Artihkkal aviissas Sámiid Hilat, nr. 2 - 1978
Sámiid Hilat lei aviisa man almmuhii AKP(m-l) / Klassekampen sámegillii ja dárogillii. Eai boahtán go golbma nummara. Artihkkalat čállojuvvojedje dárogillii ja lágádus Jår'galæd'dji jorgalii sámegillii. Dán artihkal lea Svein Lund heivehan dálá čállinvuohkái, ja seammás divvon moadde meattáhusa.
Dán artihkkal dárogillii.

Svein Lund:

Hálkavárre báhčinšillju Porsáŋggus: Militeara billista boazoguohtumiid

Sámeeana lea aiddo guovddážis NATO ja Warszawa-lihtu báhčinhárjehallamiid. Dađistaga lassaneaddji soahtái ráhkkaneapmi lea mielddisbuktán ahte stuorit ja stuorit boazoguohtuneatnamat leat váldojuvvon militeara doaimmaide. Hálkavárre báhčinšillju Porsánggus lea okta daid stuorimus guovlluin maid militeara lea váldan.
Muhto dat lea deaŧalas boazoguohtunguovlu. Lars Gaupas, Leavnnjas leat bohccot dáid guovlluin, ja mii leat galledan su gullan dihtii man láhkái son lea merken soahteveaga bargguid.

BÁHČIN GUOTTUNGUOVLLUIN

— Ná, ieš han oainnát ahte sii leat gidden oppa dan guovllu. Go áiggun bohccuid geahččat, ferten verráhiid čađa mannat Porsangmoen-is. Dat báhčet soahtevávnnaiguin ja gránataiguin. Dat leat čielggas ahte dat baldet ja háddjejit bohccuid.
Erenoamáš bahá lea guottetáigge. Min boares guottetsajit leat áibbas billistuvvon, ja leat dainna ferten johtit fuonit sadjái. Muhto ain baldojuvvojit bohccot báhčima geažil ja dahká ahte álddot reitojit.

Njuovvangárdit lea aiddo guovddážis soahtevávnnaid ja ártilleria báhčinhárjehallamiid Hálkaváris. Juohke čavčča oažžut 3 jándora mearkumii ja njuovvamii. Dat lea menddo oanehis áigi. Mannan čavčča leai erenoamáš bahá. Dalle leai nu funes dálki ahte beasaimet bargat dušše beannot jándora. Mii eat geargan, muhto fertiimmet das johttát.

Ja go militearas leat hárjehallamat, de eai buttis albmaláhkái maŋŋá. Dat lea mieldisbuktán ahte bohccot dahje bohccočoarvvit leat darvánan telefuvdna-linjaide ja ruskaide mat leat báhcán. — Lea go maŋgasin bohccot dáid guvlluin?
Juo, mii leat 4 bearrasa geain leat bohccot dappe, dadjat dal juo miehttá jagi. Lassin leat maŋga bearraša geat johttet dákko, čakčat ja giđđat. Muhto mii leimmet eanet ovdal. Dainna go militeara lea dagahan dilalasvuođaid boazodollui eanet ja eanet váttisin, leat ollosat ferten heaitit.

— Movt bát daidda lea geavvan geet leat heitit ferten?
— Máŋgas leat Nordlandii fárren ja barget bohccuiguin doppe. Muhto gárzot han doppe ge guohtumat dađistaga, ja dál eai sáhte šat eambosiid vuostá váldit.

GIELISTUVVON

Lars Gaup muitala movt boazosápmelaččat gielistuvvojedje go militeara válddi guovllu báhčinsilljun:
— Álggos álge vuos álgo 50-jagiin unna šiljoža leairra birra ráhkadit, ja de leat dađistaga viiddidan. Dalle go Hálkavárre válde, eat fuomasan maidige ovdal go visot ledje váldan. Fákkestaga ledje min guottetsaji váldán báhčinsilljun, ja mii fertiimet fárret. Bohccot biđganedje juohke guvlui ja dagahii ollu liige bargguid. Go bohccot leat guovlluin gosa leat hárjanan, orrot dat hui čoahkis ja eai leat nu másoheamit. Muhto go háddjejuvvojit eara sajiide, lea hui váttis daid čoahkis doallat. Don dieđat lea áiki olbmuid hohkahit. Boazosápmelaččain leat uhcan skuvllat, ollosat máhttet uhcan dárogiela, ja eat oaččo dulkka.

OĐĐA BÁHČINŠILJUT

— Mii leat gullan ahte báhčinšillju galgá ain viiddiduvvot?
— Juo, Hálkaváre lahka áigut viiddidit gitta Vašjok njunnasii. Ja dal lea Porsaŋggu gielddastivra dohkkehan ahte militeara galgá beassat geavahit Brennelvmyra báhčinšilljun. Daddjo ahte sii ožžot dan golmma jahkái, rnuhto dalle dat lea ge ášši čielggas. Sii ožžot dan agibeaivái. Dat cuohcá buot guovllu olbmuide. Brennelvmyra lea buoremus luomejeaggi Leavnnjaguovlluin. Dat billista sihke šibihiid ja bohccuid guohtoma. Brennelv-as lea stuora vuosteháhku dán báhčinšiljui muhto buot dákkar áššit mearriduvvojit olbmuid oivviid badjel.

— Movt boatteqige boazodoaluin šaddá dáid guovlluin?
— Dat lea dan duohken movt soahteveahka beassá lahttet ain ovddosguvlui. Jos eat beasa geavahit daid guovlluid mat dál leat báhčinšilljun, de bágguhuvvot earaid guohtumiid ala. Dalle mastadit, ja lassin gáržot guohtunguovllut. Ii leat nuoraide dáppe gal ávki bohccuiguin bargagoahtit. Ja jos soahteveahka ain beassá viiddidit, de várra eanadoallit ge fargga fertejit šibitdoaluin heaitit.

Álgosiidui

sveilund@online.no