Árbevierus fidnomáhttui

Sámi máhttu fidnofágain

Norsk utgåve: Frå tradisjon til yrkeskunnskap - Samisk kunnskap i yrkesfag

Fidnopedagogihka váldofágabargu
Svein Lund
Høgskolen i Akershus, 2001

Dán bargobihtá álgosiidui

7. Hotealla- ja biebmoávnnasfágat

"Hotealla- ja biebmoávnnasfágat" lea ráhkadus mii bođii Ođastus 94:in. Fágas leat ruohtasat máŋga suorggis ja moadde skuvlašlájas:
- biergoindustriijaoahppu, njuovvin ja márferáhkadeaddjin, mii eanaš lei fitnodatoahppu
- guolleindustriijaoahppu, ovddit skuvllas Statens fagskole for fiskeindustri, Várgahis
- hotealla- ja kafeteria-suorggi oahppu, nugo koahkkan ja dárjun
- ruovttudoalu fágaskuvllat, ovdal gohččoduvvon dáloeamitskuvlan
- láibu- ja konditoroahppu
1976 joatkkaoahppolága rájes buot dát oahput biddjojuvvojedje joatkkaskuvlla vuollái, muhto juohke suorggis lei iežas vuođđokursa 1994 rádjái. 80-logus álggahuvvui muhtin skuvllain govdat vuođđokurssa, koahkka - dárju - ruovttudoallu, muhto seammás gávdnui ain omd. koahka vuođđokursa. Ođastus 94 mielde buot dát suorggit biddjojuvvojedje hotealla- ja biebmoávnnasfágaid vuođđokurssa vuollái, man vuođul lei vejolaš mannat viidáseappot joatkkakurssaide nugo koahkka, láibu, biergofágat, guolleindustriijafága ja industriála biebmoávnnasbuvttadus.

Jokŋačoagginautomáhta čájeha buvttaovdánahttima mearrasámi guovllus. Ii oro meinestuvvan beare bures vuovdingálvun, muhto dan sadjái šattai dávvirvuorkágálvun Jáhkovuona mearrasámi dávvirvuorkkás.
(Govva: SL)

7.1. Hotealla- ja biebmoávnnasfágat Sámis

7.1.1. Fágaid ruohttasat

Eanaš sámi skuvllain fidnooahpuin leat guokte ruohttasa. Nubbi ruohtas lea nášuvnnalaš oahppoplánas ja ealáhusas riikkadásis, nubbi fas báikkálaš servodagas ja sámi servodagas. Hotealla- ja biebmoávnnasfágaid sámi ja báikkálaš ruohttasat leat čoaggin- ja njuovvanvierut, seailludan- ja málestanvuogit, sihke ruovttodoalu ja vuovdima várás. Dát máhttu gávdnui juohke bearrašis, buorre muddui ledje nissonat geain lea stuoramus fágamáhttu, muhto muhtin barggut ledje maiddái dievdduid bargu dahje buohkaid bargu. Máhtu biebmogieđahallama birra, maid olbmot ohppe ruovttus, sii sáhte maiddái geavahit bargoeallimis, omd, guossedálus, duottarstobus, gáfedagas dahje boarrasiidsiidda ja buohccestobu gievkkanis.

Árbevirolaš biebmoávdnasiid gieđáhallan: niestebohcco njuovvan meahcis.
(Govva: SL)

Sámi guovllus leat molsašuddi borramušvierut, sihke luonddudiliid ja ránnjáolbmuid váikkuhusaid mielde. Dattege mii sáhttit dadjat ahte gávdno sierra sámi árbevierut mat gusket biebmoávdnasiid vurkemii ja ráhkadeapmái.

7.1.2. Biebmoávnnasindustriija Sámis

Sámi guovllus mii gávdnat máŋgalágán biebmoávnnasindustriija; guolleindustriija, njuovahagat, meieriat ja láibohagat. Dáin fitnodagain barget dávjá sámi bargit, muhto hárve leat fitnodagain sámi jođiheaddjit. Vel hárvvit dát fitnodagat leat álggahan buvttadusa báikkálaš / sámi árbevieruid vuođul. Maŋimus jagiid lea leamaš ollu sáhka buvttaovdánahttimis, muhto gávnnahan dihtii vuogas buvttaid, de omd. guolleindustriija baicce sáddet áirrasa Japana ja Ránskka márkaniidda go ohcat báikkálaš árbevieruid.

