Artihkkal Ášus 26.04.2002

Denne artikkelen på norsk: Gamalt samisk hornarbeid i Polen

Svein Lund

Dološ sámi duodji Polskkas

Ollu boares sámi diŋggat gávdnojit dál guhkin eret Sámis. Mii diehtit ahte meavrresgárit maid miššunearat válde sáddejuvvo Københammanii ja Duiskka museaide. Muhto geat bat Sámis leat diehtán ahte Polskkas gávdno measta 400 jagi boares sámi duodji? Ja manne bat dat lea doppe?

Gdańsk, Polska - Svein Lund

Gdańskka Guovddáš mearalaš dávvirvuorkká (Centralne Muzeum Morski w Gdańsku), čájáhusas sáhttá gávdnat guhkkes, dulbbes čoarvediŋggaid. Muhtin dahket páraid, ja muhtin dain leat hervejuvvon minsttariin. Ja minsttar lea juste nugo sáhttá oaidnit lullisámi niibedohpain, guksehearvvain ja nállogođiin. Ja dat lea duođaid sámi čoarveduodji, ja velá measta njeallje čuođi jagi boares. Mii eat dieđe olles historjá, veahá mii diehtit vissásit, veahá fertet árvidit.

muzeum morski

Centralny Muzeum Morski lea Polska stuorimus mearalaš dávvirvuorká. Dás sáhttá oaidnit buot diŋggaid mat leat seailon ruoŧa soahteskiipa "Solen"is.

Gaskkaáiggis juo ledje sihke Ruoŧas ja Norggas márkánat gos sámit vuvde ea.ea. nahkiid, duljjiid ja duodje-buktagiid. Dakkár márkánat ledje maiddái olggobealde dálá sámi assanguovllu, omd. Uppsalas, gos lea gávdnon sámi čoarveduodji dološ márkánšilljus.

bøyle

Muhtin lávkačorvviin leat minsttarat mat ain leat anus lullisamis guovlluin.

1600-logu álggos lei soahteáigi Davvi-Eurohpas. Ledje máŋga soađi maŋŋalagaid. Vuos lei Ruoŧa ja Danmárkku gaskkas Kalmarsoahti, gos riikkat sohte dan ala mii riikkaid galgá beassat gáibidit vearu gos Sámis. Boađus 1613 lei ahte Ruoŧŧa ii šat beassan gáibidit vearu Finnmárkku ja Romssa mearragáttis. Go ii mannan nu buorre Ruoŧain Kalmarsoađis, gonagas Gustav 2. Adolf mearridii hukset soahteskiippaid, go sus lei ulbmilin ahte Ruoŧas galggai leat váldi olles Nuortameara birra.

Ruoŧa ja Polskka gonagasat leigga vilbeležat, ja goappašat háliideigga leat gonagas sihke Polskkas ja Ruoŧas. 1627 šattai soahti. 6 ruoŧa soahteskiippat cagge Gdańska hámmana. Dan polskalaččat eai sáhttán dohkehit ja sii fállejedje Ruoŧa skiippaid. Okta skiippain lei namma "Solen" (Beaivváš). Go polskalaččat lei váldime fatnasa, ruoŧalaččat bávkehedje skiippa ruktalásta ja njuike merrii. Ja dasa vudjui "Solen", ja fanasrahtu bázii mearrabotnái. Easká 1969 gávdne polskka buokčit fas rahtu. Dat álge njámmát sáttu ja guoddit geđgiid ja dađistaga gávdne máŋgalágan bázahusaid.

Solen - modell

Čájáhusas lea modealla, mii čájaha mo buokčit barge go vižže áđaid bajás "Solen"is.

Olles 6000 diŋgga leat váldon bajás. Daid gaskkas ledje stuora bronšakanonat - ja muhtin ártegis čoarvebihtát. Ruovdi lei ruston, sisti lei measkan, muhto bronša ja čoarvi lei báhcán.

Veskebøylar

Dá leat guokte čáppamus lávkačorvviin, ja áidná "lávkamuorra" mii lea gávdnon "Solen"is.

Oktiibuot gávdne guoktelogimoadde čoarvvi. Máŋggas dain dahke páraid. Eanaš čoarvvit gávdnojedje fárppaliin, measkan siste- ja láđđebázahusaid gaskkas. Loahpas polska arkeologat gávnnahedje ahte dat ledje lávkačoarvvit, ja go válde oktavuođa ruoŧa dávvirvuorkkáiguin, besse gullat ahte dakkarat leat mihtilmas sámi duodji, mii lea gávdnon miehtá Sámi.

Arkeolog

Gdańska mearalaš dávvirvuorkká arkeologa Elzbieta Wroblewska (gurut bealde) čájeha gos sámi lávkáčoarvvit leat čájáhusas.
Orru leame nu ahte mearraolbmát leat vurken iežaset persuvnnalaš biktasiid ja diŋggaid sistelávkkain, ja dát fas vurkojuvvojedje fárppaliin. Ja gos bat mearraolbmot ledje háhkan daid? Mii eat sáhte eará go árvalit. Lei oalle čielgas ahte leat sámit geat leat duddjon lávkačorvviid, ja jáhkimis maiddái lávkkaid. Ledje go dát mearraolbmot ieža sámit? Dat ii leat jáhkkehahtti. Báicce sámit leat vuovdan daid márkániin. Lea maiddái vejolaš ahte skiipahoavddat leat diŋgon daid sámi duojáriin. Muhto lávkačorvviin leat hui máŋgaláganat, guđetge minsttariin dahje minsttara haga, nu ahte jáhkimis dát čoarvvit leat máŋgga duojáriid bargu.

veske

Máŋga lávkačoarvvi leat seilon, muhto eanaš sisti lea mieskan. Dušše sárgos čájeha mo jáhkket ahte lávkkat leat leamaš.

Jagi maŋŋil go "Solen" vudjui olggobealde Gdańska, gopmanii Ruoŧa buot stuoramus fanas, leavgafanas "Vasa". Dat ii beassan go moadde kilomehtara olggos Stockholmas ja dan rájes vealai mearrabotnis gitta min áiggi rádjái. Otne mii sáhttit oaidnit dan Stockholmmas, Vasa-museas. Dán museas sáhttá máiddái gávdnat sullásaš lávkačorvviid. Muhto dát eai leat nu máŋggas eai ge nu čáppat go dat mat leat Gdańskas.

bøyle m/3 mønster

Okta lávkačoarvi lea hui erenoamáš, go das leat golbma iešguđetgelágán minsttara.

Lea dušše moadde jagi dassái ahte lávkačoarvvit biddjojuvvojedje Gdańska mearalaš davvirvuorkká čájáhussii. Áidná mii lea čállon dan birra, lea davvirvuorkká arkeologa Elzbieta Wroblewska čállán polskagillii. Muhto dál dat lea jorgaluvvon sámegillii, ja jus muhtin Ášu lohkkiin lea miella diehtit eambbo dan birra, sáhttibehtet váldit oktavođa muinna.


Eanet artihkalat sámi áššiid dahje Polska birra

Álgosiidui

sveilund@online.no