Svein Lund:
Ahte EO háhpohallá Norgga rikkis guolleressursaid - ja ahte EO-lahttovuohta mielddisbuktá ahte EO ollásit álgá hálddašit min guolleressurssaid - lea dađistaga šaddan bures dovddusin. Dat mii ii leat nu dovddus, lea ahte seammá ládje geavvá meahcceressurssaiguin nai.
EEO-šiehtadusa bokte besset olbmot EO-riikkain oastit Norgga guolleindustriija, ja jus Norga šaddá EO-lahttun, sáhttet olgoriikka fanaseaiggádat oastit Norgga fatnasiid ja bivdit min kvotain. EO:a duopmostuollu lea mearridan ahte dakkár "kvota-njuikun" lea lobalaš ja ahte ii dárbbaš buktit guollehivvodaga dan riikii mas lea dat kvota.
Jus Norga šaddá EO-miellahttun de šaddá Norgga guolástanguovlu gaskal 12 ja 200 miilla oassin EO:a oktasaš guolástanguovllus. Midjiide ii leat 12-miillasaš rádjige sihkaraston guhkelii go jahkái 2002. Dan rájes galget buot EO-riikkat beassat bivdit visot EOa guolástanguovlluin, ja jáhkkimis eai addo nášuvnnalaš kvotatge. Norggas ii leat lohpi bálkestit guliid mat eai deavdde mihtuid, muhto EO:as gáibiduvvo dat! Mo dalle galgá bearráigeahččat man ollu guolli goddo mudden dihte dan ahte kvotaid badjel ii bivdojuvvo?
Odne ii leat lohpi fievrridit guliid njuolga Norgga čađa. EOa lahttovuođain sáhttá juohke EO-borgár oastit kája, máksit 15000 kr. olggosfievrredanlobi ovddas ja sáddet guoli njuolga kontinentii trailáriiguin, guoskatkeahttá norgga guolleindustriija bargiin. árvvus dáhpáhuvvá diet juo EEO-šiehtadusa olis. EEO-šiehtadusain addit dađistaga eanet oasi Norgga dorskekvotas, Jagis 1997 sáhttá EO oažžut 20% das. Deaddu šaddá losit go diehtit ahte EO bivdá 3,5 geardde nu ollu go Norga, muhto sáhtášii váldit 10 geardde eambbo.
Go Norga rahppo "Europái" leat ollu eará luondduváljit go guolli mat leat miellagiddevaččat. Davvi-Norga orru leame "Europa maŋimus meahcci" daidda geat orrot Gaska-Europas, mii lea nuoskkiduvvon ja gos leat badjelmeare olbmot. Dáppe geasuhit luondduvásihusat nugo jávreoaggun, bivdin, luomečoaggin ja "safari" skohteriiguin, njealljejuvllat sihkkeliiguin ja girdiiguin. Ii leat váttis ipmirdit ahte báikkálaš olbmot maiddái dáppe sáhttet massit daid luondduváljiid maiguin leat birgen čuđiid jagiid čađa. Odne sáhttá Norga muddet olgoriikalaččaid bivddu, guolleoagguma, luomečoaggima ja eará luonddugeavaheami. EO-lahttovuođain massá Norga dien muddenvuoigatvuođa ja rájit šaddet dađistaga rahppot. Eanet meahccegeavaheapmi billista ja unnida luondduváljiid máŋgga saji. Stáhta ferte dalle muddet dan johtolaga, muhto EO-njuolggadusaid mielde eai oaččo dat leat vealaheaddji njuolggadusat. Dat čuohcá erenoamážit dahkár luonddugeavahemiide maid báikkálaš olbmot leat atnán, nugo fierpmásteapmái. Guolástanmuddemis ja meahccegeavaheamis ii leat dušše sáhka EO ja EEO birra. EO-lahttovuohta nanusmahttá garrasit dan guvlui ahte báikkálaš olbmuin váldit váljiid ja jávkadit vejolašvuođaid jorgalahttit dien ovdáneami politihkalaš rievdademiiguin Norggas. Ii oktage dieđe odne man ollu Norga bággejuvvo rievdadit ressursahálddašeami EO:as iige EEO:as. Orru maid nu ahte eiseváldit eai nu beroš das diehtit maidege. Muhto mii diehtit ahte EO váikkuha ressursahálddašeami guovtte ládje:
1. Ressurssat mat dál leat báikkálaš olbmuide, dahje Norgga stáhtaborggáriida várrejuvvon, rahppojit buohkaide. Ráđđehus lea dál juo jávkadan njuolggadusa mii hehtte olgoriikalaččaid bivdimis eambbo go 5 km luottas eret. Dat lea oassin ráđđehusa EO-heivehallamis. EO:as sáhttet olgoriikalaččat oastit bivdin- ja guolástanvuoigatvuođaid priváhta eatnamis maid. Sii ožžot vejolašvuođa álggahit dahje oastit turistafitnodagaid mat fievrridit turisttaid guollejávrriide ja mehcciide girdiiguin ja skohteriiguin. Go rádjebearráigeahčču heittihuvvo, ii leat šat vejolaš doalahit dan gáibádusa ahte guollebivdinávdnasat maid olgoriikkain buktet galget leat buhtásat. Lea ballamis ahte guolledávddat lasket.
2. Midjiide šaddet oktasaš gáhttennjuolggadusat mat gildet árbevirolaš geavahanvugiid. EO lea mearridan ahte muhtinlágán lottit galget suodjaluvvot oba EO-guovllus. Daid gaskkas lea giron, rievssat, garjá ja skire! Gárdebivdin ja monnečoaggin lea lobiheapmi. Finnmark Dagblad čálii ahte"...šaddá váttisin Norgii oažžut spiehkastagaid EO:a njuolggadusain." Diibmá mearridii EO makkár oktasaš njuolggadusat galget leat elliide ja rásiide mat galget gáhttejuvvot EO-guovllus, earret eará čeavrris, njuorju ja buotlágaš fállát. EO:as bohtet ain ođđa ja ođđa njuolggadusat, ea. ea. lea EO mearridan oktasaš vearjolága ja njuolggadusaid mo goddon elliid galgá hálddašit. 12 diimmu sisa galgá ealli mii lea goddon buktot biergoguovddážii jus galgá vuvdojuvvot. Norgga EO ohcamušas lea Norga dohkkehan Maastrichtšiehtadusa, ja nu maiddái ahte čatnevaš boahtteáiggi mearrádusat dahkkojit eanetloguin. Mii čadnot dasto dohkkehit buot EO:a njuolggadusaid, sihke daid mat odne leat ja daid mat boahtteáiggis dahkkojit.
Sámegillii: Inger Anna Gaup Gustad
____________________________________________
Eará artihkkalat EU:a
birra
Eará artihkkalat sámegillii
álgosiidui
sveilund@online.no