Guolleindustriija buvttaovdánahttin lea unnán muddui leamaš báikkálaš borramusvieruid vuođul. Govva lea Stáhta guolleindustriija fágaskuvllas, dál oassin Várggat joatkkaskuvllas.
(Govva: SL)

Finnmárkkus leat leamaš golbma oalle stuora bohcconjuovahaga. Dát njuovahagat leat hui dehálaččat sihke boazodollui ja Sis-Finmárkku bargosajiide. Dáin leat stuora vejolašvuođat ovddidit buktagiid bohccobierggus ja siskkilušain. Dát fitnodagat sáhtášedje maiddái leat hui dehálaš biebmoávnnasoahpus, ovttasbargguin sámi joatkkaskuvllaiguin. Muhto dađe bahábut dát vejolašvuođat leat dán rádjái hui unnán geavahuvvon. Ollu váttisvuođat ja skándalat leat čuohcán njuovvahagaide: buollin, vuollebázat, reastaluvvan ja beahtti. Lea dahkon hui unnán buvttaovdánahttinbargu, ja njuovahagat leat hilgon bovdehusaid eará fitnodagain mat háliidedje ovttasbargat bohccobiergobuvttaid ovdáneamis. Njuovahagain leat leamaš stađismeahttun bargosajit ja lea leamaš váttis njuovahagaide oassálastit biebmoávnnasoahpus.

Bohcconjuovvan Guovdageainnu njuovahagas
(Govva: SL)

Gávdnojit muhtin ovdamearkkat ahte olbmot leat geahččalan álggahit biebmoávnnasbuvttadusa báikkálaš árbevieruid vuođul. áiggun namuhit moadde fitnodaga Finnmárkkus:
- Muhtin ovddit boazodoallosápmelaš lea buvttadišgoahtán biđđosa hermetihkan Ráhkkerávjus. Lea leamaš váttis beassat sisa márkanii unna fitnodagaide mas lea dušše okta dahje moadde buvtta. Borramušgávppášeami monopoliseren ja viđjeráhkadeapmi dagaha ahte lea measta veadjemeahttun beassat sisa gávppiide. Muhto 2001 giđa biđus-bovssat leat viimmát ihtán Searvegávppi hildduide.
- Guovdageainnus lea eanandoalli gii lea buvttadišgoahtán márffiid, njálggaid ja láibesuvlliid, ea.ea. bohccobierggus. Vuovdin manná bures, ea ea. son vuovdá njuolga Gardermoen girdišiljui ja fatnasiidda Norggas Eŋglándii ja Duiskii. Planejuvvon viiddideapmi lea gaskaboddosaččat bissehuvvon, go ii vel (cuoŋománu 2001) soabadan suohkaniin reastaluvvan njuovahaga vistti láiguheami birra.
- Muhtin koahkka Guovdageainnus lea geahččaleame buvttadiit beallegárvvis mállasiid, omd. vakumpáhkkejuvvon biđđosa. Sus leat stuora plánat, muhto dát lea maiddái njuovahaga boahtteáiggi duohken.
- Guovdageainnus moadde boazodoallobearrašis leat fitnodagažat gos buvttadit ea. ea. suovasbierggu ja goikebierggu. Sii vuvdet jogo unna gávppážis olgobealde orrunviesu dahje biillas márkanis. Sii vuvdet maiddái interneahta bokte.
- Muhtin lullisámi boazodoallobearaš lea jagis 2000 álggahan fitnodaga Resdalenis, Meldalis, mas čuhppet bohccobierggu ja vuvdet geavaheddjiide.
Konklušuvdnan sáhtán dadjat ahte leat muhtin buorit ovdamearkkat ahte lea vejolaš álggahit buvttadusa báikkálaš árbevieruid ja luondduriggodagaid vuođul. Muhto stuora biebmoávnnasfitnodagat leat buorre muddui leamaš negatiiva. Báikkálaš eiseválddit eai leat dahkan buori barggu dán ealáhusovdánahttimis, baicce nuppi láhkai.

