Svein Lund (ja ??):
- Diedusge lea buorre ahte boares gielddus geavaheames sámegiela skuvllas lea gomihuvvon, muhto min mielas eat leat nu guhkás joavdan, dadjet Láhpoluobbala skuvlla oahpaheaddjit.
- Dilalašvuohta lea dat ahte mis leat sámegiel oahppogirjjit sámegiela birra. Eara fágain fertet geavahit dárogiel oahppogirjjiid. Láhpoluobbala skuvla leat Guovdageainnu gielddas. Dat lea unna skuvllaš; 21 oahppi ja 3 oahpaheaddji. Sihke oahpaheaddjit ja oahppit leat sápmelaččat, ja gilis hubmet buohkat sámegiela beaivvalaččat. Skuvla lea 2 - jukkon skuvla oahppit, l. gitta 6. luohkkái.
Klassekampen lea humadan oahpaheaddjiiguin: Svein, Nils Thomas ja Mai Britt.
— Lea go dát skuvla gos bargabehtet sámi skuvla?
Mai Britt: — Mii han háliidivččiimet ahte dat galggašii leat skuvla gos beasašeimmet gielamet geavahit. Muhto dat gáibida ollu liigebarggu oažžut menestuvvat dohkalas oahpaheame sámegillii. Gávdno okta girji juohke luohkadássai sámegiel álgooahpaheapmái. Diibma fertejin dahkat ollu máŋgehusaid (stensilaid) lohkama ja hárjehallanbihtáid várás. Nu mo dál lea, de lea áibbas oahpaheaddji duohken galgá go sámeskuvlan leat.
Nils Thomas: — Deaŧalas ášši midjiide lea ahte mii váillahit unna geappa lohkangirjjážiid mat leat mánaide gelddolaččat ja movtiidahttá lohkanhálu. Mii dárbbašit olbmuid geat dákkariid ráhkadit. Midjiide maiddái dat čuohcá ahte sámegiella lea garrasit vealahuvvon. Eai leat galle sápmelačča geat last beassan gielaset oahppat. Danne eai leat nu gallis geain lea vejolašvuohta bargat girjjálašvuođain mánáid várás. Mis leat muhtun jorgalusat, muhto eai leat álo dohkalaččat. Dat govvidit vieris birasgotti ja máŋgii mánaide váttis dovdat iežaset daid diliin.
- Movt lea omd. geavahit dása matematihka oahppogirjjiid?
Nils Thomas: — Matematihkagirjjiin maid mii geavahit, leat juo 1. luohkás teavsttat ja čilgehusat dárogillii. Don han sáhtat ieš jurddasit movt dáža mánat láttešedje jos oččosedje dusse ABC-girjji dárogilli, dan botta
go 1. luohkás juo oččosedje mátematihkagirjji eŋgelasgillii. In gátte oktage dáža oahpaheaddji dahje vánhemat dohkkehivčče dan. Mii oaidnit oppa áigge movt mátematihka gažaldagat áŧestuvvojit giela geažil go gažaldagat ovdanbuktojit dárogillii. Manat eai oahpa okto bargat. Sii šaddet áibbas oahpaheaddji háldui. Eará váttisvuohta la ahte oahpaheaddjit geavahit iešguđet ge lágan sámegiel sániid go čilgejit mátematihka dajaldagaid. Go eai gávdno mátematihkagirjjit sámegillii mat vuogadattet dajaldagaid geavaheame, sátta ollu moivi čuožžilit, erenoamážit jos oahppit fertejit oahpaheaddji molsut. Sámegiel oahpaheapmi menestuvvá bures nu guhká go oahpaheaddji lea sámegielat, muhto oppa oahpaheames šaddá dárogiella leat neavvun gieđahit váttisvuođaid. Giellageavaheapmi skierbmugoahtá, ja sáttá nu geavvat ahte oahppit eal oahpa albma sámi — eai ge dárogiela. Sámi oahpponeavvuid váilli geažil dat váttisvuođat lassanit bajit luohkain skuvllas dađistaga go eanet oahppogirjjit dárbbašuvvojit.
Svein: — Eanaš skuvllain heitet sámegiela oahpaheames 3. luohkás. Dat lea dego departementaláhkan saddan. Sámi oahppit galget leat dalle dážahálli mánaid dássai dárogielas boahtan go álget 4. luokkai. Minstarplánas čuožžu gaskadási birra (3.- 6. skuvlajahkái) ahte «dán dásis šaddá dárogiella leat oahppiid oahpahusa oaivegiella».
Nils Thomas: Olmmoš ii galgasii gáddit ahte minsstarplána leat pedagogat čállan. «Ulbmilin lea ovttadássasažžan šaddat, ja dan juksá go sámegielat oahppit ožžot vuođđuoahpahusa mii lea ovttaárvosaččat dainna maid buot dáža nuorat ožžot, čuožžu čállon. Mun lean seamma oaivilis ahte máttahus galga leat ovttaárvosaš, muhto dat ii sáhte leat ovttaláhkasaš. Minsttarplána vuoigŋa lea ain: Go leat dárogiela oahppan, de leat ovttadási.
— Maid oaivvildehpet lea deaŧaleamus dál?
Nils Thomas: — Mii dárbbasit sámi oahppuneavvuid, ja mii dárbbasit ruđaid. Dat mii lea caggan lea ahte oppalasoaidnu lea váilon, ja ii ge leamaš vuoigatvuohta ieš maidige mearridit. Ođđa sámi oahpahusráđđi lea dal doaimmas gávdnan dihtii oahpahanvugiid, oahppuneavvuid dárbbašumi ja olbmuid geat sáttet bargagoahtit sámi oahppogirjjiiguin. oahpahusráđis lea dušše ráđđeađđi doaibma. Dat ferte oažžut vuoigatvuođa mearridit. Mearridanváldi galgá dan láhkái láhccojuvvot — ahte skuvlaáššiid mat gusket sámiide, galget sápmelaččat mearridit. Mii dárbbašit guovddáža masa olbmot bálvalussii leat biddjon ja oahppogirjjiid čállet. Dat guovddáš galggasii sierralas evttohusaid lágidit, ja das galggasedje leat ruđat doarvai ahte bálkahit olbmuid oahppogirjjiid cállit. Dán berre stáhta doibmet. Dáid áššiid hárrai lea nu ollu dagakeahttá ahte stáhta ferte máksigoahtit ruovttoluotta.
Svein: — Mus lea gamus ahte departementa čohkká ruhtaseahka alde vai mearridit beassa dan badjel mii dáhpahuvvá.