Artihkal Ášus 06.08.2004, veahá rievdaduvvon.

Svein Lund:

Sámit oahpu haga - 20 jagi rahčan duššái?

Finnmárkkus ja Davvi-Romssas ellet ain ollu boares olbmot geat eai báljo máhte lohkat eai ge čállit, eai riikkagillii eai ge iežaset eatnigillii. Máŋgasis leat maiddái váttisvuođat gulahallat njálmmálaččat dárogillii. Váldosivat dasa leat mássan oahpu nuppi máilbmesoađi dihtii ja dáruiduhttinpolitihkka, mii dagahii ahte sii ohppe hui unnán dan oanehis áiggis go ledje skuvllas.

Soađi maŋŋil olbmot eai láven hupmat jitnosit dan birra, ahte eai máhttán lohkat eai ge čállit. Dat lei heahpat, ja čiegus ášši. Historihkár Henry Minde čállá dán birra: "Buohkanassii ii leat obanassiige imaš ahte oallugat eai njulgestaga sáhte hupmat iežaset skuvlavásáhusaid birra, eai lagamuččaidisguin ge. Máŋggačearddalaš birrasiin Davvi-Norggas lei skuvla dakkár ášši mii lei seamma čiegus ášši go veahkaváldin ja inceasta okte lei oarjemáilmmi riikkain."

Jagis 2004 leat juo gollan 65 jagi dassái go vuosttaš skuvllat giddejuvvojedje ja 60 jagi dassái go measta buot skuvllat boldojuvvojedje Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Sullii bealli sis geat masse skuvlla leat mannan hávdái oaččukeahttá buhtadusa dan ovddas maid masse. Sis, geat ain leat eallime, lea ain čilgekeahtes ášši eiseválddiiguin, maŋŋil go leat riidalan farga 20 jagi.

Soahti ja boaldin

Nuppi máilmmesoađis ledje ollugat geat masse oahpu Norggas. Muhtin sajiin válde duiskalaččat skuvllaid ja olbmot fertejedje gávdnat eará visttiid dahje sáddet ohppiid ruoktot. Máŋga oahpaheaddji biddjojedje eret virggiin danin go vuostálaste duiskalaččaid ja muhtimat sáddejuvvojedje maiddái fáŋgaleairraide. Garraseamos dálveáiggi giddejuvvojedje dávjá skuvllat go fertejedje mannat "boaldámušlupmui". Dása lassin ledje máŋga oahppi geat eai beassan skuvlii bivttas- ja gámaváilli dihtii.

Girko- ja oahpahusdepartemeanttas bohte čađat johtočállagat mat celke ahte skuvlamánát galge geavahit skuvlaáiggi eará hommaide go oahppamii. Ovdamearkka dihtii ožžo buot skuvllat dieđu ahte stuoraskuvlamánát sáhttet bargat 14 beaivvi eanandoalu giđđabargguid, ja skuvlaoahppit geavahuvvojedje čoaggit sámmáliid, lasttaid, dálkkas- ja deadjašattuid. Jagis 1942 geatnegahttojuvvojedje buot mánát ja nuorat gaskal 10 ja 18 jagi bálvalit Nasjonal Samlinga nuoraidlihtus. Eará čálus cealká ahte dákkár bálvalus lea dohkálaš sivva leat eret skuvllas.

Lulli-Norggas, Nordlánddas ja Lulli- ja Gaska-Romssas ožžo dattetge eanas oahppit oalle dábálaš oahpahusa, unnimusat dan mađe ahte ohppe lohkat, čállit ja birget servodagas. Davvi-Romssas ja Finnmárkkus lei dilli heajut. Muhtin sajiin válddii Norgga soahteveahka skuvllaid juo 1939:s, go dárbbašii visttiid bealátkeahtesvuođabearráigeahččái ("nøytralitetsvakt").

