Árbevierus fidnomáhttui

Sámi máhttu fidnofágain

Norsk utgåve: Frå tradisjon til yrkeskunnskap - Samisk kunnskap i yrkesfag

Norsk sammendrag: Frå tradisjon til yrkeskunnskap - Sammendrag

Fidnopedagogihka váldofágabargu
Svein Lund
Høgskolen i Akershus, 2001

Ovdasátni

Dát bargobihttá lea máŋgga olbmo veahki boađus. Álggoš ferten namuhit iežan ovddeš ohppiid ja sámi joatkkaskuvllaid oahpaheddjiid. Sin haga in livčče jurddašan ge álggahit dán barggu. Stuora oassi dán barggus lean čállán sámi joatkkaoahpu árvvoštallama vuođul, Ođastus 94 oktavuođas. Háliidan giitit buohkaid geaiguin bargen ovttas árvvoštallamis, erenoamážit dutki Einar Bergland ja Jon Eldar Einejord, bagadalli Sámedikki oahpahusossodagas. Máŋga sámi fágaolbmo ja earát geain lea máhttu muhtin dáin fáttáin, leat addán dehálaš dieđuid, jearahallama ja eahpeformálalaš ságastallama bokte. Go lean čilgen barggu lásihit sámi joatkkaskuvllaid sámi sisdoalu, lean ožžon ollu veahki stivračálli Rune Stormo-rohkis, gii dađe bahábut guđii min ovdal go gárvvistin dán barggu.

Mu bagadallit leat leamaš Else Hippe ja Jan Stålhane, Høgskolen i Akershus, Stabekk ja Aimo Aikio, Sámi oahpahusguovddážis, Anáris. Máŋggas leat veahkehan mu gávdnat sámegiel sániid ja dadjanvugiid, ea.ea. Inger M. Olsen, Heaika Skum, Lene Antonsen ja Johanna Ijäs. Mu eadni, Anbjørg Lund, ja mu eamit, Basia Głowacka, leaba lohkan olles dárogiel veršuvnna ja gávdnan ollu meattáhusaid ja čielggasmeahttun áššiid. Ollu giitu didjiide ja buohkaide geain namat eai čaga deike. čálidettin lean addán osiid čállosis olbmuide geat beroštit dáin áššiin ja ožžon sis ávkkálaš kommenttaid ja dieđuid. Ollu giitu!

Háliidan oamastit dán barggu sámi joatkkaskuvllaid oahpaheddjiide ja ohppiide. Sávan ahte muhtimat sis astet lohkat dan ja ahte sii gávdnet dan ávkkálažžan barggus ovddidit sámi joatkkasoahpu. Erenoamážit áiggun oamastit dan barggu Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla skuvlalávdegoddái, mii 1997:s hilgui mu lohkanvirgelobiohcama dainna ákkáin ahte fidnopedagogihkka váldofága ii lean ávkkálaš skuvlii(!) Sávan ahte sámi joatkkaskuvllaid oahpaheaddjit, geat boahteáiggis háliidit lohkat fidnopedagogihka, šaddet vásihit buorit guottuid.

Moadde sáni giela ja sitáhtaid birra

Mu bágadalli Aimo Aikio lea čállán váldofágabarggu pedagogihkas, mii ii leat mielde mu girjjálašvuođalisttus. Sivva dasa lea ahte mun in máhte doarvái suomagiela lohkat dan. Dát govvida bures mo giellahehttehusat sáhtet easttadit gulahallama sámi skuvlaáššiid birra. Geahččalan dihtii vealtit dakkár hehttehusaid lean čállán dán bargobihtá sihke sámegillii ja dárogillii. Dušše ovttain gielain in livčče beassan ávkástallat buot mu bágadalliid gealbbu ollásit. Ieš in čále nu bures sámegiela, muhto doaivvun ahte galgá leat vejolaš ipmirdit dan. Nu bures go lean nagodan, lea sámegiel ja dárogiel teavsttas seamma sisdoallu, erret dan ahte dárogiel teavsttas leat moadde čilgehusa mat sámegiel lohkkit eai dárbbaš.

