Svein Lund:

TERMINOLOGIIJA, kultuvra ja OAHPAHEAPMI

Prošeaktabargu
Máŋggakultuvrrat pedagogihkka, Sámi Allaskuvla, Guovdageaidnu
1993/94

 Dát lea nubbi oassi. Mana vuosttaš oassái

4. Odná terminologiijadilli sámegielas.

4.1. Mat gávdnojit

Lean guorahallan makkár sámegiel terminologiijagirjjit ja listtut gávdnojit. Dán listtu vuođul leat girjjit ja girjjážat maid lean gávdnan girjerádjosiin ja dasa lassin vástadusat maid lean ožžon ásahusain (gažaldagat ja vástadusat leat mielddusin 10.1. ja 10.2.)
Terminologiija gávdno maiddái obbalaš sátnegirjjiin, muhto lean dás dušše namuhan girjjiid ja listtuid mat gokčet muhtin fáttá dahje leat systemahtalaččat ordnejuvvon.

A. Almmuhuvvon
Aikio, Samuli Šattuid namat sámegillii
Eira, Nils Isak Boazobargi giella Sámi Instituhtta 1984
Gaski/Hirvonen Girjjálašvuođasánit SOR 1992
Gaup/Nergård/Nystad/Valk. Matematihkkasánit SOR 1990
Korhonen, Olavi Hálddahussánit
Lukkari, H. & T. Šattut Sámis Davvi Girji 1992
Lukkari, H. / Solbakk, Aa. Sámi lottit Jår'galæd'dji 1981
Lukkari, Pekka Ealliid ja šattuid namahusaid. Sámi-suoma sátnegirji
Minsttarplána vuođđoskuvlii Sámi fágaplánat Musihkafága sátnelistu Aschehoug 1988
Morottaja, Matti Lottiid namat
Nielsen, Konrad Lappisk Ordbok, bd. 4 Universitetsforlaget 1979
Nystad / Valkeapää Fysihkka- ja kemiijatearpmat SOR 1993
Qvigstad, J. Lappiske plantenavne
Qvigstad, J. Lappiske stjernenavne
Rommetveit (red) Norsk landbruksordbok
Sammallahti, Pekka Dihtorsátnegirji Girjegiisa, Ohcejohka 1990
Sammallahti, Pekka Skuvlaterminologiija. Sámi-suoma sátnegirji
Utsi, Egil Anatomiija
Utsi, Egil Dearvvasvuođa ja sosialsuorggi sánit ja dadjanvuogit Jår'galæd'dji 1984

B. Eai almmuhuvvon
Bergland, Einar Pedagogalaš sátnelistu, Sámi Allaskuvla 1991
Isaksen, Knut Eana- ja luonddudajaldagat SJS, Kárášjohka 1991
Lund, S / Turi, A.J. Sámegiel fágatearpmat mekánalaš fágain SJSBS 1993
Magga, Ole Henrik Dajaldagat ja sánit (Láhkasánit)
Nergård/Nystad/Solbakken Økonomitermer

4.2. Geat dárbbašit terminologiija?

4.2.1. Bargoeallima dárbu

Áigumuš lea dieđusge ahte terminologiija boahtá atnui bargoeallimis fágaolbmuid ja eará barggiid gaskkas, ja maiddái dábálaš olbmuid gaskkas dan mađe go sii dovdet doahpagiid ja danin dárbbašit tearpmaid dasa.
Sámit barget buotlágán fitnuin miettá davviriikkaid ja vel guhkibui. Muhto go hupmet sámegiela birra bargoeallimis, mii fertet ráddjet dan daidda fitnuide mat gávdnojit guovlluin gos lea dábálaš ahte bargit hupmet sámegiela gaskaneaset ja kunddáriiguin. Háliidan dalle erenoamážit deattuhit 6-lágán bargosájiid:
1. Vuođđoealáhusat
2. Buvttadus, industriija.
3. Gávppit, báŋkkut
4. Huksen- ja ráhkanusbargu
5. Suohkanhálddahus ja stáhtálaš ásahusat
6. Dearvvašvuođaásahusat

