Muitosánit sáddejuvvon Ávvirii 06.04.2009.
Ole-Gunnar dagai stuora ja mávssolaš barggu sihke oahpaheaddjin ja politihkalaččat. Son searvvai máŋgga servviide ja beroštii máŋga áššis, sáhtán dušše muitalit muhtin áššiid birra, maid mun lean beassan oaidnit.
Oahpasmuvven Ole-Gunnariin 1980-logus, go son barggai Sámi joatkkaskuvllas, Kárášjogas. Son bođii dohko dárogieloahpaheaddjin, oahpai jođánit sámegiela ja čálii oahppogirjji dárogielas mas lei sámegiella vuođđun («Norsk på grunnlag av samisk»). Sus lei ieš sámi duogáš Stáiggus Nordlánddas, ja go Sámediggi álggahuvvui, son háliidit dieđihit iežas sámi jienastuslohkui. Muhto álggos ii beassan, go ii sáhttán duođáštit ahte su áddjá-rohkis lei sámegiella eatnigiellan! Easkka go fárrii Muoffii (Mo i Rana) dohkkehuvvui sámi jienastuslogus, ja doppe šattai maiddái sámi searvvi jođiheaddjin.
Nu guhká go lean dovdan Ole-Gunnar son lei doaimmalaš gurut bealde politihkas, bellodagain RV ja AKP, maŋŋil Ruoksat. Doppe sus ledje máŋga doaimma, ee. lei muhtin áiggi Finnmárkku RV jođiheaddjin. Ranas son lei suohkanstivraáirras, ja lei doppe áidna gii vuostalastii ahte suohkan galggái oastit Terra-ossosiid, mii maŋŋil šattai ekonomalaš roaššun suohkanii.
Buot áššiid gaskkas maiguin Ole-Gunnar barggai lei RV/Ruoksat ja sámepolitihkka vuosttažin. Erenoamážit barggai dan ala ahte su bellodat galggai váldit sámepolitihka duođažin ja doarjut sámi vuoigatvuođaid. Juo 1988:s son celkkii Klassekampen-aviisii: «RV:s ja AKP:s lea unnán ipmárdus sámi áššiin. ... RV lea dávjá badjelgeahččan sámi áššiid. Dan mii fertet dál heaittihit. Ee. mii ferten oažžut ovdal ahte guolástuspolitihkka ja ressursagáhtten ii leat dušše «dáža» áššin, muhto maiddái sámi áššin, dat lea leat vai ii leat riddo- ja vuotnasámiide.» Dát beroštupmi dagai ahte son 20 jagi maŋŋil válljejuvvui Ruoksada riikkastivrii, gos oaččui ovdasvástádusa sámi áššiide. Sus lea stuora oassi gutnis das ahte sámepolitihkka fas lea šaddan dehálaš áššin Ruoksat-bellodagas.
Mii lea máŋggas geat váillahit Ole-Gunnara. Buoremus muitubázzi maid mii sáhttit cegget lea joatkit dan barggu mas son áŋggirušai. Svein Lund