Svein Lund:

Rávesolbmuidoahpahus sámiide - makkár fálaldat ja gean ovddasvástadus?

Logaldallan Sámi Instituhta fágabeaivviin, 24.11.99

Áiggun muitalit veahá rávesolbmuidoahpahusa birra.
Ja ieš dát logaldallan lea máŋggaláhkái rávesolbmuidoahpahusa boađus.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče máhtán sámegiela.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče leamašan dáppe.
Mu vuođđooahppu lea mašiidnabargin, ja rávesolbmuidoahpahusa dahje nu gohččoduvvon «omskolering» haga livččen buoremus lagi mielde ain bargan mekanihkkárin Findusis Hammerfesttas, dahje vel jahkkehahtti leamašan bargguheapmi.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče šaddan oahpaheaddjin in ge dutkin.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče čállán dán logaldallama Polenis, gos lean oaidnán ahte hui váilevaš rávelolbmuidoahpahusfálaldat, go mun lean geahččaleame oahppat fas ođđa giela.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in livčče ipmirdan man dehálaš rávesolbmuidoahpahus lea.

Otná servvodagas ii baljo birge ge rávesolbmuidoahpahusa haga.
Jurddaš mo olbmot guđege fitnus, geat otne leat 40 dahje 50 jagi boares, birgešedje eará máhtu haga go dan mii sis lei go guđđe vuođđoskuvlla 16 jahkásažžan, joatkkaskuvlla 18 jahkásažžan dahje allaskuvla 23 jahkásažžan

Mii lea de rávesolbmuidoahpahus?
Gávdnojit máŋga definišuvnna, muhto áiggun addit dušše ovtta, namalassii UNESCO definišuvdna:
"Rávesolbmuidoahpahus govvida buot oahppanproseassaid, juogo formálalaččat dahje juoganu hámis, man bokte olbmot,
geat sin servodagas adnojuvvojit rávesolmmožin, ovdánahttet máhtuideaset ja buoridit teknihkalaš ja fitnofágalaš gelbbolašvuođadeaset dahje veahkeha sin dustet iežaset ja servodaga dárbbuid.
Rávesolbmuidoahpahus fátmmasta sihke formálalaš oahpahusa,- liige- ja joatkkaoahpu ja maid eahpeformálalaš oahppama mii deaivida máŋggakultuvrralaš oahpposervodagas, gos sihke teorehtalaš ja geavatlaš vuogádagat dohkkehuvvo."

Lea deaŧalaš ahte rávesolbmuidoahpahusa heiveheapmi dahkko álbmoga árbevieruid, kultuvrra, árvvuid ja ovdalaš vásihusaid vuođul. Iešguđetge vuogit movt dát dahkko geahpida ja movttida álbmoga áktiivvalaš oassálasttima ja ságastallanmáhtu.

Muhto mo dát rávesolbmuidoahpahus galgá lágiduvvot? Seamma dokumeanttas celkojuvvo: "Lea deaŧalaš ahte rávesolbmuidoahpahusa vuođđu lea álbmoga árbevierut, kultuvra, árvvut ja ovdalaš vásihusat, ja ahte iešguđetge vuogit movt dát čađahuvvo veahkeha ja movttida juohke olbmo searvat doiammalaččat ja cealkit iežas oaivviliid."

De boahtá dán logaldallama váldogážaldat: Man muddui ožžot sámit ja eará álgoálbmogat rávesolbmooahppofálaldagaid mat čuvvot dáid ráđiid?

áisttán mu ovddes sámegieloahpaheaddji: Biru diđeš - gudene vet. Ja orru leame nu ahte ii oktage olmmoš dieđe vástádusa.
Danin UNESCO lea álggahán riikkaidgaskkasaš iskadeami, mas eai leat jearran biruin eai ge ipmiliin, muhto álgoálbmogiid ásahusain ja servviin ja buotlágan oahppoásahusain riikkain gos ellet álgoálbmogat.

