Interreg Sápmi - EU skeaŋka sámiide?

Jus finat Sámiráđis Ohcejogas dahje Sami Instituhtas Guovdageainnus oainnát plakáhtaid uvssain mas lea EU-leavga ja ruoŧagiel teaksta: «Här pågår ett EU-projekt.» Nie čájehit sii ahte sii leat ožžon ruda EU-progrämmas Interreg Sápmi. Ii go dát cájet ahte EU lea buorre sámiide?

KRONIHKA VUOSTTAS OASSI

Sámi aviissaid lohkkit ja sámi radio guldaleadddjit leat várra lohkan ja gullan ahte diet ja duot prošeakta lea ozzon doarjaga Interreg Sámi bokte, muhto lea leamaš hui unnán diehtu mii bat dát Interreg lea. Dat ii leat juoga maid olbmot dáppe Sámis leat fuomášan. Oba EUas ja EU ja ránnjariikkaid gaskkas leat dákkár Interreg-guovllut ja dát lea fas oassin EUa regionpolitihkas.

Interreg Sápmi

Interreg Sápmi lea oassi prográmmas Interreg Nordkalotten, gos Norgga, Ruotaja Suoma davimus fylkkat ja leanat servet. Dása lassin lea maiddái Viesttarbađaeana leana mielde Interreg Sápmi-programmas. EU ruhtada oasi Ruoŧa ja Suoma goluid, muhto Norga máksá visot ies.

Interreg Sámis lea sierra čállingoddi, mii lea Ruoŧa Sámedikkis Gironis, ja sierra mearridanjoavku maid dat golbma Sámedikki leat nammadan. Mearridanjoavku mearrida masa geavahit EU-ruđa ja Norgga stáhtalas Interregruđa. Programmas lea áigodagas 1996-99 sullii 30 milj SEK sámi ealáhusaid ovdánahttimii ja 10 milj SEK kulturovdánahttimii. Daid gaskkas geat leat ožžon dákkár doarjaga, sáhttá namuhit:

Ealáhusproseavttat:
• Mediafitnodagaid fierpmádat
• Sáráhkka-Sápmi jagi 2000 vuostá
• Deanuleagi ealáhusovdánahttin
• Teoriija og metodihkka duojis
• Sami fitnodagaid deaivvadeapmi
• Rádjehis sámi turisma

Kulturproseavttat:
• Sámi filbmaoahpahus
• Loga sámegiel girjjiid (Sámeráđđi)
• Fágaidgaskasas teáhtersymposium
• Seminára sámi kultuvrra birra (Sámeráđđi)
• Sami vuoigatvuođat (Uppsala universitet)
• Julevsámi bibliotehka

Oalle moalkás geaidnu lea oažžut doarjaga. Ovdal go sáhttá ohcat EU-ruđa, ferte vuos oažžut ruđaid stáhtain, fylkkain dahje eará gálduin. Juohke ássi dárbbasa unnimusat 4 ohcama ja 5 mearrádusa. Boađus dan birokrahtiijas lea ahte go 2/3 oassi áigodagas lei mannan, ii lean geavahuvvon go 1/5 oassi ealáhusruđas.

Interreg Åarjel Samien

Maiddái lullisámi guovlluin lea Interreg-prográmma, mii gohčoduvvo Interreg Åarjel Samien. Dat lea fas oassin prográmmas «Interreg Nordens gröna belte», mii guoská Trøndelagii ja Jämtlandii. Prográmmas lea oktiibuot sullii 20 milj. ruvnnu áigodagas 1996-99.
Sin proseavttaid gaskkas leat: Gaaltije - Lullisámi kulturguovddáš ja Hotel Nastie.

Oassin stuora vuogádagas

Interreg lea regiovnnat maid EU lea ráhkadan buoridan dihtii ovttasbarggu sihke EUa siskkáldas ja olggoldas rájaid rasta. Nie lea sihke Norga ja Ruošša mielde muhtin regiovnnain. Davviriikkain leat oktiibuot logináre Interregguovllut, daid guovtti guovllu lassin main lea sierra sámi prográmmat, leat vel guokte guovllu mat gusket sámi guovlluide: Interreg Barents (Davvikalohtta, Murmansk ja Arkaŋgel-guovlu) ja Interreg Kvarken & Midtskandia (Helgeland ja Viesttarbađaeana). Kvarken / Mitt-Skandia-prográmmas deattuhuvvo turisma ja kultuvra, ja gean varas kultuvra lea mii ipmirdit go lohkat ahte «Kulturprojekten skal helst ha en turistisk anknytning.» (Kulturproseakta berre leat čadnon turismii). Buot rádjeguovllut oba EU:as leat mielde muhtin Interregguovllus, ja oktiibuot addojuvvo áigodagas 1994-99 sullii 30 miljárdda ruvnnu Interreg-prográmmaide.

