Artikkel på norsk om dette emnet.
_____________________________________
Svein Lund:
Interneahtta lea šaddame okta máilmmi deháleamus diehtogálduin. Interneahtta lea váldime ain stuorat oasi doaimmain mat aviissain, áigečállagiin, radios, TV:as, girjerádjosis ja oahppogirjjin leat leamaš. Stáhta doarjá sámi áviissaid ja áigečállagiid. Sámi radio lea stáhta ovddasvástádus ja Sámediggi lea ráhkadan oahponeavvoplánaid. Muhto geat beroštit interneahttas?
Ii oktage dieđe juste galle sámegiel siiddu leat interneahtas. Ja interneahtta rievdá beaivválaččat, nu ahte dát mii lei duohta ikte ii leat duohta ihttin. Muhto jus jagis 2001 ohcá sámegiel neahttasiidduid, de gávnnaha ahte sámegiela dilli interneahtas lea velá heajut go measta buot eará mediain.
Jus interneahtta galgá doaibmat dehálaš diehtogáldun sámiide, de dárbbašuvvo dieđut sámegillii sihke sámi áššiid birra, riikkaáššiid ja olggoriikkaáššiid birra. Muhto riikkadásis ii baljo leat mihkkege sámegillii, ii Norggas, Ruoŧas ii ge Suomas, ja olggoriikkasaš dieđut sámegillii ii leat velgo niehku. Dakkár dieđuid fertejit sámit ohcat riikkagillii dahje eŋgelasgillii.
Dan muddui go gávdno sámegiel dieđut interneahtas, dat lea dušše dakkár mii lea sámi guvlluid ja sámi diliid birra. Muhto velá sámi diliid birra lea ollu álkit gávdnat dieđuid dárogillii, ruoŧagillii dahje velá eŋgelasgillii go sámegillii.
Lean ohcán neattabáikkiid mat leat čadnon almmolaš ásahusaide, sámi oahpahus- ja kulturásahusaide, sámi media, lágadusaide, sámi servviide ja fitnodagaide mat leat erenoamážit sámiid várás dahje mat leat sámi guovllus. Oktiibuot lean iskan 66 neahttabáiki. Dán háve in leat beroštan privahta ruoktosiidduin.
Giela dáfus orru buoremus dilli leame Suoma bealde. 13 fierbmebáikkis maid lean iskan badjel 60% lei sámegiel teaksta. Viđas lea teaksta sámegillii ja suomagillii, golmmas lea sámegillii, suomagillii ja eŋgelasgillii, njealljis lea suomagillii ja eŋgelasgillii ja ovttaslea dušše eŋgelasgillii.
Ruoŧas lean geahččan 15 fierbmebáikki, dušše 20% dain lea sámegiella. Dáin logis ii leat go ruoŧagiella, guovttis ruoŧagiela ja eŋgelasgiella ja golmmas ruoŧagiella ja sámegiella.
Norgga bealde lean geahččan 37 fierbmebáikki ja 46% dain lea sámegiella. Dáin lea 16 dušše dárogiella, 9 dárogiella ja eŋgelasgiella, 11 dárogiella ja sámegiella, 4 dárogiella, eŋgelasgiella ja sámegiella ovttas duiskagielain, ruoššagielain, ruoŧagielain dahje suomagielain, 1 dušše eŋgelasgiella ja 2 dušše sámegiella.
3 fierbmebáikki gusket olles Sápmái ja eai heive bidjat ovtta riikka vuollái. Dáin okta báiki lea olles guhttagielat, das lea sámegiela lassin sihke dárogiella, ruoŧagiella, suomagiella, eŋgelasgiella ja spánskagiella! Ovtta báikkis lea ruoŧagiella ovttas vehá sámegielain ja ovttas ii leat go eŋgelasgiella.
