Svein Lund:
Áiggun muitalit veahá
rávesolbmuidoahpahusa birra.
Ja ieš dát logaldallan lea máŋggaláhkái
rávesolbmuidoahpahusa boađus.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče máhtán
sámegiela.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče leamašan
dáppe.
Mu vuođđooahppu lea mašiidnabargin, ja rávesolbmuidoahpahusa
dahje nu gohččoduvvon «omskolering» haga livččen
buoremus lagi mielde ain bargan mekanihkkárin Findusis Hammerfesttas,
dahje vel jahkkehahtti leamašan bargguheapmi.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče šaddan oahpaheaddjin
in ge dutkin.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče čállán
dán logaldallama Polenis, gos lean oaidnán ahte hui
váilevaš rávelolbmuidoahpahusfálaldat, go mun lean
geahččaleame oahppat fas ođđa giela.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče ipmirdan man
dehálaš rávesolbmuidoahpahus lea.
Otná servvodagas ii baljo birge ge
rávesolbmuidoahpahusa haga.
Jurddaš mo olbmot guđege fitnus, geat otne leat 40 dahje 50 jagi
boares, birgešedje eará máhtu haga go dan mii sis lei
go guđđe vuođđoskuvlla 16 jahkásažžan,
joatkkaskuvlla 18 jahkásažžan dahje allaskuvla 23
jahkásažžan
Mii lea de rávesolbmuidoahpahus?
Gávdnojit máŋga definišuvnna, muhto áiggun
addit dušše ovtta, namalassii UNESCO definišuvdna:
"Rávesolbmuidoahpahus govvida buot oahppanproseassaid, juogo
formálalaččat dahje juoganu hámis, man bokte
olbmot,
geat sin servodagas adnojuvvojit rávesolmmožin, ovdánahttet
máhtuideaset ja buoridit teknihkalaš ja fitnofágalaš
gelbbolašvuođadeaset dahje veahkeha sin dustet iežaset ja
servodaga dárbbuid.
Rávesolbmuidoahpahus fátmmasta sihke formálalaš
oahpahusa,- liige- ja joatkkaoahpu ja maid eahpeformálalaš oahppama
mii deaivida máŋggakultuvrralaš oahpposervodagas, gos sihke
teorehtalaš ja geavatlaš vuogádagat dohkkehuvvo."
Lea deaŧalaš ahte rávesolbmuidoahpahusa heiveheapmi dahkko álbmoga árbevieruid, kultuvrra, árvvuid ja ovdalaš vásihusaid vuođul. Iešguđetge vuogit movt dát dahkko geahpida ja movttida álbmoga áktiivvalaš oassálasttima ja ságastallanmáhtu.
Muhto mo dát rávesolbmuidoahpahus galgá lágiduvvot? Seamma dokumeanttas celkojuvvo: "Lea deaŧalaš ahte rávesolbmuidoahpahusa vuođđu lea álbmoga árbevierut, kultuvra, árvvut ja ovdalaš vásihusat, ja ahte iešguđetge vuogit movt dát čađahuvvo veahkeha ja movttida juohke olbmo searvat doiammalaččat ja cealkit iežas oaivviliid."
De boahtá dán logaldallama váldogážaldat: Man muddui ožžot sámit ja eará álgoálbmogat rávesolbmooahppofálaldagaid mat čuvvot dáid ráđiid?
áisttán mu ovddes
sámegieloahpaheaddji: Biru diđeš - gudene vet. Ja orru leame
nu ahte ii oktage olmmoš dieđe vástádusa.
Danin UNESCO lea álggahán riikkaidgaskkasaš iskadeami,
mas eai leat jearran biruin eai ge ipmiliin, muhto álgoálbmogiid
ásahusain ja servviin ja buotlágan oahppoásahusain riikkain
gos ellet álgoálbmogat.
Sámi Instituhtta lea okta 14 ásahusas mat leat čađaheame iskadeami, ovttasbargguin UNESCO Oahpahusinstituhtain Hamburggas. Eará ásahusat leat Kalaallit Nunaatas (Ruonaeatnamis), Kanadas, USAs, Mexicos, Guatemalas, Ecuadoras, Peruas, Bolivias, Brazilas,
UNESCO lea, nugo sihkkarit diehtibehtet, United
Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, dahje Ovttastahtton
Našuvnnaid Oahpahus-, Dieđa- ja Kulturorganisašuvdna. UNESCO
ii leat álo beroštan álgoálbmogiid oahpus ja
kultuvrras. Eará ON-organisašuvnnat leat bargan ollu eambbo,
omd. ILO.
