Almmuhuvvon vuosttaš háve 26.11.2000, ođasmahtton maŋimusas 27.02.2001.

Artikkel på norsk om dette emnet.
Dát lea nuppi oassi. Mana vuosttaš oassái

_____________________________________

 Svein Lund:

Interneahtta sámegiela haga?

2. oassi - Manne bat lea sámegiella internehtas nu váttis?

Sámegiel bustávat vai "rievssatgaccat"?

Sáhtá dieđusge leat máŋga siva dasa ahte lea nu unnán sámegiella interneahtas. Máŋggas eai máhte čállit sámegillii, muhtimat eai beroš, muhto deháleamus sivva lea jáhkimis dihtorváttisvuođat. Vaikko sáhtát ráhkadit interneahtasiidduid sámegillii ja du geahčen dat sáhttá doaibmat bures, de lea vejolaš ahte lohkki ii oaččo albma sámegiel bustávaid, muhto baicce buotlágan "rievssatgaccat". Go lean jearran sámi ásahusain geain ii leat sámegiella iežaset siidduin manne sii eai čále sámegillii, de lean ožžon vástádusaid nugo "go sámegiella ii doaimma interneahtas". Dat sihke lea ja ii leat duohta. Gal lea duohta ahte ii leat seamma álki geavahit sámegiela go omd. dárogiela. Muhto ii leat duohta ahte ii leat vejolaš. Lea muhtin muddui vejolaš geavahit sámegiela interneahtas dálá teknologiija mielde, muhto dat gáibida eambbo sihke čállis ja lohkkis. Jus oaččut "rievssatgaccaid" sáhttá sivva leat sihke ahte čálli ii máhte kodet sámegiel bustávaid rievttes láhkái, ahte it leat bidjan rievttes fonttaid dahje ahte čálli ja lohkki dihtoriid ja prográmmaid gaskkas lea beare stuora erohus.

Man stuora oassi sámegiel siidduin lea vejolaš lohkat rievttes láhkái lea váttis dadjat, go dat lea lohkki prográmmaid duohken. Muhto go mus lea PC, Windows 95, Netscape 4.7.ja Levi sámi fonttat, de lean ožžon sullii 1/3 sámegiel neahtabáikkiin áibbas riekta.

Manne lea nu váttis? Lea go sivva dasa ahte sámegielas lea nu erenoamáš bustávat? Máilmmis leat máŋga čuođi čállingiela ja measta buot gielain leat "erenoamáš" bustávat, bustávat mat eai leat eŋgelasgiel alfabehtas, mii lea datateknologiija vuođđun. Dát mearkkaša ahte jugo fertejit buohkat oahppat eŋgelasgiela ja geavahit dušše eŋgelasgiela dihtoriin, 90% máilmmi gielain fertejit molsut alfabehta dahje dihtorteknologiija ferte heivehuvvo teará gielaide. Máŋgga giela geavaheddjiin leat dahje leat leamaš sullásaš čuolmmat go sámegielas lea.

Jus mii galgat ipmirdit manne lea váttis atnit sámegiela interneahtas, ferte diehtit juoidá bustávaid ja eará mearkkaid standardiserema birra dihtorgielain.

Kodatabeallat

Čállin dihtii bustávaid ja eará mearkkaid dihtorii, dárbbašuvvo prográmma mii jorgala bustáva muhtin datakodii, mas lea 0 ja 1-logut. Dakkár 0 dahje 1 gohččoduvvo bihttan (bit). Vuosttaš kodatabealla, mii bođii jagis 1968, gohččoduvvui ASCII - American Standard Code for Information Interchange. Dás ii lean go 7 bihta;, mii mearkkašii ahte eai čáhkan go 2⁷ = 128 mearkka. Juohke mearka oaččui dalle nummira, nu gohččoduvvon ASCII-nummir, mii muitalii man sadji dan mearkkas lei ASCII-tabeallas. Omd. lea A-bustávas nummir 65, "&"-mearkkas lea nummir 38. Dát nummirat geavahuvvojedje buorre muddui maiddái eará kodatabeallain, maid sáhttá gohččodit ASCII modifiseren dahje viiddideapmi. Vuođđo-ASCII:s ožžo dušše eŋgelasgiel alfabehta 26 bustáva saji. Moadde jagi siste bohte našunála ASCII-veršuvnnat, gos muhtin mearkkaid, nugo |\}{][#$ sadjái ledje erenoamáš bustávat maid dárbaša čállit omd. duiskagillii, ránskagillii dahje dárogillii. Ledje unnimusat 16 dákkár variantta, álggos ožžo stáhtusa našunála standardan. 1972:s šadde ASCIIja dan našunála variantta riikkaidgaskasaš standard, ISO 646.