Hárve ráhkaduvvo ollu borramuša sámi árbevirolaš vuogi mielde, nugo dás Gárasavvonis.
(Govva: SL)

7.1.3. Hotealla- ja restaurantaealáhus Sámis

Sámis lea muhtin láhkai bures ovdánan turistaealáhus. In áiggo dás guorahallat dili miehtá Sámi, muhto oanehaččat čilget mo dilli lea Finnmárkkus. Leat guovttilágán turismafitnodat: Stuora fitnodagaid oamástit dávjá lullinorggalaš dahje olggoriikkalaš konsernat nugo SAS, Rica, Best Western ja Norlandia. Dát doibmet ovttaláhkai miehtá riikka, ja áidna erohus nuppi hoteallas nubbái lea boastakoarttat maid vuvdet resepšuvnnas. Borramuša maid vuvdet lea dávjá maid hui standardiserejuvvon, jus sii oppanassige geavahit báikkálaš ávnnasiid, de njuolggadusčállágat leat riikkaidgaskasaččat dahje našuvnnalaš standárdda mielde. Livččii miellagiddevaš iskat man muddui hotealladirektevrrat, gievkanhoavddat ja koahkat leat čadnon báikkálaš servodahkii ja beroštit báikálaš borramušárbevieruid. Dán rádjái mii eat leat oaidnán makkárge "Sámi Arne Brimi". Seammás gávdnojit máŋga unna fitnodagaža main dábálaččat leat báikkálaš oamásteaddjit. Muhtin dain ráhkadit borramuša báikkálaš ja velá sámi árbevieru mielde. Sii gesset báikkálaš kultuvrra ovdan ja muhtimiin lea báikkálaš árbevierru dovdamearkan. Okta dain lea "Madame Bongo", čunovuohpis, Guovdageainnus, gii guossoha bohccobierggu lávus. Muhtin gáfedagain lea sihke sámi ja dáza borramuš ja olggoriikkasaš borramuš nugo pizza ja lasagne, muhto earát, velá sámi "čoahkásguovllus", dušše norggalaš standard gáfedatborramuša. Okta dain jerrojuvvui aviissas manne sis eai lean sámi borramuš, ja hoavda vástidii dalle ahte turisttat eai lean jearran dan(!). Dál orru leame máŋga unna fitnodagaža hotealla- ja restaurantaealáhusas mat beroštit eambbo sámi biepmus go ovdal. Dán oaidná jus ohcá interneahtas "samisk mat".

7.1.4. Prosjeakta "Sámi gievkan"

"Sámi gievkan" lea prošeakta maid Davvi-Norgga ja Namdalen Riikkaoasselávdegoddi ruhtada. Oktiibuot servet 10-12 olbmo dán ovttasbargui. Dát lea čadnon riikkaidgaskasaš ovttasbargui mii gohččoduvvo "árktalaš borramuš". Ulbmil lea dahkat báikkálaš ávdnasiid olámuttus, álgahit ávnnasdistribušuvnna ja oahpahit čoaggiid ja koahkaid. Sii háliidit eambbo váldit atnui unnán geavahuvvon ávdnasiid nugo guobbariid, šattuid ja guollešlájaid nugo vuskoniid, njágaid ja hávggaid. Prošeakta álggahuvvui dálvi 1999/2000 ja galgá bistit golmma jagi. Okta áigumušain lea addit olggoš ohcangirjji. Ovttasbarget prošeavttain maid ája sámi guovddáš, Olmmáivákkis, čađaha, čoaggit njuolggadusčállagiid miehtá Sámis. Lea muhtin bagadallifitnodat álttás mii lea jođihan ovdaprošeavtta, ja fitnodat ovdanbuktá prošeavtta nu ahte ferte jearrat lea go dát ovdáneapmi sámi eavttuid mielde, vai lea go dáža mátkkoštanealáhus mii fas áigu dinet ruđa sámi kultuvrras ja sámi máhtus. Fitnodaga listtus, mii muitala doaibmi ja čađahuvvon proseavttaid, mii gávdnat "Prosjekt Samisk Kjøkken. Forstudier og analyser, prosjekt- og prosessledelse. Forslag til utviklingsprosjekt som skal heve det samiske kjøkken til å bli eksotisk og kvalitetsmessig i toppklasse. " Bajilčállagiin "- eksotisk, vilt og vakkert-" ovdanbuktojuvvo Sámi gievkana ná: "å lage god mat er en kunst og et givende håndverk. Á videreforedle råvarer fra naturen er suksesskriterium for et godt lokalt kjøkken. Samisk kultur er spennende og eksotisk. Samtidig har interessen for mat en voldsom oppblomstring."