Oktiibuot dát mearkkaša ahte 29 báikki 67 fierbmebáikkis (43 %) lea eanet dahje unnit sámegiel teaksta. Daid gaskkas main lea sámegiella ovttas eará gielai(gui)n lea stuora erohusat man ollu lea sámegillii. Buoremusain lea parallealla teaksta sámegillii ja muhtin eará gillii / gielaide. Muhto eanetlogus lea oalle unnán oassi sámegillii. Muhtin fierbmebáikkiin lea dušše ovdasiidu máŋgágielat, dan duohken visot lea riikkagillii dahje eŋgelasgillii. Olles diehtojuohkinhivvodagas maid sáhttá gávdnat dáin 66 fierbmebáikkin árvidan ahte ii leat go 25% mii gávdno sámegillii.
Suoma bealde lea buoremus dilli (http://www.netti.fi/~samedigg). Ovdasiiddus sáhttá válljet dáid gielaid gaskkas: suomagiella, davvisámegiella, nuortasámegiella, anársámegiella, ruoŧagiella ja eŋgelasgiella. Nuortasámegillii in leat gávdnan maidege, anársámegillii gávdno okta dokumeanta, muhto orru leame seamma ollu davvisámegillii go suomagillii. Ja dás leat ollu miellagiddevaš dieđut, sihke Sámedikki ja dan vuollasaš ráđiid ja kántuvrraid birra, erenoamážit oahpahuskántuvrras (www.netti.fi/~samedigg/oamatda).
Ruoŧa bealde Sámedikkis (http://www.samediggi.se) leat olludieđut interneahtas. Muhto dušše fal ruoŧagillii ja eŋgelasgillii. Váldohálddahus ii oro leame jurddašan ge juohkit dieđuid sámegillii, ii ge leat Ruoŧa Sámi giellalávdegoddi! Giellalávdegoddi čállá ruoŧagillii: «Språkrådets uppgifter är blant annat att -stärka det samiska språkets ställning i samhället, - uppmuntra användingen av samiskan» (= "Giellaráđi bargu lea ea.ea.- nannet sámegiela sajádaga servvodagas, -movttiidahttit sámegiela geavaheami." Mu jorgalus. SL) Muhto dát ii oro guoskame internehttii. Sámeskuvlastivra, mii dál lea Sámedikki vuolde, addá vuosttas siiddus vejolašvuođa válljet ruoŧagiela, sámegiela ja eŋgelasgiela gaskkas. Eará gielat gal doibmet, muhto sámegiela vuolde lea guorus. Aidná báikki sámediggevuogádagas gos gávdnen juoidá sámegillii lea Sámedikki bibliotehkabálvalus(http://www.sb.sametinget.se).
Norgga bealde Sámediggi (http://www.samediggi.no) lea guhká váilon interneahtas. Dál lea boahtán veahá, muhto lea unnán dieđut. Sámedikki siidduin sáhtiimet guhká lohkat ahte Sámedikki ođđa neahttabálválus boahtá 2000 goalmmát njealljadasas. De šattai ahte boahtá oddajagemánus, ja guovvamánu loahpas eai leat rievdadan dan lohpadusa ge. Sámi giellaráđđi (http://www.samisk-sr.no) lea diktán Tromsdata ráhkadit sin siidduid, ja boađus ii doaimma máinnusin iige giellaráđđái ii ge Tromsdatai, go sii leat seaguhan moadde vuogádaga ja sámi bustávat eai leat ožžon seamma kodaid. Gal dát lea dáhpáhuvvan eará ásahusaid siidduin nai, muhto dát lea erenoamáš váivi giellaráđi siidduin, maid galgá sáhttit geavahit gávdnat mo rievtti mielde čállit sámegiel sániid. Sámi oahpahusráđis ledje moadde jagi dás ovdal oalle buorit siiddut. Muhto dálgo lea šaddan Sámedikki oahpahusossodat dát siiddut leat jávkán ja ii mihkkege leat boahtán daid sadjái.
Measta buot sámi organisašuvnnat Ruoŧas, Suomas ja Norggas leat čállán iežaset programmaide ahte lea dehálaš ovddidit sámegiela. Muhto orru leame álkit gáibidit dan eiseválddiin go ieš čuovvut dan ulbmila.
