Girjealmmuheapmi ja seminára

Sámi skuvlahistorjá 6 lea boađi boađi. Dán mii ávvudit Romssa universitehtas. Girjealmmuheapmi Akademisk kvarteras 03.04.2013 dii. 1115 ja rabas seminára Dálkkas ja dearvvašvuođafágas U6 03.04. dii. 1300-1730 ja 04.04. dii 0830-1400.

Bovdehus ja prográmma

Gaske-Nøørjen Saemienskovle, Aarbortesne.
Gaske-biejjie internatesne, 1953
(Guvvie: Sigrid Bergli Sørnes)

Sámi skuvlahistorjá

Samisk skolehistorie

Sami school history

Skuvvanvári skuvla, 1962 čavčča.
2. ja 3. jahkebuolva, oahpaheaddji: Birgit Bergh.
(Govva: Richard Bergh)

Sámi skuvlahistorjá lea girje- ja interneahtaprošeakta mii lea álggahuvvon 2003:s.

Mii áigut duođáštit maid sámi oahppit, sin váhnemat, oahpaheaddjit ja eará skuvlabargit leat vásihan. Sii muitalit čálalaččat dahje njálmmálaččat ja dasa lassin leat mii roggan boares dokumeanttaid ja artihkkaliid arkiivvain ja girjerádjosiin.

Mii áigut gokčat buot áiggiid 1700-logu rájes otná rádjái ja buot oahpahusa osiid, mánáidgárddis rávesolbmuidoahppui ja universitehtii.

Dán rádjái leat almmuhuvvon 5 girjji, ja 6. ja maŋimus girji mas leat artihkkalat ja muitut Norgga beale sámi skuvlahistorjjás boahtá 03.04.2013. Mii sávvat ahte dađistaga bohtet sullasaš girjjiid Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas.

Dán fierpmádatbáikkis gávnnat visot mat leat girjjiin ja ollu mii ii leat girjjiin.

Sámi skuvlahistorjá 1-6

Girjjiin lea sihke sámegiel ja dárogiel teaksta, dain leat sullii 460 siiddu ja mákset 395 NOK girjái.

Sáhtát diŋgut daid lágádusas Davvi Girji.

Sáhtát maiddái lohkat teavsttaid gurut bealde fálus.

Geat leat dán duohken?

Mielbargit:
Čuođenáre olbmo leat čállán dahje muitalan iežaset skuvlavásáhusaid, govvidan, jorgalan dahje earáláhkái searvan Sámi skuvlahistorjái.

Doaimmahusat:
Norga: Svein Lund, Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen.
Ruoŧŧa: Marit Anne Allas, Ylva Jannok-Nutti, Anna-Margith Påve ja Laila Stenberg
Suopma: Pigga Keskitalo, Veli-Pekka Lehtola ja Ulla Aikio-Puoskari

Lágádus:
Davvi Girji almmuha girjjiid ja Se1ija Guttorm bargá dáinna lágádusa bealis.

Ruhtadeapmi:
Dán rádjái leat čuovvovaš ásahusat addán ruhtadoarjaga prošektii:
Finnmárkku fylkamánni, Nordlándda fylkamánni, Finnmárkku fylkagielda, Romssa fylkagielda, Nordlándda fylkagielda, Davvi-Trøndelága fylkagielda, Gáivuona suohkan, Guovdageainnu suohkan, Loabága suohkan, Romssa allaskuvla ja universitehta, Bådådjå allaskuvla, Sámi allaskuvla, Sámi joatkkaskuvllaid stivra, Sámediggi, Bargo- ja searváidahttindepartemeanta, Norgga kulturráđđi, Fritt ord, Lærebokutvalget for høgere utdanning, Norsk faglitterær forfatter- og oversetterforening, Sámi fágagirjjálaš čálliid ja jorgaleddjiidsearvi, Letterstedtska föreningen.

Searvva čállimii!

Mii háliidit oktavuođa olbmuiguin geat sáhttet čállit, muitalit ja čohkket dieđuid ja govaid sámi skuvlahistorjjás. Dás gávnnat bovdehusa davvisámegillii, dárogillii, ruoŧagillii, suomagillii ja ruoššagillii.

Loga maid:

Sámi skuvla vai "Norsk Standard"?

Dát girji almmuhuvvui 2003:s ja muitala oanehaččat Norgga ja Sámi skuvlahistorjá birra ja erenoamážit mo ođastusat Norgga skuvllas leat váikkuhan sámiid oahpahussii.

Leat sierra girjjit sámegillii ja dárogillii. Girjjis leat sullii 110 siiddu ja máksá 119 NOK.
Sáhtát diŋgut dan lágádusas Davvi Girji dahje viežžat dan interneahtas, pdf-hámis sámegillii. dahje dárogillii.

Dás sáhtát lohkat árvvoštallamiid ja válddahallamiid.

Dás sáhtát ohcat fáttáid Sámi skuvlahistorjjá siidduin:

Čále fierpmádatmeašttirii