Dološ málle sámi gievkkan; Suoma bealde nuortalaččat láibut.
(Govva: Museiverket Suopma. Gáldu: Sokki: Gal rieban guoddá suvlli eahkedii.)

Dán oktavuođas háliidan maiddái namuhit prošeavtta "Småskala matproduksjon", Deanu joatkkaskuvllas, mas sii ovdánahttet ođđa buktagiid bohccobierggus ja siskkilušain.

7.2. Sámi máhttu hotealla- ja biebmoávnnasfágain

áiggun vuos namuhit moadde ovdamearkka mii sáhttá leat sámi máhttu dán fágas, ovdal go ozan váldogálduid mat sáhttet muitalit dakkár máhtu birra.

7.2.1. Makkár sámi máhttu?

Birgen dihtii rášes guovllus olbmot leat dárbbašan ollu máhtu dan birra mo háhkat borramušávdnasiid meahcis ja mo vurket ja gieđahallat daid nu ahte dás šaddá dearvvašlaš ja njálga borramuša.

Boska lea árbevirolaš sámi borramušsáddu, mii lei dehálaš vitamingáldu.
(Govva: Laila Susanne Vars. Gáldu: Š 15-2000.)

Dás gávdno ollu báikkálaš ja sámi máhttu, mii buorre muddui ii leat šat beaivválaččat anus, muhto maid sáhttá ealáškahttit fas, ea.ea. hotealla- ja biebmoávnnasfágaid oahpu bokte. Koahkkaoahpaheaddji Nils Harald Moe, gii leat čállan moadde girjji davvinorggalaš borramuša birra, lea maiddái čállán girjji dan birra manne nu máŋggas jápme Arktis-ekspedišuvnnain. Moe oaivvilda ahte váldosivva lei vaillevaš biebmu:
Moe oaivvilda ahte puollamátkkošteaddjit ollu eambbo galgašeddje leat geavahan davvinorggalaččaid - máhttu biepmu birra mis lei dáppe árrat. Dás olbmot ledje hárjanan eallit ekstrema diliin. Sámit dovde maiddái bures man dehálaš C-vitamiinnat leat." Moe čuoččuha ahte máhttu biepmu birra lei dehálaš sivva dasa ahte sámit ledje mielde muhtin stuora polarekspedišuvnnain. Sámi máhttu biebmoávdnasiid birra bođii ovdan máŋgaláhkai:
* Makkár ávdnasat geavahuvvojedje?
 Máŋga suorggis geavahedje ovdal ávdnasiid mat eai šat leat anus, maid olbmot otne eai čoakke, eai bivdde dahje maid sii bálkkestit.
* Mo háhkat ávdnasiid?
Dát ii dušše guoskka bivdinvugiide ja gos buoremus luomejeakkit leat, muhto maiddái árvvoštallat ávdnasiid kvalitehta. Goas berre njuovvat bohcco oažžun dihtii buoremus bierggu? Goas lea guolli buoremus, goas ii leat nu buorre, jna.
* Mo gieđahallat ja rádjat ávdnasiid?
 ávdnasgieđahallan sáhttá leat omd. mo njuovvat ja rihttet bierggu. Lea omd. erohus sámi ja dážá bohččorihttema gaskkas. Vurken dihtii borramuša ferte gieđahallat dan vugiiguin nugo goikadeapmi, sálten, suovasteapmi ja galbmon. Dan maŋŋil vurkejuvvui borramuša árbevirolaččat omd. juovas dahje rokkis, goađis, áittis dahje njalas. Vurkenvuohki njaddihii maiddái borramuša.
* Mo gárvistit borramuša?
 Njuolggadusčállágat, bierggasat ja bargovuogit.