Norggas lea NSR:as (http://www.nsr.no) ja SÁL:as (http://www.samenes-folkeforbund.no) dušše dahje meastá dušše dárogiella iežaset interneahttasiidduin, ja SLF ii oro leame ráhkadan fierbmesiidduid. Romssa Sámi studeanttaid searvvis (http://www.student.uit.no/sssr) lea siiddut mat orro leamemáŋggagielat, muhto hui unnán sisdoallu.
Ruoŧas orro buot sámeorganisašuvnnat čállime dušše ruoŧagillii. Dát guoská ea.ea. Sámiid Riikkasearvái (http://www.sapmi.se), Samerna (http://home3.swipnet.se/~w-33684), ja Gárasavvona ja Sohppera sámi servviide (http://www.byarinorr.se).
Suomas lea studeantasearvi Suohpan dieđut sámegillii, suomagillii ja eŋgelasgillii. (http://www.student.oulu.fi/~suohpan). Sihke City Sámit (http://www.saunalahti.fi/seituomi/citysamit) ja Roavvenjárgga sámisearvi (http://www.dihtosis.com/mii) almmuhit ahte sis leat dieđut sámegillii ja suomagillii, muhto measta visot dieđut leat dušše suomagillii. Suoma Sámi Nuorat lea almmuhan moadde siiddu (http://www.itv.se/boreale/rovaniemi), dušše eŋgelasgillii.
Na ba oktasaš sámi organisašuvnnat? Sámeráđi siiddut leat váttis gávdnat, go čujuhus lea www.samicouncil.org. Sáhttá gal válljet sámegiela, dárogiela, eŋgelasgiela ja duiskagiela gaskkas, muhto dušše fal eŋgelasgiela vuolde lea sisdoallu.
Goappašat sámi nissonorganisašuvvnat leat neahtas. Sámi Nissonforum (http://home.c2i.net/leneant) geavaha sihke sámegiela, dárogiela, eŋgelasgiela ja suomagiela ja teaksta lea oalle parallealla. Sáráhkás (http://www.same.net/~sarakka) lea eanaš ruoŧagillii, ja veahá sámegillii.
Oulu (http://www.oulu.fi/suosalo) ja Umeå (http://www.umu.se/samiska) universitehtat presenterejit sin sámegielfálaldaga sámegillii, muhto Romssa Universitetehta (http://www.hum.uit.no/sam) dušše dárogillii. Muhto Romssa Universitehtas lea Sámi Dutkamiid Guovddáš (http://www.uit.no/ssweb), mas leat sámegiel siidddut. Sámi allaskuvllas (http://www.samiskhs.no) leat guhká leamaš dušše dárogiel siiddut, muhto dál leat viimmát boahtán sámegillii ja veahá eará gielaide nai.
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas lea neahtas, dárogillii (http://home.trollnet.no/sameskolen), dušše dárogillii, muhto Sentrum skuvllas ‚áhcesullos leat sámegiel siiddut (http://www.vadso.kommune.no/skole/samisk). Ruoŧas Sohppar skuvllas lea presentašuvdna sámegillii ja ruoŧagillii, ja Suoma bealde lea veahá Ohcejoga vuođđoskuvllaid birra.
Interneahtta berrešii leat buorre medium gáiddusohppui, muhto sámiskuvllat eai oro leame váldán dán hástálusa. Dát lea baicce priváhta fitnodat ABC-company Kárášjogas dahkan. Sii leat álggahan ng. «e-skuvlla», mas lea sámegielkurssat ja veahkesiiddut sámi diliid birra vuođđoskuvlla várás. Gal ferte gutnejahttit sin dan dihtii, muhto ii go dát livččii almmolaš skuvlaásahusaid ovddasvástádus?