Soađeáiggi boatkanii skuvlavázzin máŋgii muhtin áigodahkii. Skuvlajagi 1941/42 ledje omd. 13 internáhta Finnmárkkus áibbas giddejuvvon.
Dá leat moadde ovdamearkka, maid leat gávdnan Guovdageainnu skuvlastivrra arkiivvas:
¤ 27.01.41 muitala skuvlastivra skuvladirektevrii ahte "go internáhtta lea leamaš geavahuvvon eará ulbmiliidda, mii leat ferten doallat skuvlla njealji láigolanjas márkanis ja ovtta lanjas Mázes ". Dát mielddisbuvttii ahte iešguhtege mánná ii ožžon go beali normála skuvlaáiggis 1940 čavčča. "Eará ulbmilat" mearkkáša ahte duiskka soalddáhat ledje ássan internáhttii ja nu maŋŋit go 15.11.43 váidala skuvlastivrra ahte sii ain leat doppe.
¤ 05.03.42 ceaggá skuvlastivra plakáhta: Almmuhus. Dálveskuvlamánát geat ohcet nuppi skuvlavuoru, heitet skuvlla lávvordaga njukčamánu 7. beaivvi boaldámusluomu dihte ja álget fas cuoŋománu 7. beaivvi.
¤ 28.12.42 dieđiha skuvlastivra skuvladirektevrii ahte "ii leat leamaš skuvla dán jahkebeali, go lea váilon boaldámuš ja petroleum".
¤ Vaikko duiskalaččat geavahedje oasi internáhtas, geahččaledje dattetge muhtin áigodagain doalahit internáhttadoaimma dain lanjain maid duiskalaččat eai geavahan. Váhnemat fertet leat reageren dan vuostá, go skuvladirektevra sádde 25.01.43 telegrámma ahte biehtaleapmi diktit mánáid orrot internáhtas dan dihte go doppe lea soahteveahka, adno lobihis jávkansivvan.
¤ 09.04.43 dieđiha Guovdageainnu internáhtta ahte internáhttadoaimma ii sáhte joatkit go váilot dárbbašlaš gálvvut.
¤ 31.07.43 dieđiha internáhttajođiheaddji ahte internáhtas váilu borramuš ja boaldámuš, 27.09.43 ahte internáhtta ii leat vel gárvis - sáhttá vuostáiváldit mánáid easkka golggotmánu 11.beaivvi. 23.10 ii leat vel skuvla álgán, muhto celket ahte "galggašii leat vejolaš álggahit internáhta skábmamánu 1. beaivvi rájes".
¤ 1944 giđa bulii internáhtta, ii gehuksejuvvon fas ovdal eváhko seamma čavčča.

Go skuvlajahki Guovdageainnus dan áiggi ii lean go 12 vahkku, dát muitala čielgasit ahte eai lean galle vahkku maid suohkan sáhtii fállat, erenoamážit ohppiide geat dárbbašedje internerema. Dasa lassin sáhttá skuvlastivrra arkiiva muitalit ahte máŋga váhnema čálle reivve ahte dađe bahábut eai sáhttán sáddet mánáid skuvlii. Dá leat moadde bihtá dákkár reivviin (originála gillii ja čállinvugiin):
* "Det underretes herved at jeg ikke kann bringe det skolebligtige barn til skolen før til vinteren. Jeg har ikke såpas klær til barnet, men det er mulig at jeg får klær til vinteren." ("Muitaluvvo dákko bokte ahte in sáhte buktit skuvlageatnegahtton máná skuvlii ovdal dálvvi. Mus ii leat dan mađe biktasat mánnái, muhto lea vejolaš ahte oaččun biktasiid dálvái.") * "Nu fargamusat go mun oažžun buvsai manaide de munge sadden manai skovli mutto in sadde dan hoppui gal bidjat manai, æp mi diettan skuvlas maidege oudalgo plakata bođi Nils Matti 4 bæivi dan manus"

1944 čávčča bolde duiskalaččat measta olles Davvi-Romssa ja Finnmárkku. Oktiibuot boldojuvvojedje 150 skuvlla. Finnmárkkus ledje 50 internáhta ja 70 dábálaš skuvlavistti. Dáin eai báhcán go 10 internáhta ja 16 skuvlavistti. Olles 15 suohkanis Finnmárkkus ii báhcán oktage skuvla.