Guoli goikadeapmi ja suovasteapmi leat árbevisolaš vurkenvuogit. Dá Ájtte čájahusas.
(Govva: SL)

7.2.2. Čálalaš gáldut ja filmmat

Gávdno hui máŋga čálalaš gáldu mat muitalit juoidá sámi borramušráhkadeami birra. Dát lea mielde measta buot girjjiin mat geahččalit addit oppalaš čilgehusa sámi kultuvrra birra, ja mátkemuitalusain sámi guovlluin, maid turisttat ja dutkit leat čállán. Lean čoaggán 93 gáldu, dát galgá leat doarvái čájehit makkár gáldut gávdnojit. Dáid gaskkas leat 11 sámegillii, 4 sihke sámegillii ja dárogillii, 33 dárogillii, 36 ruoŧagillii, 4 suomagillii, 1 ruoššagillii ja 3 eŋgelasgillii. Ovtta girjjis lea parallealla teaksta suomagillii, eŋgelasgillii ja duiskagillii. Gávdnojit sihkkarit ollu eambbo, erenoamážit suomagillii ja ruoššagillii. Dán gálduin orru leame sullii 30 (1/3) maid sámit leat čállán.

Badjel čuođi jagi lea gáffe leamaš dehalaš oassi sámi ruovttudoalus. Dás boares gáfegievnnit ja gáfefearnnat Guovdageainnu gilišilju čájáhusas.
(Govva: SL)

Oktiibuot addit dát gáldut ollu máhtu sámi borramušárbevieruid birra, miehtá Sámis. Muhto olu lea váttis olámuttus, dan dihte go dát lea čiegaduvvon stuora girjjiin ja hárve dát girjjit leat vuovdemássii otne. Máŋggas leat guhká jearran oksasaš ohcangirjji ja oahppogirjji joatkkaskuvlla várás. Gieskat lea boahtán unna girjjáš mii buorre muddui deavdá skuvlla dárbbu. Dan namma lea "Gal rieban guoddá suvlli eahkedii", ja dat lea vuđolaš čilgehus boazodoalloealáhusa borramuškultuvrra birra. Dát lea buoremus ja stuorimus gáldu sámegillii, muđuid leat eanaš unna girjjážat bohccomállasiid birra. Deháleamus váilu otne lea girjjálašvuohta mearrasámi borramuškultuvrra birra. Dál leat moadde prošeavtta jođus, mat sáhttet unnidit váillevašvuođaid. Nubbi lea namahuvvon prošeakta "Sámi gievkan". Nubbi lea koahkkaoahpahalli Guovdageainnus, gii lea čoaggán njuolggadusčállosiid, maid son lea jurddašan almmuhit jagis 2001. Deháleamus sámegiel terminologiijagáldu hotealla- ja biebmoávnnasfágain lea sátnelistu mii lea ráhkaduvvon vuođđoskuvlla ruovttodoallofága várás , muhto mii maiddái gokčá stuora osiid hotealla- ja biebmoávnnasfágaid vuođđokurssas.
Lean gávdnan guokte filmma sámi borramušráhkadeami birra. Listu mii muitala makkár girjjálašvuođa ja filmmaid lean gávdnan leat mildosis 1.1.

7.2.3. Dávvirvuorkkát

Boares biebmobiergasat Jáhkovuona mearrasámi dávvirvuorkkás.
(Govva: SL)		 Norgga biepmobuvttadusa árbevierru - separahtor ja girdnut, Guovdageainnu gilišilljus.
(Govva: SL)

Máŋgga sámi dávvirvuorkkás ja dávvirvuorkkás main leat sámi čoakkáldagat leat čájehusain diŋggat mat leat geavahuvvon málešteapmái ja biepmu rádjemii ja gieđahallamii. Dáid gaskkas leat vuostalohkit, girtnut ja máŋgalágan gievkanbierggasat. Muhtin dávvirvuorkkát čájehit maiddái biebmogálvvuid dahje modeallaid. Listu mii čájeha miellagiddevaš diŋggaid ja govaid maid lean gávdnan dávvirvuorkkáin lea mildosis 2.1.
Boares bierggasat borramušráhkadeami ja rádjema várás sáhttá maiddái gávdnat muhtin gáfedagain ja duottarstobuin Sámis, omd. Suolovuomi duottarstobus, Guovdageainnus.