80-logu álggos ráhkadedje 8-bihtá kodaid, masa čáhke 2⁸ = 256 mearkka. Vuosttaš 128 mearkka ledje álgo-ASCII:s, ja ođđa sajiid sáhtii geavahit eará gielaid bustávaide. Dalle ii lean šat riikkaidgaskasaš standárdiserenorganisašuvdna (ISO), eai ge našunála eiseválddit mat stivrejedje, muhto stuora ameriikkalaš datakonsernat, vuosttážettiin IBM ja Microsoft. Bohte máŋga kodatabealla MS-DOS operatiivavuogádahkii, unnimusat 17, nugo CP850 (DOS Latin1), CP852 (DOS Latin 2) ja CP865 (DOS Nordic). Microsoft ráhkadii sierra standárddaid Windowsa várás, nugo CP1252 Oarje-Eurohpas, CP1250 Nuorta-Eurohpas, oktiibuot logenare standárdda. Dasa lassin ledje muhtin datafitnodagain sierra kodatabeallat, omd. Adobe, Macintosh ja Hewlett-Packard.

80-logus geahččalii ISO čorget dán moivvi, ja ráhkadii kodatabeallastandárdda, ISO-8859. Dás leat dál 15 variántta. Jurdda lei ahte 4 kodatabealla galge gokčat buot eurohpalaš alfabehtaide main leat latiidna bustávat: Oarje-Eurohpas Latin 1, Nuorta-Eurohpas Latin 2, Lulli-Eurohpas Latin 3 ja Davvi-Eurohpas Latin 4. Latin 4 govččii davvisámegiela, muhto ii fal islánddagiela, ja 1992 bođii ođđa standárda, ISO-8859-10, dahje Latin6, gos ledje váldán eret moadde symbolaja latviagiel bustávaid oažžun dihtii sáji islánddagiel ja anársámegiel bustávaide. Muhto Latin 4 ja 6 geavahuvvojit hui unnán, ea. ea. danin go dáin tabeallan čáhket nu unnán teknihkalaš mearkkat. Davviriikkaid riikkagielain jotke geavaheamis Latin 1, ja stáhtat eai beroštan sámegielas.

Máŋga sámi čovddosa

1990-logu álggos ráhkaduvvojedje máŋga čovddosa maiguin sáhtii čállit sámegillii dihtoriin. Muhtin čovdosat ledje dušše ovtta dihtoršlája várás, ledje máŋga čovddosa guđege operatiivavuogádaga várás. Lei stuora standárdiserendárbu. Oktiibuot ledje unnimusat 8 čovddosa dušše Windowsa várás. Ja dát ledje divrasat, dihtorgeavaheaddji fertii máksit gitta 12000 ruvnno rádjái. Guovddáš dán barggus lei Kárášjotfitnodat man namma álggos lei Øko-data, maŋŋilis Vplan. De Arcticnet earranii Vplanas, váldii fárrui foanttaid ja vuoigatvuođaid. Sis lei prográmma WinSam, maŋŋilis Multitast. Jus galggai geavahit dáid prográmmaid ii lean doarvái ahte fertii máksit máŋga duháha oastit daid, muhto dasa lassin lei jahkásaš liseansadivat. Nuppi Kárášjotfitnodat, ABC-company, ráhkadii sullásaš čovddosa, ále Sámás, mii lei hálbbit.

Muhto vaikko juo ledje guokte ISO-standárdda main ledje sámegiel bustávat, namahuvvon čovddosat eai geavahan daid. Latin 4 lei vehá anus Suoma bealde, muhto Latin 6 ii geavahuvvon oppanassiige Sámis. WinSam ja Multitast vuođđun lei iežá kodatabeallat mat eai goassege leat dohkkehuvvon ISO-standárdan.