Oktavuohtadoaibmabijut

Muhto Interreg lea fas dusse okta dain EU:a 13 oktasas prográmmain, nu gohčoduvvon «Community initiatives» dahje sámegillii oktavuohtadoaibmabijut. Daid gaskkas leat omd. guolástusprográmma, doarjja Fránskka, Espánnja ja Portugála koloniijaide ja doarjja guovlluide mas lea stuora bargguhisvuohta industnijagoarideami geažil.

EU mearrida

Muhto oktavuohtadoaibmabijut leat fas dusse oassi EUa region- ja strukturpohtihkas. EU addá oalle ollu ruđa njuolga EUas regiovnnaide, muhto seammas sii gildet miellahttostáhtaid doarjut ealáhusaid, go dat sáhttá váikkuhit gilvohallamii. EEO (EØS)-siehtadusa bokte dat njuolggadusat maiddái gusket Norgii, danin Norgga stáhta ii beassan doarjut Rena kartong mii gieskat reastaluvai. EU háliida stivret Brusselis makkár doarjja galgá addot, ja EUa mearridanváldi lea stuorát go EUa ruhtadeapmi. Davvebađaeana ja Viesttarbađaeana leanain lea sierra kantuvra Brusselis. Kanturhoavda, Peter Jörgensen lea cealkán EU-prosjeavttaid birra: «EU:s del i många av de här projekten är marginell, men är det så att du inte har fått godkännande av dem här nere så blir de inte genomförda ändå.» (Norrbottens-Kuriren 12/5 1998).

Bággu máidnut

Muitalin álggus ahte stuora plakáhtain almmuhuvvo ahte muhtin prošeakta lea «EU-prošeakta». Muhto jus mii iskat ášši dárkileabbot, de gávnnahit ahte EU ii leat ruhtadan go sullii njealjádas oasi dain proseavttain. Manne bát eai gávdno eará dákkár plakáhtat mat muitalit «Dáppe lea prošeakta maid Davviriikkaid ráđđi lea ruhtadan» dahje «Dán bargui lea Sámediggi addán ruđa» ? Lea go nu ahte sii geat barget doppe leat nu stuora EU-bealusteaddjit ahte sii háliidit čájehit dan buohkaide? Eai fal, sivva dása lea ahte jus galgá oažžut veahá ruđa EUas, de sii gáibidit dákkár máidnosa. «Jämtlanda Leanastivra lea almmuhan diehtobláđi, EU-Forum, gos sii muitalit EU foanddaid birra: «Dál lea cielga diehtu boahtán mö proseavttat mat EUas ozzot doarjaga galget dahkat. Gii ovddasvástida proseavtta galgá fuolahit álbrnoga diehtit ahte EU lea oasseruhtadandan.....
* «Europeiska Unionen» teaksta galgá álo leat leavgga vuolde. Dasto galgá die'ihuvvot makkár foanddas doarjja lea ožžon. Dusse jus moadde foandda leat ruhtadan seamma proseavtta sánttá atnit "strukturfonder" sáni.
* Gihpagiid tittelsiidduin galgá čielgasit oidnot ahte EU lea dorjon.
* Jus riikka dahje guovllu logohápmi adno, galgá EU-logohápmi ge oidnot.
* Go báhpáriin lea ovdasátni ferté riikka ovddasvástideaddji ja lávdegotti áirras čállit vuollái, nu ahte EU oassálastin čielgasit oidno.
* Ane liibmamearkkaid ja eará mearkkaid vai álbmot fuobmá ahte lea EU buvtta.
* Ane mearkkaid čájehit ahte oahppu dahje barggahandoaibma oažžu EU doarjaga.
* Infrastruktuvrra investeremiidda galget biddjot stuorra galbbat huksenáiggis. EU galbbat galget leat unnimus 25 proseantta das mii oidno, dusse EU-logohápmi ja teaksta: Dan prošeavtta ruhtada oassin Eurohpá Uniovnna.

KRONIHKA NUBBI OASSI

Lea go EU buorre sámiide, danin go lea heittot dážaide? Sáhttet go sámit geavahit EU:a naššunstáhtaid vuostá? Vai lea go nu ahte EU lea stivregoahtán sámiid ovttasbarggu?