4.2.2. Oahpahusa dárbu

Skuvllas lea sihke dárbu bargat skuvlatearpmaiguin / pedagogalaš tearpmaiguin ja tearpmaiguin iešguđetge fágas.
Sámi skuvllat leat: vuođđoskuvla (9 jagi, sullii seamma fágat buot 3 riikkain.), joatkkaskuvla (Guovdageaidnu, Kárášjohka, Ohcejohka, Anár, Johkamohki.) ja allaskuvla (Guovdageaidnu).
Mun jáhkán ahte jus mii váldit sámi joatkkaskuvllaid Kárášjogas ja Guovdageainnus vuođđun, mii oažžut tearpmaid mat buorremuddui gokčet maiddái ruoŧa bealde ja suoma bealde joatkkaskuvllaid, ja mánáidskuvllaid ja sámi allaskuvlla dárbbuid. Danin váldán dás dát guokte sámi joatkkaskuvlla vuođđun. Bijan dás obbalaš fágat obbalašfágasuorggi vuolde. Dát fágát oahpahuvvo maiddái eará surgiin. . ..
suorgi fága terminologiija lea/jođus terminologiija váilu
oppalašfágat matematihkka 1991 .
. fysihkka/kemiija 1993 .
. biologiija .loddenámat, šaddonamat. .teoriija, ekologiija
. historjá 0 x
. servodatfága . x
. .lášmmohallan 0 x
. geografiija Isaksen: Luonddunamah .
. giellafágat girjjálašvuohta tearpma .
luonddu- / boazodoallu boazodoallu Eira: Boazobargi giella .
. biergoteknologiija . x
. eanandoallu . x
. .meahceealáhusat jávrebivdu, lodden .
duodji / hápmenfágat garraduodji . x
. dipmaduodji . x
. hábmen . x
mek. / eanandoallomek fidnooahppa jođus (gč. kap.5) .
. fitnodatoahppa . x
gávpi- ja kántuvra lahkaoahppa Magga:láhkasánit .
. rehketdoallu jođus .
. kántoroahppu jođus .
. áššemeannudeapmi Korhonen: hálddahus .
koahkka/servitøra/dállod. ruovttodoallu belohahkii jođus .
dearvvašvuođa ja sos. / veahkkedivssár dearvvašvuohta, anatomiija Utsi .

Go veardida bargoeallima ja skuvlla dárbu, de oaidná ahte sámi joatkkaskuvllat oalle bures gokčet bargoeallima Sámis. Deháleamus ášši mii boahtá lássin lea huksen- ja ráhkanusfágat, mat dál ii šat oahppahuvvo Norgga bealde sámi joatkkaskuvllain.

4.2.3. Eará dárbu

Asttoáiggis mii maiddái geavahit giela ja dárbbašit terminologiija; ruovttobargu gievkkanis ja viesus, astoáigefálaldagat nugo válaštallan, musihkka, media. Dán oktavuođas mus ii leat áigi ja sadji váldit dáid beliid, nu ahte in sáhte go čujuhit dasa ahte dás leat ollu hástalusat daidda geat háliidit dahkat ávkkálaš giellabarggu.

4.3. Geat barget terminologiijjain ja geat hálddašit dan

Lean čállán reivve logi ásahusaide jearran dihtii terminologiijabarggu birra. Bidjen 5 gažaldaga ja buvttán dás čoahkkáigeasu vástádusain (kopiijat mu reives ja vástádusain čuvvot mielddusin):
1. Mii lea din ásahusa doaibma ja oassi sámegiel terminologiijabarggus?
2. Makkár terminologiijabarggus dii lehpet searvan ja mo?
3. Makkár plánat dis leat ovddosguvlui dán hárrái?

Čuovvovaš ásahusat vástidit ahte terminologiijabargu lea dehálaš oassi sin barggus: Sámi giellaráđđi, Sámi oahpahusráđđi ja Sámi instituhtta. Allaskuvla ja joatkkaskuvllat muitalit ahte sin oahpaheaddjit barget terminologiijain go sis lea dárbu dasa, ja belohahkkii sii ovttasbarget SORain ja eará ásahusaiguin. Sámi dutkamiid guovddážis eai leat bargan terminologiijjain eai ge dovdda dan sin ovddasvástádussan, muhto sii sáhttet juolludit ruđa dasa.


čuovvovaš terminologiijaprošeavttat leat dál jođus:
fáddá ásahus gárvvis
galbenbargu Sámi giellaráđđi .
antropologiija Sámi giellaráđđi 1994?
ekonomiija SOR / SJS 1995
juohkebeaivválaš tearpmat SOR 1995
eanadaga ja luondu SOR / SJS 1994
biologiija SOR .
ruovttudoallo SOR farga
mekánalaš fágat SJSBS 1995
johtolat Sámi Instituhtta miessemánnu 1994

Norgga, Ruoŧa ja Suoma terminologiijaásahusat vástidedje ahte sii eai leat dán rádjái bargan sámegiel terminologiijjain, muhto prinsihpalaččat berrejit bargat maiddái dainna. Sii váillahit sámegielmáhtu ja háliidit ovttasbargat sámi giellaásahusaiguin. Mearkkašahtti lea ahte RTT háliida váldit sámegiela mielde muhtin sin tearbmačoahkkaldagain / sátnegirjjiin.