Muhto guovtti jagi áigi lei Hamburggas 5. Máilbmekonferánsa
Rávesolbmuidoahpahusa birra, CONFINTEA, mas bajábealde
sitáhtat leat vižžon. Doppe ledje ea.ea. 40
álgoálbmotáirasa ja sii nagodedje váikkuhit
konferánssa nu ahte šattai hui buorit mearrádusaid
álgoálbmogiid oahpahusa birra. Lassin namuhuvvon cealkámussii
ahte rávesolbmuidoahpahus ferte huksejuvvot oasseválddiid
kultuvrra, árvvuid ja ovddes vásahusaid vuođđun,
ledje maiddái sierra mearradusat álgoálbmogiid oahpu
birra.
1978-83 lei Sámi Instituhta rávesolbmuidoahpoprošeakta, mii guoskái moadde guvlui; Ohcejohkii, Lulli-Sápmái ja Stockholmii. Dan maŋŋil Sámi Instituhtta ii baljo leat bargan rávesolbmuidoappoáššiin. Ja ii oktage ásahus lea iskan mo oahppodilli lea mie
Danin lei hui vuogas go diibmá bođii reive Hamburggas Sámi Instituhtii, mii jearai háliida go Instituhtta searvat dákkár dutkamii. Gal mii háliidit, jurdašii direktevra, muhto gii bat sáhttá dahkat dan barggu? Instituhtas eai lean bearehaga dutkit geat
Dát dutkanbargu lea oalle erenoamáš, go lea riikkaidgaskkasaš organisašuvdna mii mearrida mo dutkit galget bargat. Hamburggas sis lei buorre dáhttu, muhto ii fal bearehaga máhttu dáid áššiid birra. Oaččuimet álggos skoviid maid galge saddet ásahusaide.
Suomas bođii okta vástádus.
Dát lei moadde kataloga Helsegis.
Ruoššas bođii maiddái okta vástádus,
dat lei Moskvas, gos muhtin instituhtas lohke ahte dát orru leame
hui miellagiddevaš dutkan, muhto dađe bahábut mii eat
dieđe maidege sámiid birra.
Ja Suoma ja Ruošša bealde sámi ásahusain ja suohkaniin
in gullán maidege.
Ruoŧas bođii loahpas vástadusa Sámi
Oahpahusguovddážis, Johkamohkis, muhto ii fal nu ollu earain.
Norggas lei veahá buoret, muhto stuora eanetlohku ásahusain
fertejin čuojahit máŋgii ovdal go mus lei dieđut maid
dárbbašin.
Dađe bahábut ruhta lea dárbbašlaš eaktu juohke dutkanbarggus. Ja UNESCO lei mearridan máksit seamma ruhtasumma guđege ásahussii; 3000 US$, beroškeahtta ahte dán ruhtalanas sáhttá ásahus bálkáhit dutki 1 mánu Norggas ja 14 jagi Ruoššas.
Lihkkus lei Sámi Instituhtta dan mađe beroštupmi ja ruhtadillii ahte lean ožžon oktiibuot 2 mánu bálkká, nu ahte in dárbbaš bargat go bealle áiggi nuvttá. Galgen gokčat 4 riikka, muhto UNESCO bealis ii lean ruhta mátkosteapmái. Sámi Instituhtta lea máksán mátki Anárii, muhto muđui lean ferten luohttit telefuvdnii, fáksii ja reivviide.
álggu rájes lei plána ahte galgá leat ovttasbargu dutkiid gaskkas, ja oktasaš čoahkkin galggai leat giđđageasis. Maŋiduvvui aht maŋiduvvui, muhto mánu dás ovdal čoahkkáneimmet Pariisas, gos leimmet 13 dutki seammá ollu riikkain. Doppe buvttiimet ovdan
Dutkanraporttat galget leat gárvvis ovdal guovvamánu 1. beaivvi, ja almmuhuvvo dalle vuos eŋgelasgillii Internehta bokte. Jahkimis bohtet raporttas maiddái prentenhámis, muhto mii eat dieđe vel juste mo, go 14 riikka raporttas šaddet oktiibuot measta 1 Muhto jus dát galgá leat ávkkalaš dáppe Sámis, de ii leat doarvái ahte almmuhuvvo eŋgelasgillii. Danin Sámi Instituhtta háliida álmmuhit mu raportta sámegillii ja dárogillii, jus vejolaš ovttasbargguin eará ásahusaiguin. Sávan ahte Instituhtta máiddái háliida álmmuhit čoahkkáigeasu eará raporttain.