Sámi Instituhtta lea okta 14 ásahusas mat leat čađaheame iskadeami, ovttasbargguin UNESCO Oahpahusinstituhtain Hamburggas. Eará ásahusat leat Kalaallit Nunaatas (Ruonaeatnamis), Kanadas, USAs, Mexicos, Guatemalas, Ecuadoras, Peruas, Bolivias, Brazilas,

UNESCO lea, nugo sihkkarit diehtibehtet, United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, dahje Ovttastahtton Našuvnnaid Oahpahus-, Dieđa- ja Kulturorganisašuvdna. UNESCO ii leat álo beroštan álgoálbmogiid oahpus ja kultuvrras. Eará ON-organisašuvnnat leat bargan ollu eambbo, omd. ILO.
Muhto guovtti jagi áigi lei Hamburggas 5. Máilbmekonferánsa Rávesolbmuidoahpahusa birra, CONFINTEA, mas bajábealde sitáhtat leat vižžon. Doppe ledje ea.ea. 40 álgoálbmotáirasa ja sii nagodedje váikkuhit konferánssa nu ahte šattai hui buorit mearrádusaid álgoálbmogiid oahpahusa birra. Lassin namuhuvvon cealkámussii ahte rávesolbmuidoahpahus ferte huksejuvvot oasseválddiid kultuvrra, árvvuid ja ovddes vásahusaid vuođđun, ledje maiddái sierra mearradusat álgoálbmogiid oahpu birra.

1978-83 lei Sámi Instituhta rávesolbmuidoahpoprošeakta, mii guoskái moadde guvlui; Ohcejohkii, Lulli-Sápmái ja Stockholmii. Dan maŋŋil Sámi Instituhtta ii baljo leat bargan rávesolbmuidoappoáššiin. Ja ii oktage ásahus lea iskan mo oahppodilli lea mie

Danin lei hui vuogas go diibmá bođii reive Hamburggas Sámi Instituhtii, mii jearai háliida go Instituhtta searvat dákkár dutkamii. Gal mii háliidit, jurdašii direktevra, muhto gii bat sáhttá dahkat dan barggu? Instituhtas eai lean bearehaga dutkit geat

Dát dutkanbargu lea oalle erenoamáš, go lea riikkaidgaskkasaš organisašuvdna mii mearrida mo dutkit galget bargat. Hamburggas sis lei buorre dáhttu, muhto ii fal bearehaga máhttu dáid áššiid birra. Oaččuimet álggos skoviid maid galge saddet ásahusaide.

Suomas bođii okta vástádus. Dát lei moadde kataloga Helsegis.
Ruoššas bođii maiddái okta vástádus, dat lei Moskvas, gos muhtin instituhtas lohke ahte dát orru leame hui miellagiddevaš dutkan, muhto dađe bahábut mii eat dieđe maidege sámiid birra.
Ja Suoma ja Ruošša bealde sámi ásahusain ja suohkaniin in gullán maidege.
Ruoŧas bođii loahpas vástadusa Sámi Oahpahusguovddážis, Johkamohkis, muhto ii fal nu ollu earain.
Norggas lei veahá buoret, muhto stuora eanetlohku ásahusain fertejin čuojahit máŋgii ovdal go mus lei dieđut maid dárbbašin.

Dađe bahábut ruhta lea dárbbašlaš eaktu juohke dutkanbarggus. Ja UNESCO lei mearridan máksit seamma ruhtasumma guđege ásahussii; 3000 US$, beroškeahtta ahte dán ruhtalanas sáhttá ásahus bálkáhit dutki 1 mánu Norggas ja 14 jagi Ruoššas.

Lihkkus lei Sámi Instituhtta dan mađe beroštupmi ja ruhtadillii ahte lean ožžon oktiibuot 2 mánu bálkká, nu ahte in dárbbaš bargat go bealle áiggi nuvttá. Galgen gokčat 4 riikka, muhto UNESCO bealis ii lean ruhta mátkosteapmái. Sámi Instituhtta lea máksán mátki Anárii, muhto muđui lean ferten luohttit telefuvdnii, fáksii ja reivviide.

álggu rájes lei plána ahte galgá leat ovttasbargu dutkiid gaskkas, ja oktasaš čoahkkin galggai leat giđđageasis. Maŋiduvvui aht maŋiduvvui, muhto mánu dás ovdal čoahkkáneimmet Pariisas, gos leimmet 13 dutki seammá ollu riikkain. Doppe buvttiimet ovdan

Dutkanraporttat galget leat gárvvis ovdal guovvamánu 1. beaivvi, ja almmuhuvvo dalle vuos eŋgelasgillii Internehta bokte. Jahkimis bohtet raporttas maiddái prentenhámis, muhto mii eat dieđe vel juste mo, go 14 riikka raporttas šaddet oktiibuot measta 1 Muhto jus dát galgá leat ávkkalaš dáppe Sámis, de ii leat doarvái ahte almmuhuvvo eŋgelasgillii. Danin Sámi Instituhtta háliida álmmuhit mu raportta sámegillii ja dárogillii, jus vejolaš ovttasbargguin eará ásahusaiguin. Sávan ahte Instituhtta máiddái háliida álmmuhit čoahkkáigeasu eará raporttain.

