Svein Lund:

TERMINOLOGIIJA, kultuvra ja OAHPAHEAPMI

Sánit eai leat dušše sánit
juoga gávdno duohken
Jus don jurddašalat
Jus don guorahalat
gávnnat don
Ellen Marit Gaup Dunfjell

Sisdoallu

1. Ovdasátni

Dát prošeaktabargu lea oassi barggus mii álgii dalle go mun lohken sámegiela ja pedagogihka Romssas, 1989-91.
Mun bohten Guovdageidnui 1988 ja álgen oahpaheaddjin mekánalaš fágain Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvllas (dás rájes SJSBS). In máhttán pedagogihka in ge sámegiela, muhto gávnnahin ahte Sámi joatkkaskuvla ii lean sámi joatkkaskuvla, muhto dáruiduhttinásahus. Mekánalaš ossodagas buot oahppogirjjit ja čálalaš oahpaheapmi lei dárogillii. Njálmmálaččat geavahuvvui sámegiela muhtin muddui barggahagas, muhto buot fágasánit ledje dárogillii. Golbma oahpaheaddjis dušše okta máhttán sámegiela njálmmálaččat, ja ii oktage čálalaččat. Mu mielas oahpaheapmi sámi joatkkaskuvllas berre leat sámegillii, ja mun jerren alddán maid mun sáhtášin dahkat dainna. Vuosttáš lei dieđusge oahppat sámegiela. Muhto sámegiela logadettiin fuomašin ahte dat ii livčče doarvái, ja go válden praktihkalaš-pedagogalaš oahppu 1990-91 čállen prošeaktabarggu maid gohččodin "Sámegiella oahpahusgiellan mekánalaš fágain". Dalle iskkadin makkár eavttut fertejit gohččojuvvot ovdal go lea vejolaš atnit sámegiela váldogiellan oahpahusas mekánalaš fágain:
1. Ohppiin lea sámegielmáhttu
2. Oahpaheddjiin lea sámegielmáhttu
3. Sámegiel terminologiija gávdno
4. Oahppogirjjit sámegillii

Mu deháleamus loahppasátni dan bargobihtás lei ahte SJSBS berre álggáhit terminologiijabarggu mekánalaš fágain. Evttohus bođii juste rivttes áigái, go skuvla lei šaddan geahččaladdanskuvlan ja ožžon ruđa dákkár ovdánahttinbargui. Mekánalaš ossodat ozai ruđa dasa ja skábmamánu 1991 moai Arne Johan Turiin bargagođiime. Njukčamánu 1993 bođii vuosttaš gaskabottosaš sátnelistu, mas ledje sullii 800 sáni. Dát bargu lea ain jođus ja čilgejuvvo dás 7. kapihtalis. čujuhan muđuid mu njealje čállosii dán oktavuođas, geahča girjjálašvuođalisttu.

Mun sáhtán čállit dán bargobihtá dáid vásáhusaid vuođul maid lean ožžon min terminologiijabarggus. Danin áiggun giitit sin geaid haga ii livčče vejolaš čállit terminologiijalisttu ii ge dát bargobihtá; Arne Johan Turi ja sii geat leat dahje leat leamaš mielde min referansejoavkkus; Nils Øivind Helander, Aimo Aikio, Niilo Vuomajoki, Øyvind Moeng, Biret Kallio, Klemet I. Hætta, Nils Morten Hætta ja Anders Oskal. Giittán maiddái islándalaččaid geain mii ohppiimet ollu; Einar Pálsson ja Baldur Jonsson, ja ásahusaid, ohppiid ja oahpaheddjiid geat leat vástidan mu gažaldagaid. Ja loahpas giittán mu garra bágadalli, Asta Balto, gii lea bággen mu rievdadit perspektiivva, nu ahte dát prošeakta bargu ii šaddan dušše terminologiijja birra.

2. Álggáhus: Maid dáinna bargobihtáin?

