På norskSvahke (Elgå): Svein Lund
Jus vuoját davás Trysilas Hedmárkku fylkkas, it oainne go suhkkes beahce- ja guossavuvddiid. Muhto go geaidnu goargŋu Engerdal ja Drevsjø gaskkas bajás, de fáhkkestaga luondu rievdá ja badjána dakkár artegis dovdu ahte leat leamaš dáppe ovdalge. Njárbes beahcevuovdi, jeagil ja dakŋadat. Leatgo don Østlanddas vai Enodagas? Dáppe álgá Sápmi. Farga deaivvat boazoáiddi, mii rádje Norgga lulimus boazodoalloorohaga. Svahken sijte lea boazoorohat, mii lea Femunden guovllus gitta Ruoŧa rádjái. Engerdal suohkanis orrot váile 50 sápmelačča, eatnasat sis barget bohccuiguin ja orrot Daknes (Gutu) gilážis Elgå ja Ruoŧa rájji gaskkas.
Svahke-sámit eai šat huma sámegiela beaivválaččat, dušše boazodoalu birra sii atnet sámegiel sániid, ja lea ballu ahte giella jávká. Máŋggasat sis leat vázzán vuođđoskuvlla Snåases (Snåsa, Davvi-Trøndelagas) ja doppe oahppan lullisámegiela nubbin giellan, muhto skuvlla maŋŋil sii eai leat atnán giela nu ollu. Snåase lea dán rádjái leamaš lagamus vejolašvuohta oažžut oahpu sámegielas ja sámekultuvrras. Lea leamaš hui váttis váhnemiidda válljet: jogo sáddet mánáideaset 50 miilla ruovttus eret dahje diktit sin orrut ruovttus muhto vázzit dábálaš dáru skuvlla, gos sámegiella ja sámekultuvra ii gávdno oppanassiige. Ruota bealde lea leamaš seammasullásaš dilli, sihke giela ja skuvlla dáfus.
Muhto mii leat gullan ahte dál juoga lea dáhpáhuvvame ja fitnan Elgå skuvllas, gos deaivvadit oahpaheaddjiin Eva-Kari Røsten.
- Dat lea duohta, mii álgit sámegiel oahpuin boahtte jagi ja mis leat maiddái ollu eará planat jus mii oažžut ruđa dasa. Mu mielas lea unohas, ahte vaikko mii orrut Lulli-Sámi guovllus ja dáppe orrot moanat sápmelaččat, de dát ii leat váikkuhan skuvlii oppanassiige. Danin mis ii leat dal dohkálaš fálaldat sámi ohpppiide, iige leat riekta dáru ohppiid ektui ahte skuvla ii muital sámekultuvrra birra, go dat lea dehálaš oassi sin lagasbirrasis. Dušše oktii mu leat leamaš boazogárddi luhtte, dalle mis leai dakkár oahppi, gean váhnemat ledje boazoeaiggádat. Otne mis leat 7 oahppi, iige oktage sis leat sápmelaš. Sámit geat orrot min skuvlabiires, sis eai leat mánát mánáidskuvlaagis dál. Muhto sis leat 4 ovdaskuvlamáná ja jus sii galget oažžut dohkálaš oahpaheami go álget skuvlii, de mii fertet ráhkkanit dasa dál juo.
Eisevalddit leat ovdal áitán giđđet skuvlla jus ohppiidlohku vel njieđjá. Diibmá sámi ja dáru váhnemat, oahpáheaddjit, mánáidgárdejođiheaddji ja suohkana skuvlahoavda čoagganedje ságastallat, mo gádjut skuvlla ja šeammás buoridit skuvlla ollašuhttit buorebut baikkálaš dárbbuid. Sii álggahedje bargojoavkku mas Eva-Kari Røsten šattai jođiheaddjin. Joavkku evttohusat leat dál gárvvis, ja plána lea bures vuostáiváldon sihke suohkanis, Hedmarkku oahpahuskántuvrras ja Sámi oahpahusráđis. Dá sii vurdet dušše departemeantta dohkkeheami ja juolludeami. Boahtte skuvlajagi sii áigot álggáhit lullisámegiel oahpu, vuos mánáide ja maŋŋil maiddái rávisolbmuide.
Áidná allaskuvlaoahppu lullisámegielas Norggas lea jahkebealovttahat Levangera allaskuvllas. Doppe lea dán jagi golbma studeantta, muhtto ovdal go sii álge, ii leat leamaš makkárge fálaldat njealji jahkái. Dat golmmas leat buohkat ožžon stipeandda, mii vástida bealle bálkká, ja go leat geargan fertejit oahpahit 2 l/2 jagi lullisámi guovllus. Okta sis lea lullisápmelaš Svahkes eret, ja jus Elgå skuvla oažžu ruđaid prošektii, de son áigu boahtte jagi rájes oahpahit sámegiela dáppe. Dása lassin sii leat jurddašan govvátelefovnna bokte oažžut gáiddusoahpahusa Snåase sámeskuvllas.