7.2.4. Njálmmálaš gáldut

Leat máŋga eallilan sámit, erenoamážit nissonat, geat dovdet bures sámi biebmoárbevierut. Skuvla sáhttá atnit sin gáldun guovtti láhkai, jogo njuolga guosselogaldallin / bagadallin, dahje dan láhkai ahte sii muitalit / čájehit olbmuide geat čállet/govvedit/filbmet. Sihke Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla ja sámi giellaguovddážat Porsáŋggus ja Gáivuonas leat atnan dákkár njálmmálaš gálduid. čoagginbargu mii dál lea jođus mearkkáša ahte njálmmalaš gáldut leat vuođđun go čállojuvvo čálalaš ávdnasat. Dattege lea dehálaš ahte skuvllat ain atnit báikkálaš eahpeformálalaš máhtu, eai ge dušše čálalaš gálduid.

7.3. Hotealla- ja biebmoávnnasfágat sámi joatkkaoahpus

7.3.1. Historjjálaš ovddideapmi

Finnmárkku vuosttaš praktihkalaš oahpuid gaskkas lei dáloeamitskuvla. Ruovttodoallu lei dehálaš oassi sámi joatkkaskuvllas (Statens heimeyrkesskole for samer) 1952 rájes. Maŋŋilis dát fálaldat rievdaduvvui koahkkan- dárjun - ruovttudoallun ja 1994 rájes lea leamaš hotealla- ja biebmoávnnasfága. álggu rájes lei ½-jagáš kursa, maŋŋilis jagáš vuođđokursa. Sámi joatkkaskuvllain ii leat goassege leamaš makkárge joatkkakursa dán suorggis. Vuođđokurssa maŋŋil oahppit danin fertejit ohcat eará joatkkaskuvllaide váldit JK1 ovdal go sáhtet ohcat oahpahallisaji. Sámi joatkkaskuvllat leat unnán muddui lágiidan rávesolbmuidoahpu dán suorggis, muhto Guovdageainnus skuvla lea ovttasbargan njuovahagain ja Norgga boazodoallosámiid riikkaserviin lágiidat oanehis kurssa bohccobuktagiid birra.
Lea leamaš ságastallamat galgá go SJSBS fállat biergofágaid JK1, muhto ii mihkkege lea vel mearriduvvon. Eaktu lea jáhkimis ahte boahtteáiggis orro šaddame eanet bargosajit biergobuvttadusas. Dál dát boahtteáigi orru leame oalle eahppečielggas.

7.3.2. Oahppoplána sámi sisdoallu

Vuođđokurssa oahppoplánas ii leat makkárge čielga sámi sisdoallu. Muhto oahppoplánas lea čállon báikkálaš heiveheami ja kultuvrralaš diliid birra, maid sáhttá heivehit sámi diliide:
1.1. Borramušárbevierut ja borranvierut leat kultuvrraid deháleamus dovdomearkkaid gaskkas. Borramuš lea čadnon riikka lundui, šattuide ja elliide, jahkeáigodagaid molsumii, álbmoga ritualaide ja servvoštallanvugiide.
2.1. dovdat miellaguottuid oskkolaš ja kultuvrralaš erohusaid borramuša hárrái.
2.5.-2a máhttit čilget dehálaš árbevieruid dáru biebmovierus našuvnnalaččat ja báikkálaččat 2b dovdat min borramušárbevieruid čadnon oskkolaš basiide, geográfalaš iežalágánvuođaide ja dološ vieruide
2c dovdat eará kultuvrraid guottuid borramuššii ja ráhkadanvugiid oskkolaš vieruid vuođul.
2d máhttit čilget biebman- ja dearvvašvuođaáššiid historjjálaš, riikkaidgaskasaš ja našuvnnalaš perspektiivvas.
Mu mielas muhtin dain dadjanvugiin leat unohasat sámiid ja eará unnitloguid hárrái Norggas. Oahppoplána ii berre deattuhit dáža árbevieru nu ollu. Vejolaš rievdadus livččii molsut doahpaga "dáru biebmovierru / norsk kosthold" doahpagii "biebmovierut Norggas / kosthold i Norge".