3. Manne terminologiijabargu sámegielas?

3.1. Giella - kultuvrra vuođđu

3.1.1. Mii lea kultuvra?

Buohkat leat ovtta oaivvilis ahte kultuvra lea dehálaš oassi min eallimis, muhto ii leat nu álki meroštallat mii kultuvra lea. Arne Martin Klausen čállá girjjistis "Kultur, mønster og kaos", s.21 ahte dušše eŋgelasgiel antropologalaš girjjálašvuođas leat gávdnon 164 kulturdefinišuvnnat. Mo muhtin olmmoš meroštallá kultuvrra sáhttá lea váikkohuvvon dás makkár čerdii, ealáhussii, klássii ja sohkabeallái son gullá, ja makkár politihkalaš oaidnut sus leat.
Lea go "materiálalaš kultuvra" oassi kultuvrrain? Antropologat orrot gáržideame meroštallama vuoiŋŋalaš kultuvrii, nugo Roger Keesing, gii čállá čielgasit ahte dat maid olbmot dahket ja duddjot eai gula kultuvrii: "We will use "culture" to refer to systems of shared ideas, to the conceptual designs, the shared systems of meaning that underlie the ways in which a people live. Culture so defined refers to what humans learn, not what they do and make." (Keesing: Cultural Antropology, s.139)
Mun lean maiddái ipmirdan Klausena definišuvdna nu ahte kultuvra ii leat go vuoiŋŋalaš kultuvra: "de ideer, verdier, regler, normer, koder og symboler som et menneske overtar fra foregående generasjon, og som man forsøker å bringe videre - oftest noe forandret - til den neste generasjon." (Klausen 1992, s.27)
Marxisttat čilgejit kultuvrra oassin servodaga bajilhuksehusas (overbygning), mii lea váikkohuvvon servodaga vuođus (basis), buvtadusfámut ja buvttadusgaskavuođat (produktivkrefter og produksjonsforhold). Juohke čearddalaš kultuvra siskkobealde iešguđetge servodatklássas lea iežas kultuvra, omd. bargiidkultuvra, boanddaidkultuvra ja boargariidkultuvra. Marxistisk uppslagsbok (1974) meroštallá kultuvrra nie (s.173): "kultur - summan av materiella och andliga värden som skapats av mänskligheten under den samhällshistoriska praktiken."

Sámevuoigatvuođalávdegotti barggu olis lea šaddan dehálaš gažaldat mo dulkot 27. artihkala. NAč 1984:18 s.274: "Guovddášgažaldat dán čielggadeapmái lea, sisttisdoallá go 27.art. kulturdoaba maiddái "epmolaš" ("vuoiŋŋalaš") kultuvrra ávnnaslaš dahje materiálalaš eavttuid. Jus vástádus dása lea positiivvalaš, de dat váikkuha ealáhusaid doaimmaheapmái ja eanan ja čahcevuoigatvuođaide."
Sámevuoigatvuođalávdegotti riektejoavku, dulkodettiin 27. artihkala geahččalii fas gáržihit kulturdoahpaga: "Det er vel dessuten ikke gitt at art. 27's formål er å bevare minoritetskulturene, i den forstand at de skal settes i stand til å overleve. Ut fra den tid og sammenheng bestemmelsen ble til i, kan det synes like nærliggende at formålet var å sikre medlemmene en adgang til å dyrke den kultur som forutsetningsvis besto." (s.48) ja viiddaseabbut s. 49: "Selv om det er en forutsetning for de materielle sider av kulturen, og indirekte også for de ideelle, kan det ikke være på tale å se selve ressursgrunnlaget som del av totalkulturen.... Det synes imidlertid ikke naturlig å definere begrepet "samisk kultur" så vidt at det omfatter f.eks. drift av hotell eller bensinstasjon". Earáin sániiguin: "La språk og kultur få sin plass på museum" (Ragnar Olsen/ Mari Boine lávlla "Oppskrift for herrefolk").