EUas leat njeallje strukturfoandda (Regionfoanda, Sosiálfoanda, Eanandoallofoanda ja Guolástusfoanda) ja oktiibuot dát váldet goalmmádasa oba EU bušeahtas. Foanddat geavahuvvojit 6 ulbmila mielde. Okta dain lea nu gohčoduvvon 6. ulbmil, mii bodii dalle go Ruoŧŧa ja Suopma serve EU:ii. 6. ulbmil guoská guvlui gos orrot unnán olbmot, ja buot sámi guovllut Ruotas ja Suomas leat mielde dan guovllus.

6. ulbmilguovllus lea fas sierra Sámi prográmma. Ruoŧas 2/3 ru'as lea várrejuvvon boazodollui, ja mudui lea áigumuš doarjut sámegiel IT-geavaheami, diehtojuohkima sámi kultuvrra birra, ávkkástallama árbevirolaš sámi máhtus ja movttiidahttit sámi nuoraid gazzat alit oahpu. 1995-97 áigodagas attii EU 9 miljon ruvnnu Ruoŧas dáid ulbmiliidda.

Geat mákset?

Lea ollu sáhka EU-ruđas, muhto gos dat bohtet? Mii leat čajehan ahte Norgga beallái ii boade evrege EUas, go lea Norgga stáhta mii máksá iežas oasi ovttasbarggus. Suoma ja Ruota bealde EU máksá dábálaččat 1/3 dahje beali goluid mii manná nu gohčoduvvon EU-prošeavttaide. Muhto Suopma ja Ruoŧŧa fertejit vuos máksit EUii, ovdalgo oažžu juoidá ruovttoluotta. Ruoŧas lea EU-parlamentta miellahttu Sören Wibe rehkenasttan ahte Ruoŧŧa lea 1995-97 áigodagas máksán 27 500 000 000 ruvnnu eambbo go maid lea ožžon. Dát ii guoska dušše stáhtakássii, muhto suohkaniid ekonomiija nai. Wibe gávnnahii ahte dušše 38 suohkana leat ožžon eambbo go dan maid leat máksán. Sámi guovllus Árjaluovvi orro leame áidna suohkan sullii balánssas, visot eará suohkanat lea máksán ollu eambbo go maid leat ožžon. Girona suohkan lea massán sullii 100 miljovnna. Suomas ii leat nie vearráid, muhto Suopma nai máksá eambbo go oažžu. Jus Norga livččii EU-miellahttun, lea čielggas ahte riikka fertešii máksit ollu eambbo go oaččošii ruovttoluotta.

Davvi - Ruoŧŧa EUas

Davvibađaeatnamis lassanii olmmošlohku 1990-94 áigodagas, muhto dan rájes go Ruoŧŧa šattai EU-miellahttun jagis 1995, lea olmmošlohku njiedjan 6700:in. Jagis 1997 ledje 22 700 bargosaji unnit go 1990:is. Dál ii baljo lea šat eanandoallu 6. ulbmilguovllus, ja boanddat geat heitet sivahallet EU-njuolggadusaid, go EUas leat njuolggadusat nu váddásat ahte lea measta veadjemeahttun daid čuovvut. 1.1.99 rajes jávká, EU gáibádusa mielde, unniduvvon bargoaddidivat mii «árbevirolaš ealáhusain» lea leamaš. Ii oro leamaš ollu veahkki ahte lea sáhttán oažžut sierra doarjaga boaitobealbáikkiide, go áidna mii lea šaddame orrot leamen turistafitnodagat, čierastanluohkát ja golfagiettit. EU-miellahttovuoda oktavuodas leat maiddái konsešunlágat liberaliserejuvvon nu ahte olggoriikkalaš minerálarogganfitnodagat leat beassan «mutet» stuora guovlluid Ruota Sámis.

Regionpolitihka politihkalaš bohtosat

Sihke regionráđi ásaheapmi ja ekonomalaš doarjaprográmmaid ulbmil, lea leamaš geahnohuhttit naššunstáhtaid vai guovddáš EU-apparáhta nannejuvvo, ja dien láhkai ráhkadit EU máilmmi fámulaččamus stáhtan. Regiuvnnat mat jáhkket iežaset oažžut iešstivrejumi, leat dán láhkai mielde nannemin ekonomalaš ja politihkalaš superfámu ráhkadeami.