Sámi datalávdegoddi

Geassi 1996 evttohii sámi datakonferánsa Kárášjogas ođđa sámi standárddamii galggai gokčat buot sámegiel váldosuopmaniid Norggas, Suomas ja Ruo¼as. Golbma  Sámedikki ja Norgga bealde Sámigiellaráđđi doarjjui dan. Dát standárdda gohččodedje Latin9 dahje ISO-IR-197. Muhto dát ii dohkehuvvon ISO-8859 oassin, ea.ea.go Ruo¼a ja Suoma standárdiserenorganisašuvnnat eai dorjon dan. Otne han gávdno "Latin 9" ISO-vuogádagas. Muhto dátlea eará tabealla, mas eai leat buot sámi bustávat.

Čakča 1996 nammadii Norgga Sámediggi Sámi datalávdegotti, mas ledje miellahtut maiddái Ruo¼a ja Suoma bealde. Sámi datalávdegoddi bivddii fálaldagaid ráhkadit sámi fonttaid ja boallobeavdeprográmma ođđa standárddamielde. Arcticnet oaččui fálaldaga, muhto lohpiduvvon ruhta ii boahtán. Stáhta ii áiggon máksit, ja ádjánii jahkebeale ovdal go Sámediggi váldii iežas bušeahtas ruđa dasa.

Muhto 1998 álggos hilgui Sámi datalávdegotti eanetlohku čovdosa maid konferánsa lei mearridan ja álggahii fas ođđa standárdda, mii gohččoduvvui "Levi" dahje "WS2". Dan dahke go doivo ahte Microsoft galggai váldit dan čovdosa atnui. Doarjja Microsofttas ii boahtán, muhto bohtosat dan rievdadeamis ledje:
- Articnet fertii álgit ođđasit ja bargu maŋiduvvui vel jahkebeali.
- Levi-čoavddus geavahii sámi bustávaide muhtin sajiid kodatabeallas mat buot ISO-tabeallat geavahit kontrollamearkan. Danin Levi ii leat dohkkehuvvon ii ge sáhte dohkkehuvvot ISO:s. Danin stuora dihtorfitnodagat eai ge váldde dan mielde sin prográmmaide.
- Levi addá hui romes čállosiid, ollu heajut go boares Multitast.
- Levi sáhttá váikkuhit eará prográmmaide, danin máŋggasat eai duostta geavahit dan oppanassiige.

Jus cálát Leviin, vurket diskeahtii ja váldá dan mielde nuppi dihtorii, soaittát hirbmastit. Jus dát dihtor ii leat seamma fonttat, oaččut buoremus lagi mielde rievssatgaccaid sámi bustávaid sádjái. Muhto sáhttá maiddái dáhpáhuvvat ahte don it oaččo go njeallječiegadiid.
Leamašan ollu moaittamušat Levi-čovddosa vuostá, muhto Sámi datalávdegotti jođiheaddji lea álo bealuštan dan ja cealkán ahte visot lea buorre. 2000 álggos mieđihii velá Sámediggi ahte "Levi" ii leat buorre čoavddus. "Levi" lea nuvttá ja lea vejolaš viežžat dan interneahtas, omd. Sámi giellaráđis dahje "Virtual Samiland". Lea Windows-čoavddus mii gohččoduvvo Levi, muhto dás lea maiddái Mac-čoavddus (Sami utilities). Installerenčilgehus muitala ahte Windows-čoavddus doaibmá sihke Windows 3.1x, 95, 98 ja NT:s. Muhto lea várrehus ahte ovdal go installere dan Windows 98:ii, berre sihkkárvuođa dihtii kopieret olles garraskearru (harddisk), go lea vejolaš ahte garraskearru sisdoallu sáhttájávkat! Ja máŋggasat leat juo beassan vásihit ahte dát lea duohta.

Fonttat mat čuvvot Levi-páhka leat Sam Times, Sam Helvetica ja Sam Courier, guđesge leat guokte veršuvnna, WS2 ja Uni. Muhto mii lea erohus? WS2 gal lea kodatabealla namma man birra Levi-páhkka lea  ráhkaduvvon. Na ba Uni? Vuosttaš jurdda lea ahte dat han lea Unicode-fonta. Muhto ii leat. Lean geahččalan gávnnahit manne bat dalle dás lea Uni-namma, muhto Sámedikkis sii eai diede ja Arcticnetas eai vástit go jearan.