3.1.2. Kultuvra ja politihkka

3.1.3. Gaskavuohta giela ja kultuvrra gaskkas

3.2. Rievdádusat sámi servodagas

Koloniseremiin bohte girku, skuvla, soahteveahka ja máŋgalágán hálddahusásahusat. Ránnjáálbmogiid bokte bođii ođđa teknologiija ja dan oktavuođas ođđa sánit. Sámegiella lea váldán stuoraservodaga sániid mat gusket ođđa áđaide ja fenomenaide, eanet dahje unnit heivehemiiguin. Dát lea dáhpahuvvon spontanalaččat unnán standardiseremiin. Go sátnegeavaheapmi lea standariserejuvvon dat lea áinnas dáhpahuvvon báikkálaččat. Ii leat standardiserejuvvon olles sámi giellaguovllus ii ge davvisámegiel guovllus ge. Sátnehápmi mii lei boađus báikkálaš loanaheamis sajáiduvvo ja ii adno šat loatnasátnin / vierissátnin. Dát lea fenomena mii lea dáhpáhuvvan dološ áiggi rájes, o.m.d. Guovdageainnu suohkan ja Kárášjoga gielda, luoikahuvvon dárogielas "(kyrkje)sokn" ja "(preste)gjeld".

Buvttadusvuohki ii lean seamma sámi ja dáža eanandoalus ii ge guolásteamis. (čujuhan dás ea.ea. girjjiide Johs. Falkenberg: Bosetningen i Indre Laksefjord ja Knut Kolsrud: Sjøfinnane i Rognsund.) Go ođđa buvttasdusgaskaoamit nugo mohtorfatnasat ja traktorat bohte, de unniduvvui erohus sámiid ja dážaid eallinvuogi gaskkas. Go Finnmárku ja Davvi-Romssa ođđasithuksejuvvui soađi maŋŋil jávke stuora oasit erohusain mat ledje leamaš čearddaid orrunvugiid gaskkas. Ollu sámit guđđe árbevirolaš ealáhusaid ja ohce barggu sekundára ja tertiárealáhusain. Seammas lea stuoraservodat boahtán lagabui skuvlla, media ja álmmolaš hálddašeami bokte.

Sámi servodat lea maŋimus jagiid rievdan ollu ja lea ain rievdame. Dát ovdáneapmi lea garrasit váikkuhan sámiid giellageavaheapmái. Ollu sámit leat láhppan giela. Muhto giellageavaheapmi lea maiddái rievdaduvvon dain guovlluin gos sámegiella ain lea beaivválaš giellan. Go ođđa fievrrut, bargoneavvut ja veahkeneavvut leat boahtán sámi servodahkii, dat leat boahtán dan hámis ja dan giela mielde gos dat lei ráhkaduvvon dahje váldon atnui ovdal go bohte Sápmái. Mii oaidnit maiddái Norgga (dáža) servvodagas ahte omd. dihtor- ja mohtorsihkkalbirrasat leat garrasit báidnojuvvon eŋgelasgielas; omd. "MC-club" ja "Computerworld". Musihkas mii oaidnit ahte sátni "rock" lea sajáiduvvon rievdakeahttá sihke dárogillii ja sámegillii. Ii oktage ipmirdivččii "báktemusihkka" ii ge "bergmusikk".
Go otne geahččala buhtistit sámegiela šaddet muhtimin veahá ártegis bohtosat, go Suoma bealde sámit váldet dárogiel luoikkasániid atnui, vealtin dihtii suomagiel luoikkasániid, ja Norgga bealde sáhttá leat nuppe lahkái. Ja dávjá sii eai dieđe man gielas sánit bohtet, dahje jáhket daid sámegielas vuolgán.