«EU gal dáhtošii áinnas, ahte olbmuin galggašii leat njuolgga oktavuohta Brysseliin, ja beassat iežas ráđđehusa ja riikkabeivviid meaddel. EU nanne guovllu friddjavuođa rahčamušaid ja atná ovddeš dovddus vuogi háddjet ja ráđđet. Buot lea dan birra, ahte náššuvnnat galget nohkat, ja EU šaddat sierra stáhtan, mii Brysselis ja Frankfurtas stivrejuvvo.» (Birgitta Hambräus, riksdagsrepr, Cp, Sverige).

Ja dát taktihkka orru doaibmame:

Walesas -

Walesas lea naššuvnna lihkadus mii háliida nannet walisalaš giela ja gáibida siskkáldas iešstivrejumi. Muhto unnánat dáhttot heaittihit EU-miellahttovuođa, danin go sáhttet geavahit EUa Englándda ráddehusa vuostá. EU regionalpolitihkka lea dahkan vejolažžan álggahit giellaovddidandoaimmaid maid London-ráđđehus ii livččii dorjon. Sullasaš historjját leat gullomis miehtá Eurohpa.

Ekonomalaš doarjaga lassin EUas leat guokte dehálaš ásahusa dán oktavuođas: Regionráđđi (Ráđđeaddi orgána mas leat áirasat guđege regiuvnnain) ja Unnit geavahuvvon gielaid kantuvra (European Bureau of Lesser Used Languages).

- ja Davvikalohtas

Dál EU regiontaktihkka lea ollen Davvikalohttii -ja orro lihkostuvvan bures. Interreg čatná almmolaš ásahusaid ja priváhta fitnodagaid EU-vuogádahkii. Go mediat muitalit Interregprošeavttat birra, de olbmot ipmirdit ahte EU doarju doaresbealguovlluid. Sii eai leat seamma áŋgirit bidjat EU-mearkka dasa jus muhtin fitnodat ferte vuollánit EU-njuolggadusaid geažil.

Davvi-Norgga fylkkapolitihkariid gaskkas Interreg lea doaibman veahkkeneavvun jorgalit EU vuostálastima. Davviriikkalaš ovttasbargu lea šaddame EU vuollásaš doaibman. Dan oaidnit das maid Davvikalohttalávdegoddi ieš čálii Davvikalohtakonferánssas mannan čavčča:

«Davvikalohttalávdegoddi lea politihkalaš ovttasbargoorgána gaskal vihtta davimus fylkka ja Davvibađaeana leana ja Lappi leana. NKK oaččui EU-riikkaid Ruota ja Suoma olis ovddasvástádusa ráhkadit Interreg Davvikalohta prográmma. Interreg Davvikalohta bargu šaddá NKK stuorámus bargun jagi 2000 vuostá.»

Álbmotjienastemiin orui sámiid gaskkas leame stuora eanetlohku EU vuostá buot golmma riikkas. Muhto dál EU sámi prográmmat čatnet samedikkiid ja sámi organisašuvnnaid, politihkariid, kulturbargiid ja byrokráhtaid EU-vuogádahkii. Dat orro juo leame jorgaleami oainnu EU ektui muhtin sámi birrasiin. Sii geat leat bargan sámi servviin, leat dávjá ožžon barggu Interregprošeavttain.

Ruota bealde lea hui unnán leamaš ovttasbargu sánni ja ruoŧŧelaš servviid gaskkas, ja unnán solidaritehta sin gaskkas. Danin mii sáhttit doppe gávdnat dakkár surggehahtti oainnuid Ruoŧa Sámedikki Intemet-siidduin, go dan maid Nils Gustav Labba lea čállán bihtás «Jurdagat sámi boahtteáiggis EUas»:

«Mii lea buorre Ruŧŧii lea heittot sápmelaččaide. Soaitá nuppeláhkai maid seamma gustojeaddjin. Namalassii ahte mii lea heittot Ruŧŧii, lea buorre sápmelaččaide. Mii eat gillá EU-vuostálastiin, muhto dovdat ákkaid:
- ruoŧagiella áitojuvvo
- ealáhusat goariduvvojit
- máhttu ja čehppodat jávká guovllus
- ruoŧa parlamentta váikkuhus geahpeduvvo
- gaska fápmui guhkku
Ákkat leat oahpásat, danne go leat seamma go min áittagovat. Ii fal Brussela ektui, muhto baicce náššunstáhta Ruota ektui. Áittagovat mat álohii leat leamaš min badjel, ja muittuhan min man fámuheamit mii leat ja makkár minoritehtadilli mis lea. Dál gillájit ruoŧŧelaččat seamma láhkai. Ii leat nu álki árkkálmastit.»

Til startsida

sveilund@online.no