4. Mii berrešii din mielas leat sámegiel giellaterminologiijja váldoásahus?
a. Din riikkarájiid siskobealde
b. Davviriikkalaš dásis / Olles Sápmi

Eanas sámi ásahusat oidnet Sámi giellaráđi deháleamos ásahussan Norggas, muhto SOR ja Sámi Instituhtta leat ain dehálaš dán barggus. Davviriikkalaš dásis berre leat Sámi giellalávdegoddi, muhto dat ii báljo doaimma dál ruhtaváni geažil. TNC ii oaivvil maidege dan birra, RTT ja TSK deattuha ahte berre lea okta váldoorgána ja ahte galgá leat davviriikkasaš ovttasbargu. RTT evttoha Sámi Instituhta.


5. Dovdabehtet go eará terminologiijalisttut go daid maid mun dás lean namuhan? Erenomážit SORas lean ožžon dehálaš dieđuid, maid lean váldán mielde listtus kap. 4.1. vuolde.

5. Mo bargat terminologiijjain?

5.1. Geat sáhttet bargat terminologiijjain?

Dan vuođul maid lean čilgen 2. kapihtalis ja mildosis "Mii lea terminologiija" sáhtán dadjat ahte sis geat galget bargat terminologiijjain berre leat sihke fágalaš ja gielalaš máhttu, dahje fágaolbmot ja gielaolbmot fertejit ovttasbargat.
Riikkaidgaskasaš terminologiijabirrasiš orru leame muhtin lágán vuostálašvuohta fága- ja giellaolbmuid gaskkas. Dat guokte joavkkus leat iešguđetge gievrras ja geanuhis bealit, ja háliidit danin deattuhit iešguđetge áššiid. Fágaolbmuin lea tendensa deattuhit systemahtalaš huksema, ja giellaolbmot alfabehtalaš huksema.
Einar Pálsson (Háskola Islands, professor hukseninšenierfágas) logai nie: Leat álo fágaolbmot geat fertejit leat váldoolbmot terminologiijabarggus. Giellaolbmot leat dárbbašlaš veahkkin. Islánddas leat dávjá fágaservvit (omd. doaktarsearvi ja inšeniersearvi) mat álggahit terminologiijabarggu.

5.2. Bargovuogit

Bargovuohki sáhtáš leat earálágán jus lea fáddá gos sámegiel tearpmat juo gávdnojit (omd. luondu, boazodoallu, duodji) dahje fáddá gos ferte váldit eará gielaid vuođđun (omd. mekanalaš fágat, ekonomiija, láhka).

A. Sámegiella lea vuođđogiella

Dát guoská fáttáide go omd. duodji, boazodoallu, luondu, muohta. Ulbmil lea seailluhit giela ja buktit viiddaseabbut boahtte buolvvaide. Bargovuohki lea čoaggit sániid girjjiin ja boares olbmuin ja čállit dasa definišuvnnaid. Dábálaččat ii leat vejolaš gávdnat dárkilis tearpmaid dárogillii / engelasgillii, ii ge leat dárbu dasa. Maiddái dárogiellagat fertejit oahppat sámegiel fágatearpmaid, go giela lea čadnon gitta fáddái. Dákkár fágain ferte bargat sullii nie, ja juogadit barggu fágaolbmuid ja giellaolbmuid gaskkas:

1. Válljet sámegiel tearpmaid, čállit daid systemahtalaččat.F..
2. Gávdnat /(jorgalit) / čállit definišuvnnaid.F..
3. Árvvoštallat definišuvnnaid ja tearpmaid..F/G..
(4. Gávdnat tearpmaid eará gielain)...

B. Eará gielat leat vuođđogielat.

Boares sámegiel tearpmat dávjá eai gávdno ge, omd. mekánalaš fágat, dihtoroahppa, ekonomiija, kemiija. Ulbmil lea sáhttit oahpahit sámegillii ja dáđistaga lonuhit vieris sániid sámegiel sániiguin, sihke skuvllas, bargoeallimis ja beaivválaš gielas. Sáhttá dalle juohkit barggu viđa oassái:
1. Válljet doahpagiid, čállit daid systemahtalaččat.F..
2. Gávdnat definišuvnnaid.F..
3. Jorgalit / čállit definišuvnnaid.G/F..
4. Gávdnat / ráhkadit sámegiel tearpmaid.G/F..
5. Árvvoštallat definišuvnnaid ja tearpmaid..F/G..

