På norsk

Lohkkireive sáddejuvvon Ávvirii 26.07.2011.

Suorggahahtti oainnut Ávvira doaimmaheaddjis

Ávvira jođiheaddjičálus 23.07. falleha rapjoavkku Gatas Parlament, dan dihte go sii maŋimus skearrus muitalit John-Reier Martinsen-rohki birra, gii goddojuvvui 25 jagi dás ovdal. Teakstačálli ja Gatas Parlamenta miellahttu, Elling Borgersrud, jearrá jámii go Martinsen johtolatlihkohisvuođas vai politihkalaš olmmošgoddimis. Son ii leat vuosttaš gii jearrá nie. Dan dagaimet máŋggas mis geat dovddaimet John-Reiera juo juste su jápmima maŋŋá 1986:s, ja muhtin su olbmáin dahke iežaset guorahallamiid ja čuovvoledje ášši. Dan vuođul čállojuvvojedje moadde kritihkalaš artihkkala, ja muhtin dain leat dál olámuttos buohkaide geain lea interneahtta ja máhttet lohkat dárogiela:
- http://www.gatasp.no/hvilke-hensyn-styrte-etterforskninga/
- http://folkets-kamp.org/folkvord/rodt.html#24

Muhtto Ávvira doaimmaheaddji ii hálit ahte olbmot galget roggat dán áššis. Doaimmaheaddji čállá: "Mii fertet jáhkkit politiijaid dalle dutkan dáhpáhusa vuđolaččat ja gávnnahan ahte dát ii leat mihkke ge politihkalaš motiverejuvvon olmmošgoddin." Go lea boares duopmu mii lea fámus, de galgá diktit ášši leat ráfis. Go doaimmaheaddji oainnu mielde politiija ja diggi ii sáhte dahkat maidege boastut.

Dát lea suorggahahtti oainnut, erenoamáš sámi aviissas, ja erenoamážit go smiehttá makkár rolla politiija lei Alta-stuimmiin. 30 jagi dan maŋŋá addá áidna sámi aviissa doaimmaheaddji norgga politiija ja diggedoaimmaid measta bassi árvvu ásahussan mii ii sáhte ge meaddit. Mii diehtit sihke Norgga ja eará riikkaid historjjás máŋga ovdamearkka ahte sivahis olbmot leat dubmehuvvon ja sivalaš olbmot leat beassan eret ráŋggášteamis,

politiija ja dikkiid heajus barggu geažis. Muhtin dáin sivahis dubmejuvvon olbmuin leat maŋŋil ožžon áššiid meannuduvvot ođđasit, beassan eret váidalusas ja ožžon buhtadusa. Jus buohkain livčče leamaš seamma oainnut go Ávvira doaimmaheaddjis lea, de dat ii livčče dáhpáhuvvan.

Mu mielas galgá gutni Gatas Parlamentii, mii lea duostán váldit bajás dán unohis ášši. Maŋimus dáhpáhusat Oslos ja Utøyas čájehit ahte politihkalaš olmmošgoddin maiddái sáhttá dáhpáhuvvat Norggas. Mii fertet gierdat ahte jerrojuvvo lea go dat maiddái dáhpáhuvvan Sámis.

Svein Lund


Ávvira jođiheaddjičálus 23.07.2011

«Gatas Parlament» čuoččuhusat unnán jáhkehahtti

Beakkán norgalaš rapjoavku, Gatas Parlament, geažuha ovtta iežaset lávlagiin Álttá/Guovdageainnu Eanu dulvadeami aktivistta John-Reier Martinsen jápmima 1986:s leat politihkalaš motiverejuvvon olmmošgoddin. Martinsen rohkki lei kontroversiealla aktivistta doarrut sámi vuoigatvuođaid ovddas Álttá stuimmiid áiggiid 1980-loguin. Geassemánu 24. beaivve almmuhii «Gatas Parlament» ođđa CD-skearru. Ovtta gávcci minuhta lávlaga namma lea «I John-Reiers fravær» dahje go John-Reier ii leat dás.

Dás muitalit John Reier Martinsena vuorbbi birra ja geažuhit ahte lea eaktodáhtolaččat goddon su Álttá stuimmiid politihkalaš duogáža dihte. John-Reier Martinsen rohkki vuojáhalai ge muohtaskohterii Joatkka ja Iešjávrri gaskka, go lei vuodjimin beanaráidduin. Rapjoavkkuid ulbmil lea ge dávjá lávlut dakkár áššiid birra mat boktet digaštallamiid ja maiddái dakkár mii galgá veahá čuggestit váibmui.

Muhto manne dán lihkohisvuođa birra lea dehálaš dál lávlut, 25 jagi maŋŋel, lea váttis áddet. Mii das oba ge lea ávki, lea duođaid váttis oaidnit, eará go dan ahte dološ háviid álgit čuoggut. Min mielas lea maid oalle imaš go rapjoavku ii leat goasse váldán oktavuođa Martinsen rohkki maŋisbohttiiguin, iige skuhtervuddjiin, gii nuorra gándan vujii beanaráiddu njeaigga ja duššadii Jon-Reier Martinsena.

«Gatas Parlament» vokalista lávlu dán lávlagis earret eará: «John-Reier jámii dasa ja aviissat digaštallet lea go politihkalaš olmmošgoddin vai johtolatlihkohisvuohta». Ovdal dán cealkaga eahpida lávlu ahte John Reier jápmin lei lihkohisvuohta. Vaikke ievttá Ávviris biehttala vokalista Elling Borgersrud iežaset teavsttas čuoččut ahte John-Reier lea goddon, muhto nu mot lávlla čilgejuvvo iežaset ruovttusiiddus, de lea álki áddet ahte dan guvlui geažuha joavkku iežaset oaiviliid. Das ferte muitit ahte politiijat dalle leat dutkan ášši ja skohtervuoddji lea dan bohtosa mielde ožžon duomu ja lea gillán ráŋggáštusa. Mii fertet jáhkkit politiijaid dalle dutkan dáhpáhusa vuđolaččat ja gávnnahan ahte dát ii leat mihkke ge politihkalaš motiverejuvvon olmmošgoddin. Dan biehttala ge maiddái dalá politiinspektevra Odd Enevold. Son dadjá ge ahte diet lea dušši álggus lohppii. Dat orro oalle jáhkehahtti.

Mot juo leaš, de fertet goit mii doahttalit duomu, mii dalle lea dikkis dahkkon. Dat lea fámus ja lea odne áidna duohtavuohta. Dat lávlla lea maiddái gártán stuorra noađđin skohtervuoddjái, gii lohká váivin go ná muitalit teavsttas dán surgadis dáhpáhusa birra. Son lohká maiddái iežas lagamuččaide dagahit váivvi. Dat lea áddehahtti go muhtun joavku geavaha dáiddalaš alibiija dáid dološ háviid álgit fas lihkahallat, mii lea čuohcan nu ollusiidda. John-Reier Martinsen rohkki muitu berre oažžut ráfi dál - 25 jagi maŋŋel su jápmima.


Váldosiidui.