Iskadeami namma lei eŋgelasgillii: Adult education for indigenous peoples. Dát lea vejolaš dulkot máŋgalahkái, omd álgoálbmogiid várás, álgoálbmogiidda, álgoálbmogiid buorrin. Rávesolbmuidoahpahusa ulbmil sáhttá leat nannet álgoálbmogiid giela ja kultuvrra, muhto sáhttá maiddái leat assimileret sin stuoraservodahkii ja nie bilidit sin kultuvrra ja giela. Sáhttá leat rávesolbmuidoahpahus mii fállo buohkaide, sihke álgoálbmogiidda ja eanetlohkoálbmogiidda, ja mii čuovvu riikka stándardda, sihke giela ja sisdoalu dáfus. Sáhttá leat rávesolbmuidoahpahus mii addo erenoamážit álgoálbmogiidda ja mii lea sin gillii ja sin kultuvrra ja dárbbuid mielde. Loahppas lea maiddái dehálaš makkár oahppu addo eará álbmogiidda álgoálbmogiid birra.

Lea vel ollu bargu ovdal go sáhtán dadjat ahte raporta lea gárvvis. Muhto sáhtán gal dovddahit moadde gaskabottosas konklušuvnnaid dan barggus mii dán rádjái lean bargan:

Rávesolbmuidoahpahus lea hui dehálaš sámi guovlluin, ea.ea.dan dihte go:
* Eanetlohku sámegielat rávesolbmuid eai leat oahppan lohkat ja čállit sámegiela skuvllas
* Ollu sámit eai máhte sámegiela
* Ollu sámit eai máhte riikkaid gielaid doarvái bures
* Vuođđooahppu ii leat addán máhtu sámi kultuvra ja historjjá birra.
* Kultuvra ii fievriduvvo buolvvas bulvii nugo ovdal
* Lea stuora barggohisvuohta
* Váilojit allaoahppan olbmuid ja fágaolbmuid fágareivviin

Ráđđehusat ja guovddáš eiseválddit eai beroš sámi rávesolmmošoahpahusas. Dán sii čájehit sihke almmolaš dokumeanttain ja go lean jearran sis njuolgga dán iskadeamis. Dá leat moadde ovdamearkka: * NOU 1997:25: Stuora reformačilgehusas ii lean mihkkege sámiid birra. Dan SOR ja Sámediggi leat váidalan
* CONFINTEA (Hamburgkonferansa): 18 áirasa Norggas, buohkat lulli-Norggas, 16 sis Oslos. 17 siiddusaš rapporta lei dušše 1 cealkka álgoálbmogiid birra, muhto dat ii lean mielde áššiin gos delegašuvdna oaivvildii ahte konferánssa bohtosiid ferte čuovvolit Norggas.
* Reive KUFas: Mieđiha ahte ii beroš. Mearkkaš ahte dát reive lea čállon beannot jagi maŋŋil ohapahusráđi reivve. Ii mihkkege lea dáhpahuvvan.
* Ruoŧas: Utbildningsdepartementet vástidii ahte sámi rávesolbmuioahpahus ii guoskka sidjiide.
* Suomas: Mii eat dieđe
* Ruoššas: Eai vástidan, muhto Ruošša dutki iskademiid čájehit ahte ii leat guovddáš ovdasvástádus.

Sámi ásahusain ja eiseválddiin ii leat rávesolbmuidoahpahuspolitihkka.
Sámeráđđi lea prográmmas 1 cealkka rávesolbmuidoahpahusa birra
Sámedikkit eai leat baljo mearridan maidege
SOR / Sámeskuvlastivra: Dát ášši ii prioriterejuvvo dahje ii gula midjiide

Bargomárkaneiseváldit eai beroš sámegielas eai ge sámekultuvrras. Mu čuoččuhus dán iskadeami vuođul lea ahte bargokántuvra ain doaibmá dáruiduhttinásahussan.

Gielladilli: Lea ollu rávesolbmuidoahpahus sámegielas, muhto rávesolbmuidoahpahus sámegillii earáin fágain ii baljo gávdno.

Ovddasvástádus:
Norggas: Ii ovttasge lea oppalaš ovddasvástadus rávesolbmuidohppui, ii ge dáččaid ii ge sámiid várás.
Ruoŧas ja Suomas: SOG/SÅG lea ovddasvástádus. Dahket buori barggu.