Terminologiijabargu sáhttá leat máŋga dásis:
1. Deskriptiiva
Konrad Nielsena Lappisk ordbok bd. 4 lea vuostttaš systemáhtalaš sátnelistu sámegielas ja sáhttá leat vuođđun terminologiijabarggus máŋgga fágain. Nielsen čálii maid olbmot lohke. Su girjjis ii leat makkárge evttohus normeret giela. Gávdnojit maiddái ođđa fáddásátnegirjjit gos čálli eanaš lea čoaggán sániid mat gullet muhtin fáddái ja ráhkadan dás girjji.
2. Normatiiva
2.1. Standardiseren hupmangiela vuođul
Šaddo- ja loddegirjjit orrot geahččaleme standardiseret tearpmaid daid sániid vuođul mat juo leat anus.
2.2. Sátneráhkadeapmi.
Thor Frette-rohki lea sátnegirjjistis (Norsk-Samisk ordbok, 1975) ieš ráhkadan ođđa sániid dalle go ii gávdnán, muhto dan vuođul ii oro leamaš systemáhtalaš terminologiijabargu.
2.3. Systemahtalaš terminologiijabargu
Dát bođii easkka girjjiiguin mat SOR lea juolludan 1980-logu rájes: matematihkka, fysihkka / kemiija ja girjjálašvuohta. Dovdamearka lea ahte tearbmat leat geahččaluvvon heivehuvvot oktii, nu ahte lea muhtinlágán systema.
Dán rájes mun čálán eanaš daid fágaid birra gos eará gielat leat vuođđun, ja systemahtalaš terminologiijabarggu birra, joavkku 2.3.

5.3. Mo organiseret barggu

In sáhte ráhkadit gárves bargonjuolggadusčállaga mii heive buot fágaide ja olbmuide, muhto daid vásahusaid vuođul maid mun dovddan Sámis ja Islánddas lea vejolaš addit moadde ráđi:

1. Terminologiijabargu ii leat eaŋkilolbmo bargu.
2. Berre leat čielga jođiheaddji.
3. Prošeaktabargiid gaskkas berre leat olbmot geas lea fágalaš ja gielalaš máhttu.
4. Referansejoavku mas leat olbmot máŋgalágán duogažiin fitnu, oahpu ja suopmana harrái. Lea dehálaš ahte buohkat leat seamma dásis referansejoavkkus.
5. Jogo prošeaktabargiid gaskkas dahje referansejoavkkus berre leat unnimusat okta geas lea alit oahppu gielas (váldofága-dasis).


Prošeaktajođiheaddji bargu lea addit referansejoavkku válljenvejolašvuođaid ja -vuođu. Islánddas lea čállojuvvon giehtagirjjáža giellajoavkuide: "Leiđbeiningar fyrir orđanefndir". Livččii ávkálaš jorgalahttit ja heivehit dan sámegillii.

5.4. Mo hukset sátnelisttuid

Prinsihppalaččat leat guokte vuogi mo hukset sátnelisttu; alfabehtalaččat ja systemáhtalaččat. Álfabehtalaččat lea álkit čállit ja gávdnat, muhto leat máŋga ákka bargat systemáhtalaččat:
- čájeha oktavuođa doahpagiid gaskkas.
- Oaidná lea go čuvvon konsekveanta systema.
- Álkkit ráhkadit sániid suorggidemiiguin.
- Oaidná álkibut lea go sánit mat váilojit.

Go bargá systemáhtalaččat, de sáhttá vuos juohkit fága vuolle-fágaide dahje fáttáide. Juohke fáttá siskobealde váldá vuos obbalaš tearpmaid ovdal go fas juohká fátttáide. Lea vejolaš bargat systemahtalaččat tearpmaiguin, muhto loahpas čállit sátnegirji alfabehtalaččat. Jus bargá databaseprográmmain lea álki molsut systemáhkalaš ja alfabehtalaš ordnenvuogi gaskkas.

5.5. Sániid gáldut

Go galgá evttohit / mearridit tearpmat muhtin fáttás gos giella ovdal ii leat normerejuvvon, ohcá vuos sániid mat leat anus ja mas leat juste dat mearkkašupmi mii doahpagis lea. Jus ii gávdno, de leat 5 vuogi mo gávdnat / ráhkadit sániid. Lean dás váldán mielde ovdamearkkaid dávvisámegielas / mekánalaš fágas:
1. Dološ sánit - ođđa sisdoallu
cuozza, erttet, gazza, meandi
2. Suorggideapmi
Vearbbas-substantiivii: faskut > faskkon, fierrut > firon, mihttit > mihtádas
Substantiivas - substantiivvii:
Substantiivas - adjektiivii: lávvu > lávvolat
3. Goallossánit (jorgaluvvon oasis oassái):
galmmahanboksa, molsočoavdda,
4. Heivehit luoikkansániid
sveiset, mekanihkka, áksil
5. Eará suopmanat

6. Terminologiijabargu mekánalaš fágain.

Nugo čállen ovdasánis álggahuvvui terminologiijabargu mekánalaš fágain Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvllas čakčat 1991. Áiggun dás atnit dán barggu ovdamearkkan makkár gažaldagat ferte váldit vuhttii dakkár barggus.