3.3. Moderniseren ja identitehta

Čeardadovdomearkkat ja identitehta lea leamaš čadnon buvttadusgaskaomiide ja bargoneavvuide. Danin rievdádusat maid lean čilgen bajábealde maiddái váikkuhit sámiid identitehttii ja čeardadovdui.
1880-jagiid rájes skuvla ja eananvuovdinláhka ledje deháleamos dáruiduhttingaskaoamit. Go formálalaš dáruiduhttinnjuolgadusat jávke 1960-jagiin bođii eará ja vel beaktilit dáruiduhttin ealáhusmoderniserema mielde. Ii lean šat vejolaš bargat árbevirolaš vugiin eanandoalus, guolásteamis ii ge boazodoalus. Sámit dárbbašedje maiddái ođđaáigásaš veahkkeneavvuid; traktoraid, skohteriid ja mohtorfatnasiid. Dasa dárbbašedje deavdit skoviid, ohcat loana jna., ja visot lei dárogillii. Ođđa áigi bođii dárogiela bokte.

Asle Høgmo čilge dán proseassa girjjistis "Norske idealer og samisk virkelighet", s.122, gos ea.ea. čállá: "... Det har også betydd en kulturell endring i den forstand at den nye teknologien har medført en endring av terminologi og tenkning om driften. Denne importen av et nytt næringsmessig språk og tenkesett har gjort befolkningen mer avhengig av et kunnskapstilfang og et kunnskapsmarked som de i liten grad var produsenter til. Teknologisering i seg selv trenger ikke å innebære assimilering, men teknologisering har også medført en økonomisk og sosial integrasjon i storsamfunnet, som er norsk."
Muhtin sápmelaš celkii 60-jagiin: "Før var vi samer - men så fikk vi traktor." ja nubbi logai nie: "Jeg er same, men bror min er ikke same, han er bilmekaniker." (Dađe bahábut in gávnne šat gáldu.)

3.4. Dáruiduhttin joatká ain

3.5. Terminologiija ja kultuvra

Dehálaš oassi giella- ja kultuvragáhttemis lea seailluhit terminologiijja mii lea čadnon kultuvralaš dovdomearkkaide, omd. sámegiel duodje- ja boazodoalloterminologiija. Muhto gullá go kulturbargui čoaggit dahje velá ráhkadit dihtorsániid ja mekanihkkársániid? Ii oktage kultuvra ii ge giella sáhte eallit gasku ođđaáigásaš máilmmi jus olbmot eai heivet gielaset ja kultuvrraset dasa, seammas go várjala árbevieru. Muđuid šaddá kultuvra dušše vuorkadávvirkultuvra ja visot mii gullá ođđaáigásaš máilbmái čátnojuvvo vieris gielaide, stuoraservodaga gielaide ja eŋgelasgillii.
Sámit dárbbašit terminologiijja buot áššiid birra mat gullet sámi máilbmái. Muhto mii gullá sámi máilbmái? Háliidan vástidit Harald Gaski sániiguin lávlagis Ovddasguvlui:

3.6. Terminologiija ja oahpahus

Skuvla lei hui dehálaš dáruiduhttinpolitihkkii. Guovddáš oassi stáhta sámepolitihka rievdadeamis lea ahte vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ja belohahkii sámegillii lea dohkehuvvon ja sámi fáttát leat eanet dahje unnit váldon sisa fágaide. Dattege áiggun čuoččuhit ahte sámi skuvllat ain gielalaččat dáruiduhttet ohppiid, erenoamážit dát guoská joatkkaskuvllaide.
Dán bargobihtá vuolggahansádji lea gasku mii sámi skuvllain lea teoriijja ja duohtavuođa gaskkas. Teoriijja mielde oahpahus galggašii leat sámegillii, muhto duohtavuohta lea ahte dat lea eanas stuoraservodaga gielaid bokte. Boađus das lea ahte omd. Suoma ja Norgga bealde sámit masá eai sáhte gulahallat go hupmet fágaset birra. Buot Suoma bealde sámit dihtet mii lea "sytytystulppa", buot Norgga bealde sámit dihtet mii "tennplugg" lea, muhto dušše sii geat leat lohkan Sámás 3 dovdet sáni "cahkkehanginttal".