Muhtin Norgga bealde sámi ásahusat dahket buori barggu rávesolbmuidoahpahusain, omd.
· SOL
· Giellaguovddážat
· Sámi joatkkaskuvllat
· Sámi álbmotallaskuvla
Muhto dađe formálalaš oahpu ásahusat addet, dađe čadnon sii leat stáhta njuolggadusaide, oahppoplánaide ja ruhtanjuolggadusaide. M´ŋgii sii leat ráhkadan kursaevttohusaid mat eai sáhtán čađahit danin go stáhta njuolgadusat hehttet dan.

Stuoramus rávesolbmuidoahpahusprográmma mii lea leamašan sámiide, lea Nuppástuhttinprográmma. Prográmma ulbmil ii leat nannet sámi kultuvrra ja giela. Baicce nuppi guvlui: Bágget olbmuid eret boazodoalus ja skuvllaid ja kurssaid bokte heivehit sin stuoraservodaga bargoeallimii. Nie sáhttá dadjat ahte nuppástuhttinprográmma lea dáruiduhttinprográmma. álggos fállui measta dušše lohkangelbbolašvuođakurssat, mat ledje eanaš dárogiillii ja Norgga našunala oahppoplánaid mielde. Dattetge lea dan prográmma bokte čađahuvvon muhtin miellagiddevaš kurssat, nugo «feltassistent», guovlodoaimmalaš skuvla, kulturdokumentašuvdna ja UNIREG. Muhto nuppástuhttinprográmma lea dušše sidjiide geat heitet boazodoaluin. Ii leat makkárge fáláldat sidjiide geat ain barget bohččuiguin, vaikko boazosápmelaččain lea unnit oahppu go measta buot eará jovkkuin.

Sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas stáhtat ja sámi skuvlaorgánat leat hui ollu čadnon oktii.
UNESCOs sii háliidit diehtit makkár ásahusat leat lágiidan prográmmaid, leat go "governmental", "non-governmental" vai "indigenous" organisašuvnnat. Dát lea muhtimin veadjetmeahttun vástidit. Lea go omd. Sámi allaskuvla, Sámi oahpahusráđđi, Sámi joatkaskuvllat ja duoji oahpahuskántuvra sámi ásahusat? Váikko nama mielde dat leat, de lea guđege ásahusain Norgga stáhta, Girko, oahpahus ja dutkandepartemeantta bokte, mii mearrida.
Nuppi bealde leat sámit mielde stivret muhtin stáhtalaš ásahusat nugo SUFUR.

Maŋimus jagiid leamaš pedagogalaš birrašiin ságastallan dan birra, makkár rávesolbmuidoahpahus dárbbašuvvo Sámis ja Finnmárkkus. Dehálaš dán ságastallamis lea leamaš SUFUR. Finnmárku šattai sierra oahpahusregiuvdna dainna ulbmiliin ahte bajidit Finnmárkku oahpu riikkadássái. Dađistaga ipmirdišgohte ahte deháleamus lei rievdadit oahpahusa, ii ge finnmárkkulaččaid. SUFURa girjjážat, gos gesset čoahkkái vásáhusaid oahppoguovllus, leat ollu miellagiddevaš jurdagat sámi ja báikkálaš oahpu birra. Muhto geat váldet ovddasvástádusa čuovvulit dáid jurdagiid? Ja addá go stáhta lobi?

Maid dál bargat? Dan gažaldahkii vástadusa lea ruđa duohken. Jus UNESCOs ii boađe eambbo ruhta - ii mihkkege. Jus boahtá: Gárvvistit raportta, ea.ea. analyseret dili eambbo, ii fal dušše refereret mo otne lea. Min mandáhtii UNESCOs gullá maiddái ahte mii galgat evttohit mo buoridit rávesolbmuidoahpahusa sámiide. Muhto mu mielas ii leat riekta ahte mun okto galggan buktit daid evttohusaid.

Go dutkit ledje čoahkkánan Parisas soabadeimmet UNESCOin ahte juohke dutkis galgá leat referansejoavku sin riikkas, mii árvvoštallá dutkanbarggu ja veahkeha evttohit mo buoridit rávesolbmuidoahpahusa guđege álgoálbmogii.

Bivddán danin Sámi Instituhta nammadit dakkár joavkku ja sávan ahte mii ovttas, guovtti mánu geahččen, sáhttit buktit evttohusaid mat sáhtet leat mielde buoridit rávesolbmuidoahppofálaldaga sámiide.

Olles UNESCO-raporta:
Dárogillii: Vaksenopplæring for samar dahje eŋgelasgillii: Adult education for Samis
Eará čállosat
sámi áššiid birra dahje oahpahusáššiid birra
Eará čállosat sámegillii
Váldosiidui

sveilund@online.no