Biergasat maiguin vurket ja gieđahallat borramuša Lujávri dávvirvuorkkás.
(Govva: SL)

7.3.3. Oahpaheami sámi sisdoallu

Ođastus 94 árvvoštallamis okta váldogažaldagain oahpaheddjiide lei man muddui oahpaheamis lea sámi sisdoallu. Nu gessen čoahkkái maid oahpaheaddjit muitaledje hotealla- ja biebmoávnnasfágaid birra:
"Skuvla lea dulkon oahppoplána sániid báikkálaš heiveheami birra nu ahte berre atnit ollu áiggi báikkálaš ávdnasiidda ja gieđahallanvugiide. Ulbmil lea ahte nuorat ja váhnemat galget ipmirdit makkár luondduriggodagat mat leat dáppe. Báikkálaš luonddudoallu lea njidjan, nuorat servet dál unnán muddui murjemii ja lubmemii, guollebivdimii ja ávdnasiid gieđahallamii borramuššan. Rávesolbmot dahket unnán fievrridan dihtii viidáseappot maid ieža leat oahppan mánnán. Dás lea skuvla dehálaš bargu, sihke ohppiid ja váhnemiid ektui. Skuvlla bargu lea hábmet sámi oainnuid, maiddái borramuša hárrái. Ferte leat čeahppi geavahit meahci báikkálaččat ja deattuhit mii lea sámi borramuš.
Restaurantagievkaniidda heive dávjá dáža rihttenvuohki buorebut go árbevirolaš sámi rihttenvuohki. Skuvla ferte danin čájehit goappašiid vuogi. Muhtin váhnenčoahkkimis oahpaheaddjit ožžo kritihka muhtin váhnemiin dan dihte go skuvla ii čuvvon árbevirolaš rihttema. Váhnemat lohke ahte oahpaheaddjit dáinna eai beroštan sámi árbevierus ja dáruiduhtte ohppiid. Oahpaheaddjiit fertejedje dalle čilget ahte rihttenvuogit leat goabbáge geavaheapmái. Go sii váldit vuostá bierggu rihttemii, sii jerret maid kunddár háliida.

Skuvla geahččala nu ollu go vejolaš atnit ávkái báikkálaš luondduriggodagaid, nugo jávreguliid, rievssahiid, njoammiliid ja murjjiid. Guobbarat berrešedje maid leat mielde, dás leat stuora luondduriggodagat mat lean unnán anus. Visot dát gávdno oahppoplánas, ferte ieš heivehit báikkálaš diliide. Muhto jus galgá ollet olles oahppoplána oahpahit, de ii sáhte deattuhit dušše sámi borramuša.
Ohppiin lea leamaš viđa beaivvi mátki meahcis, gos čogge biebmoávdnasiid, ea.ea. gárdo ja bivde guliid. Dát lei ovttasbargu boazodoalloossodagain. Sii serve maiddái muhtin jagi kursii bohcco liigebuvttadasaid birra, maid NBR ja njuovahat lágiidedje.
Sii leat čađahan fágaidgaskasaš prošeavtta guoli birra, mas buot suorgefágat ja sámegiella lei mielde. Sii manne dalle mearragáddái, sekte liinna, bidje ja gesse dan ieža. Dán sii lea maiddái filbmen vai sáhttet atnit dan viiddásit oahpaheamis. Oahppit ohppe maiddái mearrasámi sániid guoli ja guolásteami birra.