2000 čakča lea boahtán ođđa veršuvdna, Levi 2, maid sáhttá viežžat Sámi allaskuvlla fierbmesiidduin. Dát veršuvdna galgá doaibmat Windows 95 rájes ja buorebut Windows 98 ja 2000 vuolde go Levi 1. Das leat ođđa fonttat mat leat buoret bo boares fonttat, Times Sami, Arial Sami ja Courier Sami. Jus viežžá dáid fonttaid interneahtas, de sáhtá lohkat ahte lea Samediggi geas lea copyright. Muhto jus geahččá fontafiillaid sisa, de beassá lohkat ahte muhtin fiillain gullá copyright Arcticnetii, eará fonttaid fas gullá fitnodahkii Monotype Corp. Ii okta dain fierbmebáikkiin mas sáhttá viežžat dáid fonttaid, muital gos dat bohtet, ja  Sámediggi ii leat vel guovvamánu 2001 almmuhan ahte dat lea sin ovddasvástádus. Muhto go jerren njuolga Sámedikkis, de duođastit ahte sii leat máksán Arcticnet 100000 ruvnno ráhkadit Levi 2. Ja jus smiehtát manne bat Sámediggi máksá go fonttafiillaid siste muitaluvvo ahte earáin lea copyright, de in sáhte vástidit go seammá go bajábealde: Sámediggi ii dieđe, Arcticnet ii vástit.
  

Unicode

Sihke Levi 1 ja 2-páhkkain lea sihke fonttat ja boallobeavdeprográmma. Muhto jus dus lea operatiivavuogádat Windows NT dahje 2000, de it dárbbaš go boallobeavdiprográmma. Dalle sáhtát čállit sámegillii dábálaš fonttaiguin. Sivva dasa lea ahte NT ja Win2000 hálddašit Unicode.

Čállen bajábealde ahte kodatabellii eai čága go 256 mearkka. Muhto ođđaseamus prográmmat leat dál huksejuvvon Unicode vuođul, mas leat 16 bihtá kodat, mii addá saji 2¹⁶ = 65536 merkii. Unicode lea ISO-10646 ja gohččoduvvo maiddái Universal Character Set, USC. Lea velá vejolaš viiddidit Unicode 32 bihttán, mii addá jáhkemeahttun 2 ³² = 4294967296 vejolaš mearkka.

Go boahteáiggis buot prográmmat ráhkaduvvojit Unicode vuođul, šaddá ollu álkit čállit máŋga giela. Ii galgga leat váddáseabbo čállit arabiagiela, khmergiela, sámegiela dahje ewe go eŋgelasgiela dahje dárogiela. Unicode čoavdá dehálaš čuolmma, go muhtin bustáva lea álo ovtta sájis. "š" šaddá álo leat sajis 353, ii fál nu go dála 8-bihtásaš kodatabeallat main lea "š" iešguđetge sajiin, jus dat lea mielde tabeallas oppanassiige. Muhto ain mii dárbbašit prográmma mii gávdná luotta boalus maid mii deaddilit dan bustávii maid mii áigut čállit. Ii gávdno sierra sámegiel boallobeavdi, eat ge dárbbaš, muhto mii dárbbašit programma (tastaturdriver), mii dagaha ahte mii oažžut"š" go deaddilit "W"-boalu, ž go deaddilit ">" jna.

Erret "á" leat buot sámi bustávat eará nummir Unicodas go 8-bihtá kodatabeallain gos dát bustávat gávdnojit. Dát dagaha ahte jus juoidá lea čállon Unicodas ja lohkkojuvvo 8-bihtá-vuogádagas dahje nuppi láhkái, de dát bustávat šaddet "rievsatgaccaid".

Buot dihtorat ja prográmmat eai sáhte geavahit Unicode. Prográmmat mat leat ráhkaduvvon Unicode vuođul gáibidit sihke ollu saji garraskearrus, jođánis proseassora ja stuora muittu(RAM).

