Artihkkal aviissas Sámiid Hilat, nr. 2 - 1978
Sámiid Hilat lei aviisa man almmuhii / Klassekampen sámegillii ja dárogillii. Eai boahtán go golbma nummara. Artihkkalat čállojuvvojedje dárogillii ja lágádus Jår'galæd'dji jorgalii sámegillii. Dán artihkal lea Svein Lund heivehan dálá čállinvuohkái, ja seammqs divvon moadde meattáhusa.
Dát jearahallan lea oassi stuora áššis Mearrasámeakšuvnna birra, Porsáŋggus. Dás buvttán dál iežan čállosiid; jearahallamiid «mearrasámehoavddain» H.J. Leonardsen, ja Nordkapp Sámiid Searvvi jođiheddjiin, Ivar Utsi. Dán artihkkal dárogillii.

Svein Lund:

Nordkapp Sámiid Searvvi ovdaolmmoš: «Mearrasámeakšuvdna» ii leat ávkin sámiide

— Mearrasámeáksuvdna geavaha boasttu vuogi. Sii ledje galgan váldit oktavuođa eiseválddiiguin ja bivdán veahki áidumii go ieža eai nágut. Mearrasámeákšuvdna vuostalastá boazosápmelaččaid, ja eai dat leat sii geat heađuštit smávvadálolaččaid ealahusaid.
Lea Juhan Ivvar (Ivar Utsi) Reifvágis gii dán dadjá «Sámiid-Hilaide». Son lea Nordkapp Sámiid Searvvi ovdaolmmoš, son leamaš snihkkar, smávvadálolaš ja guolasteaddji, muhto lea dál penšonista. Juhan Ivvar muitala viidaseabbut sivaid manne «mearrasámeáksuvdna» sáhtii čuoččilit ja fuones ealáhusgaskavuođaid birra sámiid gaskkas.

Eanadoalu maŋasmannan

— Eanadoallu lea garrasit maŋas mannan dáid guovlluin daid maŋemus jagiid. Gávkavuonas ja Reifvágis eai šat gávdno sávzzat, ja Leaibevuona-Smiervuona guovlluin lea sávza- ja gussalohku garrasit maŋas mannan. Mearrasámeáksuvdna oaivvilda ahte dát maŋas mannen lea boazodoalu sivva, muhto dat ii lea duohta. Go olbmot leat heaitán eanadoaluin, lea dainna go eará ealáhusat leat leamas eanet gánnehatti. Mii oaidnit seamma ovdaneami ollu eará sajiin, maiddai gos bohccot eai gavdno.

Eanaš Smiervuon-Leaibevuon guovlluin lea oktasasguohtun sávzzaide ja bohccuide, earret Bringnes, mii lea dusše šibihiid várás. Muhto dobpe ii leat albma áidi, ja bohccot besset álkkit dohko. Mun ipmirdan bures Smiervuon — Leaibevuona sápmelaččaid váttisvuođaid. muhto dat lea sis boastut gáđaštit boazosápmelaččaid dušse dainna go sii leat veaháš doarjaga ožžon. Dán láhkai šaddá mearrasámeákšuvdna buorrin doarjjan eiseválddiide sin fuolaheames boazodoalu. Eiseválddit han leat háddjen sápmelaččaid. Ovdal eai gávdnon rájat. Dál leat riika rájat boahtán min gaskii, ja ealáhusat biddjojit vuostalagai.

— Ollogat oaivvildit atte boazu billista luomejekkiid. Maid don dasa dajat?
— Diet dat gal leat baikaságat. Dábpe han leamaš bohccot ollu buolvvaid. Dalle gal lea ártet ahte dál easkka boazo bilidisgođii luomejekkiid. Go luomešaddu leamaš nu heittot rnaŋemus jagiid, de lea garra giđđa dasa sivalaš.

Maŋas 1800-jagiide

— Mearrasámeáksuvdna gáibida guođohan bákku bohccoid. Dát mearkkaša ahte maŋas mannat 1800-jagiide dalle go olbmot guođohedje sihke gusaid ja sávzzaid ja bohccuid. Dál leat guohttomat eanaš áidujuvvun sisa, nu ahte álki lea diehttit gos ealánat leat. Mu mánnavuođa áigge eai lean áiddit. Muhto mis leai boazopoliisa mii geahčai ahte bilistii go boazo šibitguohtuma. Dat leai hearraid miela mielda, dan botta go boazosápmelaččat ja mearrasápmelaččat nárrohalle gaskaneaset.

«Eiseválddit eai dáhtuin seakka rabas»

— Dat lea ollu gullon goaskima ja bohccuid ja buhtadusaid birra maŋemus jagiid. Maid don oaivvildat dien digastallama hárrai?
— Dat leat álgan issorasat boazosápmelaččaid doarradallat sivas buhtadusgáibadusaid masson bohccuid ovddas. Mu mielas ii leat dát riekta. Dan ektui mii masso, de lea uhcan maid sii ožžot buhtadussan. Gal eisevalddit eai dáhtuin seahka rabas. Dat časkojit stuorrat bajas buot dat bohccot maid goaskin mahkas lea váldán. Ollu dáin lea vissasit masson eara sivaid geažil, vaiku goaskin lea siva ožžon. Maid várra eai dáhto jáhkkit fas ahte garja sáhtta leat seamma vearrái, várra vearrát go goaskin. Go njuorat miesit livvot ja eai nagut eatni čuovvut, lea garja das dalan ja čuoggu olggos čalmmiid ja bahtačoali go miessi ain lea eallimin.

— Lehpet go meannudan "mearrasámeáksuvnna" Nordkappa sámiid searvvis?
— Eat leat, min mielas lea dát nu nuoskkes ákšuvdna ahte ii lean meannudeame veara.

— Lea go dus loahpalaččat árvalus movt dákkar riidduid sáhtasii čoavdit?
— Dalle juo sámekonferanssas Kárásjogas 1956-as šadde riiddut boazosápmelaččaid ja mearrasápmelaččaid gaskkas guorahuvvot. Doppe daddjui ahte dát berrešedje čovdot dan láhkái ahte boazosápmelaččat ja min sápmelaččat meannudivčče áššiid gaskanaset ja ovttas lágidivčče gáibádusaid eisevalddiide. Riiddut sámiid gaskkas eai buvtte maidege buriid. Dat geat leat «Mearrasámeákšuvnna» duogi bealde, dain gátnojit gal sámi máttut, muhto dain ii leat sámi vuoigŋa. Jos sámeálbmogis galgá leat siivu ovddos guvlui, de berret ovttasbargat.

Álgosiidui

sveilund@online.no