6.1. Mo rádjet barggu

Mekánalaš dahje teknihkalaš sátnegirji?
Teknihkalaš sátnegirjjii sáhttet leat hui earálágánat iešguđetge áiggis ja servodagas. Go jearrat mii galgá leat mielde fertet bidjat moadde gažaldaga: - Mii gávdno muđui? (- kemiija, fysihkka, matematihkka)
- Mii heivešii buoret eará oktavuođas? (fitnodatoahppa, duodji)
- Dušše fáttát gos gielat maid leat válljen heivejit (omd. duojis ii leat veara jorgalit eŋgelasgillii.)
- Mii gávdno sámi máilmmis ja mii lea sámiid dárbu?
Min vuođđu lei mekánalaš vuođđokursa, muhto eat sáhte čatnat listtu dasa lea go muhtin sátni mielde min pensumas vai ii. Vuosttaš viidideapmi lei mohtoroahppu ja eanandoallomašiinnat, mii ii gula vuođđokurssa pensumii, muhto lea hui guovddážis midjiide, go mis lea eanandoallomekanihkkár joatkkakursa.
Válddiimet danin vuođđun go guoská mekánalaš fágaid:
1. Mašiinnat, bargoneavvut ja ávdnasat mat mis leat barggahagas.
2. Vuođđokurssa oahppogirjjit:
Mekanikerpermen.
Teknisk tegning og tegningslesing.
Verkstedhåndboka
Miljø og yrke, del 2 Arbeidsmiljø
3. Mašiinnat boazodoalus ja meahccesteamis.
Oahppogirjjášprošeakta mainna guokte oahpaheaddji min ossodagas leaba bargame.
4. Joatkkakurssa vuođđogirji: Maskiner i landbruket.
5. Mekánalaš fitnuid ja skuvlasurggiid namaid.
Nu guhkká go mii atnit dán vuođđun mun árvidan ahte listtus šaddá gaskal 1200 ja 1500 doahpaga. (Šaddet eanet sánit go synonymat bohtet lássin.)

Jus galgat viididit bohtet guokte gažaldaga:
1. Mii leš sámi servodaga dárbu?
Dán in leat jearran sámi servodagas, ja geat bat sáhttet vástidit dan? Danin ferten dás duostat bidjat ovdan iežan evttohusa dála dárbbu mielde: Dábálaš olbmuid sátnedárbbu teknihkalaš áššiid birra, oahppu ja fitnut mat leat Sámis.
2. Mii gullá min bargui? Maid mii máhttet doarvái bures? Mo lunddolaš ráddjet eará fáttáid ektui?
Sáhttá dadjat ahte teknihkalaš sátnegirji, omd. Norsk Teknisk Fagordbok ja Norsk-Engelsk Teknisk Ordbok, gohččot dáid vuođđokurssaid joatkkaskuvllas (Ođastus 94 mielde): mekánalaš fágat, elektrofágat, muorrabargu, huksenfágat, teknihkalaš huksenfágat, kemikalalaš proseassafágat. Dasa lassin boahtá dáid fágaid vuođđu matematihkas ja fysihkas.
Mii eat áiggo mannat dábálaš teknihkkalaš sátnegirjji rámáid olggobeallái. Elektrofága lea iežas fágasuorgi, muhto seammas dat lea dehálaš oassi mekánalaš fágain. Danin ferte leat mielde.
Muorrabargu (sihke snihkkár ja huksejeaddji) leat fágat mat ovdal leat leamaš min skuvllas, ja oalle ollu olbmot Sámis leat álo bargan dainna. Oassi dás gullá odne min skuvllas lunddolaš garraduodjái. Muhtin bargoneavvot gullet sihke mekánalaš fágaide ja muorrabargofágaide. Lea maiddái snihkkársuorgi sámi fidnooahppoguovddážis Anáris. Huksen ja ráhkadus-fágat gullet maiddái bargoeallimii Sámis ja berrejit leat mielde. Reforpma 94 mielde eanandoallomekanihkkár 1. joatkkakursa šaddá JK1 bargomašiinnat, ja danin dát fágat bohtet vel lagabut. Livččii dárbu váldit daid guokte fáttá mielde teknihkalaš sátnegirjjis.