Macintosh lea easká čakča 2000 almmuhan operatiivavuogádaga Unicode vuođul (OsX). Ođđa UNIX ja Linux-veršuvnnat hálddašit maid Unicode.

Mii lea Interneahtta?

Interneahtta lea dihtorat miehtá máilmmi, mat leat čadnon oktii nu ahte sáhttet gulahallat bálvváid ja prográmmaid bokte. Interneahtas leat máŋgalágan gulahallan. Otne leat dát njeallje mat leat eanemusat anus:

www

Máilbmegođus, World Wide Web, mii geavaha programmerengiella html (Hyper Text Markup Language) ja sirdinprotokolla http (Hyper Text Transfer Protocol).

ftp

ftp (File Transfer Protocol) sáhttá geavahit go sádde stuora fiillaid, omd. bidjat siidduid www:ii ja viežžat programmaid ja stuora teakstafiillaid interneahtas.

e-poasta

E-reivve sáhttá čállit guovtti lahkái; jugočállit njuolga e-poasta-prográmmii dahje čállit dábálaš čállinprográmmas ja sáddet teakstafiilla milddosin (attachment).

Čat

Čat lea prográmmat mat dahket vejolažžan "humadit" neahta bokte, omd. IRQ ja mirc.

Jus sámegiella dataágis galgá leat ovttasdássásaš eará gielaiguin, de sámegiella ferte doaibmat buot dáin interneahtadoaimmain, eai ge galgga leat liigegolut ii ge liigebargu čállit sámegillii. Nu ii leat otne. Dán njeallje doaimmas áiggun dás geahččat guoktasa: máilbmefierpmi ja e-poastta. Muhtin programmain dát guokte doaimma leat čadnon oktii, omd. Netscape Communicator, earáprogrammat sáhttet leat dušše e-poastta várás dahje fierbmesiidduid várás.

Dál dihtet hui ollu olbmot Norggas mo sáddet e-poastta ja mo "surfet" interneahtas. Singuin manná bures nu guhká go eai dárbbaš ieža installeret prográmma eai ge ieža dárkkistit dan. Gávdnojit prográmmat mat leat álkit oahppat ja geavahit, go geavaha dárogiela dahje eŋgelasgiela. Muhto jus áiggut čállit e-reivve sámegillii dahje vel vearrat ráhkadit iežat fierbmesiidduid, de gal fertet mannat oalle alla šielmmá badjel. Ja velágo buoremus lági mielde dagat dan, de ii doaimma jus vuostáiválddis ii leat sullásaš dihtor ja prográmmat.

áiggun čájehit čuolmmaid mat eai leat vel čovdon, ja seammas čájehit maid dihtorgeavaheaddjit otne sáhttet dahkat vai muhtin muddui besset gulahallat sámegillii.

Čállit / lohkat e-poastta sámegillii

Dán háve mii váldit vuođđun ahte dus leat 8-bihta-prográmmat, ii fal Unicode, man birra áigut dadjat juoidá loahpas. Vuosttaš eaktu čállit ja lohkat sámegillii lea dalle ahte dus leat sámegiel foanttat. Dábálea mus leat "Levi", maid sáhtát viežžat omd. Sámi giellaráđi dahje Sámi allaskuvlla siidduin. Jus leat installeren daid ja manná bures čállit sámegillii teakstagieđahallanprográmmas, de sáhtát vurket teakstafiillanja sáddet e-poasttain milddosin (attachment). Dalle manná bures jus lohkkis lea seamma fonttat, dahje geavaha konverterenprográmma mii čuovvu Levi. Muhto dat han lea oalle lossat, ja ainnas mii háliidit čállit njuolga e-poasta-prográmmii. Jus áiggut dahkat dan sámegillii, fertet vuos válljet muhtin fontta standardan, omd. Sam Times W2. Lea veaha erohus prográmmaid gaskkas mo dáhkat dan, muhto dá lea čilgehus mo moatti dábálaš programmas sáhtát dahkat:

Netscape 4.7. :
Vállje vuos Rediger (Edit) ja de Innstillinger (Preferences) ja Fonts. De válljet dáid fonttaid:
For the Encoding: Western
Variable Width Font: Sam Times W2   dahje Times Sami
Fixed With Font: Sam Courier W2 dahje Courier Sami

Eudora: Jus dus lea ođđa veršuvdna, sáhtát válljet fontta njuolga, nugo teakstagieđahallanprográmmas. Muđuid fertet deaddilit Tools-options-fonts ja válljet bajabealde namahuvvon fonttaid.