Dieđalaš čállosat leat dávjá dievva sitáhtain mat leat čállon eará gillii. Lean dás jorgalan buot amasgiel sitáhtaid, nu ahte giella ii galgga leat hehttehus lohkkiide. Muhtin háve, gos originalteavstta doahpagat leat guovddážis, lean bidjan originála váldotekstii ja mu jorgalus vuollečujuhusan. Buot deaddasteamit sitáhtain leat mu.

Válddes oktavuođa!

Jus don gii logat dán háliidat váldit oktavuođa muinna, lean buoremusat olamuttus e-poastta: sveilund@online.no. Jus háliidat lohkat eambbo maid lean čállán, gávnnat dan dás: http://sveinlund.info

Sisdoallu

1. Álginsadji
1.1. Sámi oahppu globála perspektiivvas
1.2. Skuvla ja sámi servodat
1.3. Mii lea sámi joatkkaoahppu?
1.4. Sámi ja dáru gaskkas
1.5. Fidnofágaid ja oppalašfágaid gaskkas
1.6. Sámi ja fidnofágaid gaskkas?
2. Luodda
2.1. Cuolbmacilgehus
2.2. Cilgehusat ja ráddjen
2.3. Sámi dutkama dutkanmállet
2.4. Mu gáldut
2.5. Bargobihtá disposišuvdna
3. Sámi oahpu juridihkalaš ja politihkalaš vuoddu
3.1. Mii geatnegahttá Norga?
3.2. Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat
3.3. Norgga lágat
3.4. Stuoradiggediedáhusat sámepolitihka birra
3.5. Oppalaš oahppoplána
3.6. Sámi joatkkaskuvllaid ulbmil
3.7. Konklušuvdna juridihkalaš ja politihkalaš vuodu birra
4. Kultuvra, identitehta ja fidnu
4.1. Kulturduogáš, kulturmáhttu ja kulturipmárdus
4.2. Identitehtadoaba
4.3. Našuvnnalaš ja cearddalaš identitehta
4.4. Fidnoidentitehta
4.5. Bargojuohkin Sámis ja Norggas
4.6. Fidnoidentitehta ja cearddalaš identitehta
4.7. Konklušuvdna kultuvrra, identitehta ja fitnu birra
5. Sámi máhttu - mii ja masa?
5.1. Máhttošlájat
5.2. Álgoálbmotmáhttu
5.3. Sámi máhttu
5.4. Konklušuvdna sámi máhtu birra
6. Oahppoplánat sámi oahpus
6.1. Oahppoplánaprinsihpat
6.2. Sámi oahppoplánat vuoddoskuvllas
6.3. Oahppoplánat sámi joatkkaoahpus
6.4. Konklušuvdna oahppoplánaid birra
7. Hotealla- ja biebmoávnnasfágat
7.1. Hotealla- ja biebmoávnnasfágat Sámis
7.2. Sámi máhttu hotealla- ja biebmoávnnasfágain
7.3. Hotealla- ja biebmoávnnasfágat sámi joatkkaoahpus
7.4. Konklušuvdna hotealla- ja biebmoávnnasfágaid birra
8. Dearvašvuoda- ja sosialfágat
8.1. Dearvvašvuoda- ja sosialfágat Sámis
8.2. Sámi máhttu dearvvašvuoda- ja sosialfágain
8.3. Dearvvašvuoda- ja sosialfágat sámi joatkkaoahpus
8.4. Konklušuvdna dearvvašvuoda- ja sosialfágaid birra
9. Huksenfágat
9.1. Huksenfágat Sámis
9.2. Sámi máhttu huksenfágain
9.3. Huksenfágat sámi joatkkaoahpus
9.4. Konklušuvdna huksenfágaid birra
10. Mekánalaš fágat
10.1. Mekánalaš fágat Sámis
10.2. Sámi máhttu mekánalaš fágain
10.3. Mekánalaš fágat sámi oahpus
10.4. Moadde boares ruovdebiergasa
10.5. Konklušuvdna mekánalaš fágaid birra
11. Coahkkáigeassu ja konklušuvdna
11.1. Sámi fidnooahpu vuoddu
11.2. Gáldut sámi máhtu birra
11.3. Cuolbmacilgehusaid vástádusat
11.4. Joatkkaluottat

1. kapihtalii
Mu fierbmádatbáikki váldosiidu
sveilund@online.no