Kemikalalaš proseassafágat leat čadnon industriijai mii masá ii gávdno guovlluin gos sámegiella lea beaivválaš giella. Danin mii eat dárbbaš deattuhit daid dán oktavuođas. Ii leat ii ge leat leamaš dakkár oahppu sámi skuvllain.
Jus mii váldit dáid fáttáid mielde: Lea go mis nakca ja máhttu dasa? Dán vástádusa mielde sáhttet sáddet sátnegirjjážis gaskal 2000 ja 3000 sáni.

6.2. Man hámis galgá boađus almmohuvvot?

- Sátnegirjin buot gielaiguin ja definišuvnnaiguin.
- Fáddágirjjážat skuvllaide
- Sátnelisttut
- Database, vuvddojuvvo fiilan daidda geain lea databaseprográmma FileMaker.
Man gillii / gielaide jorgalit? Dat mii mearrida lea gos lea dárbu ja makkár gielain lea dakkár fágaterminologiija. Omd. islándalaččat jorgaledje girdesátnegirjji dušše eŋgelasgillii, eará fágasátnegirjjiid dábálaččat maiddái ovtta dahje moadde skandinavialaš gielaide. Sammallahti Dihtorsátnegirjjis lea jorgalus eŋgelasgillii, muhto Ealliid ja šattuid-sátnelisttus ii leat. Muhto dás leat ollu sánit latinagillii, mii livččii áibbas jalla dihtorsátnegirjjis.

Mekánalaš sátnelisttu mii leat mearridan čállit nie:
Davvisámegillii...Definišuvdna (sámegillii)...Dárogillii .Suomagillii ..Ruoŧagillii.Eŋgelasgillii..
Manne dát njeallje giela? Davvisámegiella hubmo 3 riikkas, main lea iešguđet fágaterminologiija. Sámit ohppet otne dáid sániid iešguđetge riikka riikagillii. Eŋgelasgiella lea riikkaidgaskasaš giella masá buot teknihkalaš fágain ja dán gielas leat eambbo sánit go buot eará gielain. Eará gielat leat hui dávjá luoikkan sániid eŋgelasgielas. Min oahppit ohppet maiddái teknihkalaš eŋgelasgiela ja dákkár sátnegirji livččii ávkkálaš dasa.

7. Mo atnit terminologiijja oahpaheamis?

7.1. Obbalaččat

Terminologaide ja gielladutkiide termilologiijabargu lea geargan go sátnegirji lea deaddiluvvon. Muhto jus bargu galgá leat ávkkálaš fertejit ođđa sánit ollet olbmuide, erenoamážit fágaolbmuide, oahpaheddjiide ja ohppiide.
Vuosttaš ceahkki lea skuvla. Go terminologiija gávdno muhtin fágas lea vejolaš čállit / jorgalit oahppogirjjiid, muhto dábálaččat ii leat ruđa ii ge olbmot dasa ja danin oahpaheaddjit dávjá fertejit atnit terminologiijalisttu ovttas dárogiel oahppogirjjiiguin. In áiggo dás ákkastallat oahpahanvugiid guovttegielalaš oahpahusas, čujuhan dušše Øzerka girjjiide ja prošeaktabargui "Tospråklig undervisning" (Lund/Nesbakken 1993).
Dávjá lea nu ahte oahpaheaddjit ieža leat mielde terminologiijabarggus, prošeaktabargin dahje referansejoavkomiellahtun. Dalle lea hui ávkkálaš jus sin oahppit maiddái besset muhtin muddui searvat terminologiijabarggus, nu go mun lean čájehan vuolábealde.

7.2. Iežan vásahusat mekánalaš vuođđokurssas

Álggu rájes mii leat geahččalan váldit ohppiid mielde terminologiijabarggus. Vuos mun válden fágasánit maid gávdnen Frette ja Nielsena sátnegirjjiin ja jerre ohppiin ja oahpaheddjiin dovdabehtet go dáid sániid. De adden ohppiide vuosttaš sátnelisttu mas lei sullii 100 sáni ja moadde evttohusa masa juohke terpmii ja ožžon oahppit vuolláisárgut evttohusa mii sin mielas lei buoremus. Dán skuvlajagi mii leat maiddái čilgen sátneráhkadeami ja bivdán sin ieža suorgidit sániid. (mielddus 11.3.)
Mun lean bivdan sin jorgalit sániid sihke dárogielas sámegillii ja sámegielas dárogillii ja maiddái čállit definišuvnnaid. Dehálaš dán barggus lea ahte sátnelistu ii galgga leat fasit, muhto ahte oahppit galget ieža smiehttat ja beassat moaitit min evttohusaid. De mii leat čállán bargočilgehusaid sámegillii. Mii leat dál válljen dakkár barggu gos ii lean čilgehus dárogillii ovdagihtii.