Bráhkkaáigi ja heahtečovdosat

Soađi maŋŋil sáhtii ádjánit moadde jagi ovdal go dábálaš skuvla álggii. Oalle jođánit friddjan beassama maŋŋil ceggejuvvojedje olggobealde Finnmárkku golbma skuvlafálaldaga Finnmárkku mánáide; leairrat Trondenesas ja Finnfjordbotnas ja stáhtainternáhtta Finnmárkománáid várás Oslos. Maiddái maŋŋil go olbmot ledje fárregoahtán ruovttoluotta sáddejuvvojedje muhtin mánát Finnfjordbotnii, go skuvllat eai lean vel ođđasit huksejuvvon.

Go skuvllat viimmat álggahuvvojedje, ledje dávjá hui vártnuhis dilit: Skuvlavisttit ledje heajos, gálbma bráhkat, váilo oahppogirjjit ja eará oahpponeavvut ja eanaš biergasat internáhttadoibmii.

Guovdageainnus dieđihii skuvlastivra 1945 čavčča, vástádussan skuvladirektevrra gažaldahkii: "Ii oktage visti ii ge ráhkadus leat báhcán duiskalaččaid hearjidemiid maŋŋil." Geahččaledje vuos lágiidit oahpahusa Ruoŧa bealde, Gárasavvonis, muhto ii lean vejolaš. Dálvvet 1945/46 galge álggahit skuvlla Láhpoluobbala duottarstohpui. Reive duottarstohpobearráigeahččis muitala makkár čuolmmat sus ledje:
"I anledning da her skal holdes skole på fjellstuen vil jeg underrette at jeg har ikke vedsag eller øks som kunne lånes. De må prøve at skaffe disse. Også lampe mangel er det på fjellstuen da flere av disse er knust og ikke har det vært mulig for meg å skaffe i stedet. En lampe vilde derfor også være nødvendig å taes med. Koge kar kan jeg låne." ("Go galgá leat skuvla duottarstobus áiggun dieđihit ahte mus ii leat muorrasahá ii ge ákšu maid sáhttá luoikkahit. Don fertet geahččalit háhkat daid. Maiddái lámpaváili lea duottarstobus, go moadde dain leat cuovkanan ja ii leat leamaš vejolaš munnje háhkat daid sadjái. Lámppá fertešii danin váldit fárrui. Vuoššanlihtiid sáhtán luoikat.")

1946 juovlamánus čállá skuvladirektevra ja jearrá "goas skuvlastivra jáhkká ahte bráhkat Guovdageainnus ja Mázes šaddet dan mađe gárvásat ahte interneren sáhttá álgit."

Máŋgasat oahpaheddjiin geat ledje leamaš Finnmárkku skuvllain ovdal soađi eai lean šat doppe. Muhtumat ledje ollen ealáhahkii, earát eai ceavzán soađi ja muhtumat lihcohalle virggiin maŋŋil soađi dan dihte go ledje leamaš nazisttat. Stuorimus čuolbma han lei dattetge ahte oahpaheaddjit eai máhcan eváhko maŋŋil. Reivves Guovdageainnu skuvlastivrii váidala skuvladirektevra Lyder Aarseth: "Juoga mii garrasit čuohcá munnje lea ahte máŋggas dál atnet vejolašvuođa guođđit Finnmárkku agibeaivái. Boađus lei ahte oahpaheddjiin, geat álggaheddje skuvlla soađi maŋŋil, lei hui stuora oassi geain váillui oahpaheaddjioahppu ja dasa lassin hui moaddásiin sis lei makkárge sámegielmáhttu.