Unicode
Jus dus lea omd. Windows 2000 ja anát ođđa e-poastaprográmma, galggat sáhttit čállitsámegiela standárd foanttain, nugo dagat teakstagieđahallamis. Lohkki galgá sáhttit lohkat dan riekta jus sus lea sullásaš prográmma. Jus lohkkis lea 8-bihta-prográmma, son sáhttá geahččalit stellet kodema (encoding) Unicode:ii, muhto dat han doaibmá dušše muhtin prográmmain.

Lohkat sámegiela interneahtas

Seammaláhkái go teakstagieđahallamis ja e-poasttas sáhttá válljet kodema ja foanttaid interneahttaloganis (browseris).

Dá lea ovdamearka prográmmas Netscape Navigator 4.7:
Mana dohko: Edit - Preferences - Fonts ja vállje foanttaidmat leat namahuvvon bajábealde.
Gánneha válljet "Use document specified fonts" . Dál galggat sáhttit lohkat siidduid mat leat čállon dán čovddosiin. Muhto jus siiddut leat čállon eará láhkái, omd. ISO-IR-197, Unicode dahje Macintosh sáhtát ain oažžut ollu ártegis mearkkaid sámegiel bustávaid sadjái. Dáinna ii sáhte dahkat nu ollu otne.

Interneahttalohkkis Internet Explorer 5.0. gávnnat kodema View- Encoding vuolde ja foanttaid fas Tools - Internet Options- General- Fonts vuolde. Eanaš interneahttaloganiin lea sullasaš stellemat.

Jus dus lea interneahttalogan ja operatiivavuogádat mas lea Unicodevuođđun, galggat go sáhttit lohkat sihke Unicode- ja 8-bihta-teavsttaid. Vaikko it dárbbaš sámegiel foanttaid čállit Unicodas, berret installeret daid vai buorebut lohkat dokumeanttaid mat leat čállon 8-bihta-vuogádagas.

Čállit sámegillii internehttii

Jurdda "interneahttagiela" html duohken lea ahte dat galgá leat sorjjasmeahttun operatiivavuogádagas. Galgá mannat bures lohkat vaikko čállis lea Mac dahje Linux ja lohkkis fas Windows 3.11 dahje Windows 2000. Ná doaibmá maid - eŋgelasgillii. Dárogillii manná maiddái dábálaččat bures, jus leat čuolmmat de lea vejolaš čoavdit daid lohkki dihtoris. Man muddui sáhtát čállit sámegilliiteavstta maid earát sáhttet lohkat neahta bokte, lea sihke dihtoršlája ja prográmmaid duohken.

Mii galgat vuos geahččat mo čállit 8-bihtá vuogádagas. Eaktu dán vuogi bargat lea ahte dus lea Windows ja sámi WS2-fonttat. Lea vejolaš ráhkadit sámegiel sámi fonttaid haga, muhto dalle lea measta veaddjetmeahttun dárkkistit ahte leat bargan riekta.

Go mun iskadišgohten dáid áššiid, gehččen vuos mo earát leat bargan. Gávdnen sámegiel fierbmesiidduid ja gehččen sin gáldokodema, mo siiddut oidnojedje html-hámis. (Netscape: View > Page Source, Internet Explorer: Vis > Kilde) Dalle gávnnahin ahte measta buot siidduin lei kodat nu go ovdal juohke teakstabihtá ja maŋŋil. De jáhken ahte lei dárbbašlaš dahkat ná jus galggai oažžut sámegiela, ja de dahken ieš nai. Muhtin fierbmečállinprográmma, omd. FrontPage, ráhkada ieš dakkár kodaid, eará prográmmain sáhttá ieš čállit daid. Muhto ii leat buorre vuohki. Dat lea lossat ja áddá ollu unohis kodaid ja dasa lássin dat lásse fontta nu ahte sáhtát dušše lohkat dan juste dán fonttain.