
Manne bat Kristin Sara lea rahčan nu hirbmadit addit nieiddasan
sámegieloahpahusa?
- Háliidan ahte mu nieidda-guovttus galgaba šaddat bajás
dovdduin ahte sudnos lea sámi identitehtta, soai galgaba diehtit gosa
gullaba. Soai eaba galgga dárbbášit heahpanit ja ohcat
iežaska nugo mun fertejin. Mun šadden bajás lobihis
identitehtain, ja boaðus das lei ahte válden stuoraservodaga oainnu
iehčan. Muittán bures dalle go Mathis Hætta vuittii Melodi
Grand Prix. Mun heahpanin. Ii lean šat vejolaš čiehkadit.
Nuppi bealde dovden iežan nannosit čadnon Guovdageidnui, muhto
go mii leimmet doppe geasset lei nu váttis. Mun ja mu vieljat ja
oappát eat máhtán sámegiela, boares olbmot ja
mánát doppe máhte unnán dárogiela.
Daðistaga lean oahppan ipmirdit eambbo sámegiela, muhto lea guhkkin
eret das ahte máhtán giela dan maðe ahte máhtán
ieš oahpahit mánáide.
- Skuvla gal lea muhtin muddui leamaš positiivat, muhto sii leat hoigan ovddasvástádusa eret ja guoddan munnje ohcat ja riidalit. Ii sáhte vuordit ahte váhnemat galget váldit dakkár noaði. Eai leat máñggasat geat nagodit go mii jurddašit makkár badjelgeahččama sii leat ieža vásihan skuvllas. ‚áppa sániiguin daddjo ahte mánát galget oažžut oahpahusa iežaset návccaid ja eavttuid mielde. Mu mánáide sámi duogaš lea dehálaš oassi dás. Danin dát berre leat skuvlla ii ge váhnemiid ovddasvástádus. Skuvllas gos mu nieida vazzá leat moanat sisafárrejeaddjimánát, ea.ea. kurdalaš mánát geat ohppet kurdalašgiela ja polskalaš mánát geat ohppet polskagiela. Eará mánát jerret nieiddastan ii go son lea sápmelaš? Lea son fal, vástida. - Muhto manne dus ii leat sámegiella skuvllas dalle? jerret. Maid son galgá vástidit dasa?
- Departemeantta čállosis čállet ahte lea juolludan ruða sámegieloahppui suohkaniin. Diibmá ledje ruðat mat eai geavahuvvon. Okta sivva dasa lei ahte Lulli-Trøndelaga oahpahuskántuvra biehtalii ohcat munnje. Biehtaledje maiddái sáddet mu váidalusa departementii.
SUOHKAN: - EKONOMALAŠ GA¾ALDAT
Go mii čuojahit Skaun skuvlakántuvrii, skuvlahoavda lea eret,
muhto beassit humadit pedagogalaš bagadalliin, Kari Frisvoll. Son gal
vástida min gažaldagaide, muhto mii eat beasa čállit
maid son lohká, go lea skuvlahoavda gii galgá hupmat aviissaiguin.
Beaivvi das maññil skuvlahoavda lea olamuttus, muhto son
vástida oanehaččat ahte sus ii leat geatnegasvuohta dadjat
maidege mediaide, ja čujuhit ráððeolbmái, Knut
Nygård. Mii jearrat sus leat go sii dán áššis
váldán Sámelága ja Vuoððolága
sámeparagrafa vuhtii.
- Mii hálddašit Vuoððoskuvlalága mielde, dat lea
doarvái middjiide.
- Muhto vuoððoskuvlaláhká han ii biehtal lágiidit
sámegieloahpahusa vaikko leš unnit go 3 oahppi.
- Mii eat suitte ollašuhttit buot sávaldagaid. Fertejit han
prioriteret mo mii geavahit ruðaideamet
- Sámegielahpahus han lea ášši maid suohkan ii
áiggu prioriteret ovdal go ferte?
- Mus ii leat erenoamáš kommentara dasa.
- Lea go rehkenasttojuvvon ollu go mávssašii?
- Ii leat, mu dieðuid mielde.
OAHPAHUSKÁNTUVRA: - ČUOVVUT TEAVSTTA
Lulli-Trøndelaga oahpahuskántuvrras beassat hupmat
oahpahusdirekteavrrain, Ola Moe, gii ovttas áššemeannudeaddji
Harald Lyngvær lea čállan hilgomiid vuollái.
- Mo sáhtibehtet dulkot departemeantta čállosa nu ahte
dat ráddje sámegieloahpu? Das ii čállojuvvo ahte
ii sáhte addit sámegieloahpahusa unnit joavkkuide.
- Mii čuovvut teavstta. In oainne makkárge
dulkonváttisvuoða dás. Mii eat sáhte diehtit jus
departemeanta oaivilda eará go čállá.
- Ii go livččii vejolaš addit sámegieloahpu maiddái
ovtta dahje guovtti oahppái?
- Livččii gal, muhto de suohkanat fertejit ieža máksit.
- Vuoððoskuvlaláhka dadjá ahte sáhttá
gáibidit sámegieloahpu jus leat unnimusat golbma oahppi muhtin
skuvllas. Ii go livččii vejolaš lágidit oktasaš
oahpu moatte skuvlii?
- Dat gal livččii, jus lea skuvllat ovtta suohkanis dahje velá
suohkanrájiid badjel go lea lunddolaš. De han mii sáhttit
addit ruða dasa.
KUF: - RUHTA GAL GÁVDNO
Girko- oahpahus- ja dutkandepartemeanttas beassat humadit Randi Nordback
Madseniin, gii lea sámi skuvllaáššiid
ráððeáddi.
- Sámelága mielde juohkkehaš lea vuoigatvuohta sámegiel
oahpaheapmái, manne bat buohkat eai oaččo?
- Sámelága giellanjuolggadusat eai guoskka go 6 suohkana
sámegiela hálddašanguovllus. Dán guovllu olggobealde
lea Vuoððoskuvllaláhka mii mearrida, ja dan mielde lea
vuoigatvuohta sámegieloahpahussii go lea unnimusat golbma sámegielat
oahppi ovtta skuvllas.
- Manne lea biddjojuvvon dákkár rádji?
- Sivva dasa lea ahte mii eat oainne vejolažžan odne addit
sámegieloahpu juohke sájis gos okta dahje guokte oahppi
háliidit. Mii eat áiggu lohpidit maid eat sáhte doallat.
Mu dieðuid mielde mii leat nagodan háhkat sámegieloahpaheaddji
juohke sájis gos leat golbma dahje eanet oahppit ovtta skuvllas, muhto
daðe bahábut leat ollugat geain ii leat dohkalaš oahpahusa
dasa. Departemeanttas mis lea ruhta sámegieloahppui, maid mii juohkat
oahpahuskántuvrraid bokte. Mii vánahit nu guhkás go
sáhttit, ja dán rádjái leat nagodan addit buohkaide
geat leat ohcan, maiddái joavkkuide main ii leat go 1-2 oahppi.
- Muhto jus oahpahuskántuvrra ii hálit ohcat, sáhttá
go dalle suohkan dahje skuvla ohcat njuolga departemeanttas?
- Eai sáhte, sii han fertejit mannan oahpahuskántuvrra bokte.
________________________________________________________
Eará čállošat
oahpahusáššiid ja
sámi áššiid birra.
Eará čállosat
sámegillii.
Váldosiidui.
sveilund@online.no