Iskadeami namma lei eŋgelasgillii: Adult education for indigenous peoples. Dát lea vejolaš dulkot máŋgalahkái, omd álgoálbmogiid várás, álgoálbmogiidda, álgoálbmogiid buorrin. Rávesolbmuidoahpahusa ulbmil sáhttá leat nannet álgoálbmogiid giela ja kultuvrra, muhto sáhttá maiddái leat assimileret sin stuoraservodahkii ja nie bilidit sin kultuvrra ja giela. Sáhttá leat rávesolbmuidoahpahus mii fállo buohkaide, sihke álgoálbmogiidda ja eanetlohkoálbmogiidda, ja mii čuovvu riikka stándardda, sihke giela ja sisdoalu dáfus. Sáhttá leat rávesolbmuidoahpahus mii addo erenoamážit álgoálbmogiidda ja mii lea sin gillii ja sin kultuvrra ja dárbbuid mielde. Loahppas lea maiddái dehálaš makkár oahppu addo eará álbmogiidda álgoálbmogiid birra.
Lea vel ollu bargu ovdal go sáhtán dadjat ahte raporta lea gárvvis. Muhto sáhtán gal dovddahit moadde gaskabottosas konklušuvnnaid dan barggus mii dán rádjái lean bargan:
Rávesolbmuidoahpahus lea hui
dehálaš sámi guovlluin, ea.ea.dan dihte go:
* Eanetlohku sámegielat rávesolbmuid eai leat oahppan lohkat
ja čállit sámegiela skuvllas
* Ollu sámit eai máhte sámegiela
* Ollu sámit eai máhte riikkaid gielaid doarvái bures
* Vuođđooahppu ii leat addán máhtu sámi kultuvra
ja historjjá birra.
* Kultuvra ii fievriduvvo buolvvas bulvii nugo ovdal
* Lea stuora barggohisvuohta
* Váilojit allaoahppan olbmuid ja fágaolbmuid
fágareivviin
Ráđđehusat ja guovddáš
eiseválddit eai beroš sámi rávesolmmošoahpahusas.
Dán sii čájehit sihke almmolaš dokumeanttain ja go
lean jearran sis njuolgga dán iskadeamis. Dá leat moadde
ovdamearkka: * NOU 1997:25: Stuora reformačilgehusas ii lean mihkkege
sámiid birra. Dan SOR ja Sámediggi leat váidalan
* CONFINTEA (Hamburgkonferansa): 18 áirasa Norggas, buohkat lulli-Norggas,
16 sis Oslos. 17 siiddusaš rapporta lei dušše 1 cealkka
álgoálbmogiid birra, muhto dat ii lean mielde
áššiin gos delegašuvdna oaivvildii ahte konferánssa
bohtosiid ferte čuovvolit Norggas.
* Reive KUFas: Mieđiha ahte ii beroš. Mearkkaš ahte dát
reive lea čállon beannot jagi maŋŋil
ohapahusráđi reivve. Ii mihkkege lea dáhpahuvvan.
* Ruoŧas: Utbildningsdepartementet vástidii ahte sámi
rávesolbmuioahpahus ii guoskka sidjiide.
* Suomas: Mii eat dieđe
* Ruoššas: Eai vástidan, muhto Ruošša dutki iskademiid
čájehit ahte ii leat guovddáš
ovdasvástádus.
Sámi ásahusain ja eiseválddiin
ii leat rávesolbmuidoahpahuspolitihkka.
Sámeráđđi lea prográmmas 1 cealkka
rávesolbmuidoahpahusa birra
Sámedikkit eai leat baljo mearridan maidege
SOR / Sámeskuvlastivra: Dát ášši ii
prioriterejuvvo dahje ii gula midjiide
Bargomárkaneiseváldit eai beroš sámegielas eai ge sámekultuvrras. Mu čuoččuhus dán iskadeami vuođul lea ahte bargokántuvra ain doaibmá dáruiduhttinásahussan.
Gielladilli: Lea ollu rávesolbmuidoahpahus sámegielas, muhto rávesolbmuidoahpahus sámegillii earáin fágain ii baljo gávdno.
Ovddasvástádus:
Norggas: Ii ovttasge lea oppalaš ovddasvástadus
rávesolbmuidohppui, ii ge dáččaid ii ge sámiid
várás.
Ruoŧas ja Suomas: SOG/SÅG lea ovddasvástádus. Dahket
buori barggu.
Muhtin Norgga bealde sámi ásahusat
dahket buori barggu rávesolbmuidoahpahusain, omd.