Buot deháleamus fierpmebáiki ja okta buoremusain lea Saamiweb (a href="http://www.saamiweb.org">http://www.saamiweb.org, mii lea sámi radioaid ovttasbarggu boađus. Dás lea sihke ođđasat ja magasiidna sámegillii, dárogillii, ruoŧagillii, suomagillii, eŋgelasgillii ja spanskagillii. Norggabeale Sámi Radios eai leat iežas siiddut, Ruoŧa sameradios lea ruoŧagielsiiddut, muhto Suoma sameradios leat buorit siiddut sihkke sámegillii ja suomagillii.
Min Áigi lea geahččalan (http://www.minaigi.no), muhto dat han ii leat go geahččaleapmi, ja siiddut eai leat ođasmahtton danjagi! (FUOM! 27.2.2001 leat juste boahtán Min Áiggi ođđa siiddut!) Ášus (http://www.finnmark.net/nyheter/assu) leat dušše dárogiel siiddut. Samefolket (http://www.samefolket.se) lea ráhkadan eanaš ruoŧagiel siidduid, muhto das lea maiddái veahá sámegillii, sihke davvi-, julev ja lullisámegillii.
Davvi Girjjis lei ovdal fierbmesiiddut sámegillii, muhto dál lea dušše dárogiel veršuvdna mii doaibmá, go sámegiel siiddut leat guhká leamaš «under konstruksjon». Muhto DAT-lágadus presentere iežas fálaldagaid sihke sámegillii, dáro-, duiska- ja eŋgelasgillii.
Leat moadde fitnodaga mat vuvdet dulkon- ja jorgalanbálvalusaid. Muhto ii han leat buorre máinnus ahte sii eat leat nagodan ráhkadit interneahttapresentašuvnna sámegillii. Geahča omd. http://www.aiti.no ja http://www.samipress.net.
Beaivvaš Sámi Teahteris leat dušše fal eŋgelasgiel dieđut. (http://www.beaivvas.com) Guovdageainnu Beassášfestivála birra sáhtát lohkat eŋgelasgillii ja dárogillii, Sámi kulturforum (http://sámi.kultur.net/home) fas dušše dárogillii. Buorre spiehkastat lea Riddu Riđđu-festivála (http://home0.c2i.net/riddu), mas lea teaksta sámi-, dáro-, eŋgelas- ja ruoššagillii! (Dát siiddut eai doaimma šat dál, 26.02.2001)
Stáhtat, fylkasuohkanat / leanat eai baljo atte interneahttadieđuid sámegillii. áidna stáhtalaš dieđuid maid lean gávdnan lea Suoma stáhtas, gos láhkateavsttat mat erenoamážit gusket sámiide leat almmuhuvvon sáme- ja suomagillii čujuhusas http://finlex.edita.fi/saami. Maiddái suohkaniin, mat lágaid mielde galge leat sámegielat, lea unnán diehtu sámegillii. Eanodagas, Anáris, Ohcejogas, Guovdageainnus ja Kárášjogas leat buot dieđut riikkagillii. Muhto Deanu gielddas leat dieđut sámegillii. Ja Info-nuoras, Guovdageainnus, mas ovdal ledje dušše dárogiel siiddut leat dál maiddái sámegiel dieđut. Boazodoallohálddahus geavaha dušše dárogiela.
Sámi guovlluin eai leat nu ollu priváhta fitnodagat interneahtas oppanassiige, ja dat mat leat, geavahit dábálaččat dárogiela ja eŋgelasgiela. Okta dain, lávvobuvttadeaddji Venor Guovdageainnus, cealká ahte sivva dasa lea ahte «min váldoulbmiljoavku ii leat sámit».
Samenet (http://www.same.net) lea dehálaš fierbmebáiki hukset dihtorgulahallama sámi servodagas. Muhto Samenet presentere iežas dušše ruoŧagillii. Samenetas leat guokte oasi. Nubbi oassi lea rabas buohkaide ja nubbi fas dušše sidjiide geat leat registrerejuvvon geavaheaddjin. Rabas oasis ii leat go ruoŧagiella, muhto geavaheddjiid oasis leat muhtin geavaheaddjit čállán sámegillii.
Dát lei vuosttaš oassi artihkalis. Mana nuppi oassái