8. Loahppasánit

Dán bargobihtás lea geahččalan čájehit man dehálaš terminologiijabargu lea sámegiela ja sámi kultuvrra boahteáigái. Sihke mu iskadeamit Sámis ja Islánddas ja teoriija maid lean lohkan dán oktavuođas čájeha terminologiijabarggu hui dehálaš oassin giellagáhttenbarggus, mii berrešii prioriterejuvvot ollu eambbo go dán rádjái lea leamaš. Mu iskadeapmi čájeha ahte oalle ollu olbmot ja ásahusat beroštit terminologiijjas ja geahččalit čoaggit ja ráhkadit sániid iešguđetge suorggis. Muhto dán rádjái ii leat leamaš ásahus mii váldá ovddasvástádusa dasa ja danin ii ge gávdno plánat makkár fáttáiguin lea dárbu bargat, geat galget bargat dainna, goas ja mo.

Lea váttis oažžut dieđu mii gávdno, ja ollu bargu lea álggahan muhto ii geargan. Go muhtin terminologiijjalistu lea gárvis ii gávdno plána ja ovdasvástadus mo oažžut sániid geavahussii. Jáhkimis Sámi Giellaráđi ja Sámi Oahpponeavvoguovddáža ásaheapmi sáhttá buoridit dán dili, muhto eaktu lea ahte ásahusat čilgejit gaskaneaset geas lea ovddasvástadus masa. Terminologiija dárbbašuvvo buot riikkain gos sámegiella hubmojuvvo, muhto listtuin leat dán rádjái dábálaččat jorgalus dušše ovtta dávviriikkasaš gillii. (Spiehkastat lea Girjjálašvuođasánit.) Dát čájeha dárbbu nannet davviriikkasaš barggu dán oktavuođas. Buoremusat livččii jus Sámi Giellalávdegottis livččii čállingoddi mas lei olbmot ja ruđat jođihit dán barggu.
Dán prošeaktabarggu fáddá lea nu viiddis ahte in sáhte gokčat visot dás. Leat ollu áššit maid mun háliidivččen guorahallat dárkkileapput ja maiddái áššit mat gullet lunddolaččat dasa, muhto maid in leat ollen namuhit ge. Daid gaskkas leat ea.ea.:
- veardidit ođđadárogiel ja suomagiel terminologiija- ja giellagáhttenbarggu ektui.
- akkastallat servodatluohkkágiela: man muddui leat erohusat servodatjoavkkuid ja luohkaid giela gaskkas (sosioleavttaid), ja maid dát mearkkaša terminologiijabargui. Leat go sámegielas sosioleavttat?
- mo boahteáiggi ekonomalaš ja politihkalaš dilalašvuođat, ea.ea. EU-miellahtovuohta sáhtášit váikkuhit sámegielgeavaheapmái.
- gos háhkat ruđa terminologiijabargui.
- mo atnit ođđa terminologiijja oahppogirjjiin.

Dađe bahábut in ollen čállit daid áššiid birra dán háve, muhto sávan ahte oaččun vejolašvuođa dahkat dan maŋŋilis. Sávan ahte muhtimat gávdnet dán prošeaktabarggu ávkkálaš vuođđobargun ja háliidit joatkit dán vuođul, ja ahte dát sáhttá leat veahkkin daidda geat háliidit álggahit terminologiijabarggu.