Sámegiel sánit guoli siskkilusaid birra.
(Gáldu: Sara: Mearraguollebivdu)

Sámi servodagas leat máŋggas geain lea árbevirolaš, vásahusain huksejuvvon máhttu borramuša ráhkadeami birra; Dát berrejit skuvllat atnit doaimmalaččat. Dán suorggis sii leat atnan guosselogaldalliid / bagadalliid. Sii besset bálkkáhit olbmuid ja leat ožžon 30000 ruvnno bušeahtas dasa: Sii leat atnan sihke profešunealla koahkaid, olbmuid geain lea duogáš boazodoalus ja olbmot mearrasámi guovlluin. Ná sii leat gokčan báikkálaš árbevieruid sihke bierggu, jávreguoli ja mearraguoli geavaheamis."

Mii oaidnit dan oahpus ahte oahpaheaddjit leat bargan buori barggu oažžut sámi oahpu sisa ohppui, vaikko sis lea leamaš unnán doarjja oahppoplánain ja oahppogirjjiin. Sii leat geavahan sihke dábálaš praksis- ja teoriijaoahpu, mátkkiid ja guosselogaldalliid ja sii leat ožžon doarjaga skuvlla hálddahusas dán barggus.

Sámegiel oahppogirjjis
(Govva: Foto: Klemet Ole Hætta. Gáldu: Sokki: Gal rieban guoddá suvlli eahkedii.)		 Njuorjobiergu leat luondduriggodat mii leat unnán geavahuvvon. Njuorjjut mat leat mannan firbmiide leat buoremus lági mielde geavahuvvon eallibiebmun. Govva lea Billávuonas.
(Govva: SL)
,

7.4. Konklušuvdna hotealla- ja biebmoávnnasfágaid birra

Gávdno rikkis sámi máhttu borramušráhkadeami ja biebmoávdnasiid gieđahallama birra. Biebmoávnnasindustriija ja hotealla- ja restaurantaealáhus Sámis sáhtášii buorebut ávkkáštallat dán máhtu. Sii geat geahččalit atnit sámi máhtu buvttadussii ráhčet máŋgga čuolmmaiguin.
Hotealla- ja biebmoávnnasfágaid vuođđokurssa oahppoplánas ii leat čielga sámi sisdoallu, muhto das lea juoga báikkálaš ja kultuvrralaš diliid birra, maid sáhttá heivehit sámi diliide.

Ájtte dávvirvuorkkas lea seailudahtton árbevirolaš biebmoávdnasat.
(Govva: SL)

Sámi joatkkaskuvlla hotealla- ja biebmoávnnassuorggis lea sámi máhttu mielde oahpus, sihke dábálaš praksis- ja teoriijaoahpaheamis skuvllas, mátkkiid ja guosselogaldalliid bokte. Sáhttá viididit oahpu sámi sisdoalu dáid vásahusaid vuođul ja buorebut dahkat dan oassin skuvlla beaivválaš doaimmas ja bušeahtas. Sáhttá maid leat vejolaš ahte oahppit besset bargat muhtin áiggi fitnodagain, main lea áššeguoskkevaš doaimmat.
Gávdnojit máŋga čálalaš gáldu sámi máhtu birra hotealla- ja biebmoávnnasfágain. Muhto dát lea unnán muddui čoggon ja heivehuvvon skuvlla várás. Dávvirvuorkkáin sáhttá gávdnat biergasiid maid leat geavahuvvon borramušráhkadeamis. Moatti dávvirvuorkkás leat maiddái biebmomodellat dahje seailuduvvon biebmoávdnasat.

Joatkkaskuvlii lea dárbu rievdadit hotealla- ja biebmoávnnasfágaid oahppoplána nu ahte sihke sámi borramuškultuvra ja eará Norgga unnitloguid borramuškultuvrrat bohtet mielde plánii. Jus našuvnnalaš oahppoplána rievdaduvvošii dán láhkai, dat buoridivččii maiddái sámi joatkkaskuvlla eavttuid, muhto dás lea dárbu bidjat sámi máhttu oahpu vuođđun, ii fal dušše lasahussan. Danin dárbbašuvvo metodalaš bagadus hotealla- ja biebmoávnnasfágaid sámi ohppui ja/dahje sierra sámi oahppoplána.

Boahtte kapihtalii
Mu fierpmádatbáikki váldosiidu
sveilund@online.no