· SOL
· Giellaguovddážat
· Sámi joatkkaskuvllat
· Sámi álbmotallaskuvla
Muhto dađe formálalaš oahpu ásahusat addet, dađe
čadnon sii leat stáhta njuolggadusaide, oahppoplánaide
ja ruhtanjuolggadusaide. M´ŋgii sii leat ráhkadan
kursaevttohusaid mat eai sáhtán čađahit danin go
stáhta njuolgadusat hehttet dan.
Stuoramus rávesolbmuidoahpahusprográmma mii lea leamašan sámiide, lea Nuppástuhttinprográmma. Prográmma ulbmil ii leat nannet sámi kultuvrra ja giela. Baicce nuppi guvlui: Bágget olbmuid eret boazodoalus ja skuvllaid ja kurssaid bokte heivehit sin stuoraservodaga bargoeallimii. Nie sáhttá dadjat ahte nuppástuhttinprográmma lea dáruiduhttinprográmma. álggos fállui measta dušše lohkangelbbolašvuođakurssat, mat ledje eanaš dárogiillii ja Norgga našunala oahppoplánaid mielde. Dattetge lea dan prográmma bokte čađahuvvon muhtin miellagiddevaš kurssat, nugo «feltassistent», guovlodoaimmalaš skuvla, kulturdokumentašuvdna ja UNIREG. Muhto nuppástuhttinprográmma lea dušše sidjiide geat heitet boazodoaluin. Ii leat makkárge fáláldat sidjiide geat ain barget bohččuiguin, vaikko boazosápmelaččain lea unnit oahppu go measta buot eará jovkkuin.
Sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas stáhtat
ja sámi skuvlaorgánat leat hui ollu čadnon oktii.
UNESCOs sii háliidit diehtit makkár ásahusat leat
lágiidan prográmmaid, leat go "governmental", "non-governmental"
vai "indigenous" organisašuvnnat. Dát lea muhtimin veadjetmeahttun
vástidit. Lea go omd. Sámi allaskuvla, Sámi
oahpahusráđđi, Sámi joatkaskuvllat ja duoji
oahpahuskántuvra sámi ásahusat? Váikko nama mielde
dat leat, de lea guđege ásahusain Norgga stáhta, Girko,
oahpahus ja dutkandepartemeantta bokte, mii mearrida.
Nuppi bealde leat sámit mielde stivret muhtin stáhtalaš
ásahusat nugo SUFUR.
Maŋimus jagiid leamaš pedagogalaš birrašiin ságastallan dan birra, makkár rávesolbmuidoahpahus dárbbašuvvo Sámis ja Finnmárkkus. Dehálaš dán ságastallamis lea leamaš SUFUR. Finnmárku šattai sierra oahpahusregiuvdna dainna ulbmiliin ahte bajidit Finnmárkku oahpu riikkadássái. Dađistaga ipmirdišgohte ahte deháleamus lei rievdadit oahpahusa, ii ge finnmárkkulaččaid. SUFURa girjjážat, gos gesset čoahkkái vásáhusaid oahppoguovllus, leat ollu miellagiddevaš jurdagat sámi ja báikkálaš oahpu birra. Muhto geat váldet ovddasvástádusa čuovvulit dáid jurdagiid? Ja addá go stáhta lobi?
Maid dál bargat? Dan gažaldahkii vástadusa lea ruđa duohken. Jus UNESCOs ii boađe eambbo ruhta - ii mihkkege. Jus boahtá: Gárvvistit raportta, ea.ea. analyseret dili eambbo, ii fal dušše refereret mo otne lea. Min mandáhtii UNESCOs gullá maiddái ahte mii galgat evttohit mo buoridit rávesolbmuidoahpahusa sámiide. Muhto mu mielas ii leat riekta ahte mun okto galggan buktit daid evttohusaid.
Go dutkit ledje čoahkkánan Parisas soabadeimmet UNESCOin ahte juohke dutkis galgá leat referansejoavku sin riikkas, mii árvvoštallá dutkanbarggu ja veahkeha evttohit mo buoridit rávesolbmuidoahpahusa guđege álgoálbmogii.
Bivddán danin Sámi Instituhta nammadit dakkár joavkku ja sávan ahte mii ovttas, guovtti mánu geahččen, sáhttit buktit evttohusaid mat sáhtet leat mielde buoridit rávesolbmuidoahppofálaldaga sámiide.
Olles UNESCO-raporta:
Dárogillii: Vaksenopplæring for
samar dahje eŋgelasgillii: Adult education for Samis
Eará čállosat sámi
áššiid birra dahje
oahpahusáššiid
birra
Eará čállosat
sámegillii
Váldosiidui