9. Gáldut ja girjjálašvuohta:

Bergland, Håvard.Mekanikerpermen, tilrettelagt utgave .Universitetsforlaget 1992
Blakar, Rolv Mikkel.Språk er makt.Pax 1981..
Dewey.Klassifikasjon...
Falkenberg, Johs..Bosetningen i Indre Laksefjord. .Nord-norske samlinger Oslo 1941 ..
Gregersen (red).Klasspråk Sosiolingvistikk & utbildning.Gidlunds 1976
Høgmo.Norske idealer og samisk virkelighet.Gyldendal 1989
Islensk málstö đ.Leiđbeiningar fyrir orđanefndir. .Reykjavik 1992
Jernsletten, Regnor.Dáruiduhttin.Romssa Universitehtta, 1989
Keesing, Roger M..Cultural antropology. A contemporary perspective.Hoff, Rinehart & Winston 1976
Klausen, Arne Martin.Kultur - mønster og kaos .Gyldendal 1992
Klemetsen, Brita Åse.Ipmašat ja fuomášumit. .Áššu 24.2.94 s. 10-11
Kolsrud, Knut.Sjøfinnane i Rognsund .1953
KUF.Fagplan for grunnkurs mekaniske fag..Oslo 1993
Kulturdepartemeanta.Dieđut sámelága giellanjuolggadusain .1992
Leira, Vigleik.Ordlaging og ordelement i norsk .Det Norske Samlaget 1992
Lund, S / Turi, A.J..Rapporta Islándamátkkis..Guovdageaidnu 1993
Lund, Svein.Sámegiella mekánalaš fágain. .Sámegiella vuođđofága Romsa 1993
Lund, Svein.Sámegiella oahpahusgiellan mekánalaš fágain .APPU, Romsa 1991
Lund,S / Nesbakken, A.Tospråklig undervisning. Vegleiingsbehov og vegleiingsstrategi..APPU 1993
Marxistisk uppslagsbok.Gidlunds fö rlag .1974
NAč 1984:18S.Sámi vuoigatvuođaid dili birra.Oslo 1984
Nordisk Språksekretariat.Fagspråk i Norden .Oslo 1993
Nordterm.Terminologilaran och dens relationer til andra områden..Nordisk forskarkurs Åland
NOU 1993:34.Rett til og forvaltning av land og vann i Finnmark. Bakgr.matr. for Samerettsutvalget.
Rommetveit, Ragnar.Språk, tanke og kommunikasjon.Universitetsforlaget 1981
Sandøy, Helge.Språk og politikk
Sámi Dátábáŋku.Terminologia bargu 1 .Guovdageaidnu 1990
Sámi Oahpahusrá&#"73;đi.Muhtin giella gažaldagat. Guovdageaidnu 1991..Sámi Oahpahusráđđi.
Oahpaheapmi - kultuvra ja iešdovdu. Strategalaš
Wadel, Cato.Den samfunnsmessige konstruksjon av virkeligheten.Seek,Flekkefjord 1990
Øzerk, Kamil.Om tospråklig utvikling .Oris forlag 1992
Øzerk, Kamil.Tospråklige minoriteter .Oris forlag 1992
Øzerk, Kamil.Temaer i minoritetsrettet pedagogikk
Aasen, Joar.Språk og læring i sosialt perspektiv, .i: Hoem (red): Samfunnsrettet pedagogikk..

SÁTNEGIRJJIT ja TERMINOLOGIIJALISTTUT
Frette. Thor Norsk-Samisk ordbok Universitetsforlaget 1975
Nielsen, Konrad Lappsk Ordbok Universitetsforlaget 1979
Sammallahti, Pekka Sámi-suoma-sámi sátnegirji Girjegiisa, Ohcejohka 1993
Rommetveit (red) Norsk landbruksordbok
Hjulstad (red) Norsk Teknisk Fagordbok Universitetsforlaget 1984
Svonni, Mikael Sátnegirji Sámi-ruoŧa, ruoŧa-sámi Sámi Girjjit 1990
Det norske samlaget Norsk Teknisk Ordbok Oslo 1984
Suomen autoteknillinen liitto Autotekniikan sanasto Helsset 1969
TNC Termdok (CD-ROM-skearru) Stockholm 1992

Sámegiel terminologiijalisttus: Geahča kap. 4.1.

10. Mildosat

10.1. Reivvet giellaásahusaide
10.1.1. Sámi ásahusaide
10.1.2. Norgga, Ruoŧa ja Suoma terminologiijaásáhusaide
10.2. Vástádusat giellaásahusain
10.2.1. Sámi giellaráđđi
10.2.2. Sámi instituhtta
10.2.3. Sámi allaskuvla
10.2.4. Sámi oahpahusráđđi
10.2.5. Romssa Universitehtta - Sámiid dutkamiid guovddáš
10.2.6. Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas
10.2.7. Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla
10.2.8. Rådet for teknisk terminologi
10.2.9. Tekniikkan sanastokeskus
10.2.10 Tekniska nomenklaturcentralen
10.3. Bargobihtát mekánalaš vuođđokursii, SJSBS
10.3.1. Bargočilgehus: Reahtta
10.3.2. Mo ráhkadit sániid
10.3.3. Bargobihttá
10.4. Ovdamearka mekánalaš sátnegirjjis
10.5. Mii lea terminologiija?

Eará artihkalat sámi áššiid birra
Álgosiidui
sveilund@online.no