Girjedieđáhus - Min Áigi 29.b.juovlamánu 2000.

This article in English

Svein Lund:

Australia: Giella ii leat jápmán - dat lea oađđán.

Leat go gullan álbmoga ja giela birra man namma lea Kaurna? Sihkkárit ovccilogimáŋga proseanta Min Áiggi lohkiid eai leat. In ge mun lean gullan ovdal go mánu áiggi ožžon girjji man namma lea «Warrabarna Kaurna! - Reclaiming an Australian Language». Sámegillii livččii sullii «Huma kaurnagiela - ealáskahttit australialaš giela».

Kaurna lei okta dain moadde čuođi álbmogat mat elle Australias ovdal go eŋglánddalaččat bohte 200 jagi dás ovdal ja koloniserii sin eatnama. 1820-jagiin bohte kolonisttat ja miššonearat kaurna-álbmoga eatnamii. 30-40 jagi maŋŋil muitaledje kolonisttat kaurna-álbmoga birra ahte «dát čeardda ii gávdno šat». Ollu kaurnaolbmot ledje jábmán dávddain mat kolonisttat ledje buktán mielde. Earát vuojahuvvojedje eret eatnamis, biđgejuvvojedje ja seaguhuvvojedje eará álgoálbmogiiguin ja maiddái kolonisttaiguin. Eŋgelasgiella šattai sin beaivválaš giela, ja kaurnagiella ii fievriduvvon boahtte buolvvaide. Muhto ain elle álgoálbmogat geat dihte ahte sii gulle kaurnaálbmogii ja 1980-jagiin sii čoahkkánedje ja jerre: Gosa bat jávkkai gielamet?

Ovttas kolonisttaiguin bohte maiddái miššonearat ja sin gaskkas ledje olbmot geat beroštedje álgoálbmogiid gielain. Moadde duiskkalaš miššoneara ráhkadedje kaurnagiel sátnelistu ja grammatihka ja álgahedje skuvlla gos kaurnamánát ožžo oahpu iežaset gillii. Muhto ii mannan go moadde jagi ovdal go eŋglanddalaš guvernevra gilddii oahpu álgoálbmogiid gielain ja mearridii ahte buot oahppu galggai leat eŋgelasgillii. Buot originála čálalaš gálddut kaurnagiela birra leat čállon 1827 ja 1857 gaskkas. Maŋimus olmmoš gii máhtii hupmat kaurnagiela jámii 1929, ja ii mihkkege lea dokumenterejuvvon jietnabattis.

Min giella ii leat jápmán, celke kaurnat. Dat lea dušše oađđán ja mii galggat ealáskahttit dan fas. Sullii logi jagi sii leat dál dutkan boares čállosiid, oahppan ja oahpahan ja ovdidan giela. Mánát leat oahpame giela skuvllas, sii lávlot kaurnagillii ja kaurnagiella lea muhtin muddui ožžon almmolaš dohkeheami. Boares báikenamat leat váldon átnui fas máŋga searvvi ja ásahusa leat ožžon kaurnagiel nama. Ii ovttasge lea vel kaurnagiella vuosttašgiellan, muhto sis lea doaivu ahte farga šaddet mánát geat ohppet kaurnagiela riegadeami rájes.

Son gii lea čállán girjji kaurnagiela ja dan ealáškahttima birra ii gula ieš kaurnaálbmogii ii ge eará álgoálbmogii. Su namma lea Rob Amery ja son lea giellačeahppi gii lea searvan olles prosessii dutkat ja ovdánahttit kaurnagiela. Son lea dutkan giela grammatihka ja struktuvra ja barga ovttas kaurnaálbmoga jođiheddjiiguin go fertejit ráhkadit ođđa sániid mat sáhttet čilget dálá máilmmi. Amery čilge dutkan ja ealáskahttinproseassa hui bures, erenoamažit makkár čuolmmat leat go dávjá eai dieđe sihkkárit mo giella lea leamaš. Maiddái čilge bures iežas rolla; maid son, olgobealde giellačeahppin, sáhttá dahkat ja ii berre dahkat. Su váldojurdda lea ahte álbmot oamásta iežas giela, ja danin álbmot ferte mearridit.

Lea go dakkár girjjis mihkege muitalit midjiide nuppi geahččen máilmmis? Mu mielas das lea hui ollu muitalit. Dat muitala man dehálaš giella lea álbmoga identitehtii ja kultuvrii, ahte álgoálbmogat eai sáhte ceavzit jus sis ii leat eará giela go kolonisttaid giela. Girji čájeha ahte ollu mii orru leame veaddjetmeahttun aŋke sáhttá leat vejolaš, jus álbmogis lea doarvái movtta.

Ii oktage hupman kaurnagiela šat go ealáskahttinbargu álggii. Australias ráhčet álgoálbmogat maiddái seastit dan sullii 50 giela mat ain hupmo. Dán geahččen máilmmis lea maiddái máŋga giela jávkame, nugo upmesámegiella, bi¼unsámegiella, áhkkilsámegiella, dárjesámegiella ja romani (tatergiella). Nuortasámegielas, anársámegielas, gieldasámegielas, kveanagielas/durtnussuomagielas, julevsámegielas ja lullisámegielas lea hui unnán nuorra giellageavaheaddjit. Davvisámegiel guovllus jávket ollu suopmanat. Jus juohke gielas ja suopmanis livččii dakkár movttegis joavku nugo kaurnaálbmogis lea ja dakkár movttegis giellačeahppi nugo Rob Amery, de livččii boahtteáigi vehá čuovggadeabbo. Muhto buorre álgu livččii ahte olbmot geat beroštit sámegielas ja eará unnitlohkogielain lohket dán girjji ja de jerret: Maid bat mii fertet dahkat?

Girji lea oassin girjeráiddus «Multilingualism and Linguistic Diversity», maid dovddus guovttegielatvuođadutki Tove Skutnabb-Kangas lea redigereme. Girji soaitá ii leat vel girjegávppiin Sámis, muhto sáhtát diŋgot dan lágadusas: Swets&Zetlinger, P.O.Box 825, NL- 2160 SZ Lisse, Nederland, orders@swets.nl. Dađe bahábut gávdno girji dušše eŋgelasgillii, muhto lea oalle álkes giela, ja jus máhtát dábálaš skuvlaeŋgelasgiella, de gal birget dainna.

sveilund@online.no

Eanet artihkalat  álgoálbmogiid birra ja sámi áššiid birra

Álgosiidui