Mii dáhpahuvvá go ii gávdno terminologiija? De oainnán njeallje vejolašvuođa: (Stuoraservodaga giella A, Báikkálaš giella B).
1. Oahpahus šaddá áibbas A-gillii.
2. Oahpaheaddjit hupmet (ja čállet?) B-gillii muhto buot fágasánit váldojuvvojit A-gielas.
3. Juohke oahpaheaddji jorgala ieš ja geavaha iežas fágasániid. Son ii ge leat konsekveanta ja geavaha muhtimin eará sániid mat vastidit seamma doahpagii. Eará oahpaheaddjit atnet eará sániid ja oahppit gávnnahit ahte šaddá nu ollu giellamoivi ahte sii eai oahpa ja ahte livččii buoret jus visot lei A-gillii.
4. Dat geat geahččalit jorgalit dahje čállit oahppogirjjiid vuollánit go eai gávnna sániid. Jus dattege jorgalit de sáhttá šaddat ollu meahttáhusat go ii ovttasge leat doarvái fágalaš ja gielalaš máhttu jorgalettiin ráhkadit vuogas tearpmaid.
Min áiggis giella gos ii leat tearpmabargu ii šatta go gievkangiella. Dađistaga giella šaddá jávkat go ii sáhte doaibmat oahpahus- ii ge hálddahusgiellan.

Sihke eiseváldit ja sámi ásahusat orrot jurdašeame ahte sámegiella lea dehálaš dušše go guoská erenoamáš sámi áššiide ja erenoamáš sámi kultuvrii. Dát boahtá ovdan sihke giellalágas (§3-2) ja Sámi oahpahusráđi strategalaš plánas: "Joatkkaskuvlla várás ferte vuosttažettiin ráhkadit oahpponeavvuid sámegiela vuosttaš ja nubbigillii, ja muhtin prošeavttaide mat gullet dakkár fáttáide ja fágaide main sámi sisdoallu lea guovddážis, nugo servvodatfága, duodji ja boazodoallu. Dain eará fágaide ferte atnit dáčča oahpponeavvuid." (Sámi Oahpahusráđđi: Oahpaheapmi - kultuvra ja iešdovdu. Strategalaš plána sámi oahpaneavvuid ovdánahttimii 1993-96. s.12) Boađus dás lea ahte oahppit ohppet ahte sámegiella dohkke dušše duodjái ja boazodollui, ii ge matematihkkii, teknihkkii ii ge servodatfágaide.

Sámi joatkkaskuvllain lea ulbmilparagráfa mii muitala mii lea dain skuvllain erenoamáš ovddasvástádus: "Sámi joatkkaskuvllat galget leat ressursaguovddážat sámi joatkkaoahpu ovddas ja deavdit daid dárbbuid maid ohppiin lea sámi servodaga, riikkaservodaga ja máilbmeservodaga miellahttun. Skuvla galgá nannet ohppiid sámi identitehta ja addit sin vuođu doalvut viidaseabbot sámi kultuvraárbbi. Sámi joatkkaskuvllain lea erenoamáš ovddasvástádus addit oahpahusa sámegielas ja sámegillii, sámi kultuvrras, historjjás ja fitnoeallimis, ja addit ohppiid máhtolašvuođa válljet fitnu vaikko gosa sámi servodagas, riikkaservodagas ja máilmmiservodagas."
Dán vuođul lean geahččalan hábmet mo mun ipmirdan Norgga bealde sámi skuvllaid giellaulbmila: Sámi skuvllat galget addit guovttegielalaš oahpahusa mii addá ohppiid vejolašvuođa doaibmat sihke sámegillii ja dárogillii bargoeallimis ja eará skuvllain. Sii galget máhttit čilget fágalaš máhtu maid ožžot skuvllas sihke njálmmálaččat ja čálalaččat goappašiid gillii.
Terminologiija lea eaktu čállit oahpponeavvuid ja oahpahit sámegillii. Dát bargobihtás áiggun guorahallat mo deavdit dán eavttu.

Eará artihkalat sámi áššiid birra
Álgosiidui
sveilund@online.no