Áiddo guovlluin mat boldojuvvojedje orro eanaš oahppit geain lei eará eatnigiella go dárogiella. Dan áiggi lei buot oahpaheapmi dárogillii, mas ollu oahppit ipmirdan unnán go bohte skuvlii. Ii mihkkege dahkkon dan ovddas ahte oahppit galge duođaid oahppat dárogiela, mii sidjiide lei amasgiellan. Máŋga sámi ja kveana oahppit sáhtte danin vázzit beali álbmotskuvlla ovdal go ipmirdisgohte oahpaheami. Sii geat dalle masse 2 jagi dahje eambbo, eai oahppan ollu.

Skuvla - amas máilbmi

Iešalddis soahti ii sáhte čilget manne nu ollu olbmot leat ožžon nu heajos oahpu. Seamma dehálaš lea gažaldat makkár skuvlla sii ožžo. Okta ášši lea ahte buot oahpahus lei amasgillii. Eará ášši lea ahte skuvlla sisdoallu lei hui guhkin eret eallimis mii ohppiin ja sin váhnemiin lei báikkálaš servodagas.

Skuvla lei oppanassiige juoga mii ii lean sámiide buorrin. Dávjá váhnemat danin eai sádden mánáideaset skuvlii dan jagi go mánát devde 7 jagi, nu go sii lága mielde galge. Sii vurde nu guhká go vejolaš. Skuvla ii addán ohppiide maid sii dárbbašedje ja jus geahččá ášši skuvlla bealis, de ohppiin ledje heajos eavttut ja heajos mokta oahppat maid lágat ja oahppoplánat mearridedje. Danin eai lean dušše sii geat masse skuvlla soađi dihte geat ožžo heajos oahpu, muhto measta olles sámi ja kveana álbmot, maiddái sii geat ožžo dan 7 jagi maid láhka mearridii.

Go maŋŋilis šattai sáhka maŋŋilskuvlemis ja vejolaš buhtadusas sidjiide geat ledje massán oahpu, dát bealli ii árvvoštallon ge. Dušše fal lohke jagiid maid ledje massán, árvvoštalakeahttá makkár sisdoallu ja giella lei oahpus, mii formálalaččat addojuvvui.

Maŋŋilskuvlen

Manai guhkes áigi maŋŋil soađi ovdal go guovddáš eiseválddit válde duođas váttisvuođaid mat ledje šaddan masson oahpu dihte. Lydolf Lind Meløy, gii dalle lei Sis-Finnmárkku skuvlaráđi jođiheaddjin, čálii jagis 1955|: "Máŋgasat leat muitalan eiseválddiide man heajos rehkenastin- ja lohkangálggat ledje nuoraid gaskkas, geat leat vázzán skuvlla soađeáigge, muhto easkka dalle go soahteveahkaraporta dan birra Porsangmoenis sáddejuvvui Girko- ja oahpahusdepartementii, šattai jupma." Raporta čájehii ahte Finnmárkku soalddáhiid gaskkas ledje 15% analfabehtat ja sullii bealli eai lean ollen guhkkelii go smávvaskuvladássái. Dalle gohčohalai Finnmárkku skuvladirektevra departementii ja ráđđehus mearridii gonagaslaš resolušuvnna Finnmárkku nuoraid maŋŋilskuvlema birra. Ii ráhkaduvvon dattetge makkárge čilgehus das gallis lei dákkár dárbu. Ii leat dan maŋŋil ge čállon makkárge čoahkkáigeassu maŋŋilskuvlenáigodagas. Iešguđetge gáldut leat viehka vuostálagaid das, man guhká bisttii dákkár fálaldat ja gallis besse ávkkástallat dan. Muhto golle unnimusat 4-5 jagi soađi maŋŋá ovdal go addigohte fálaldagaid ja máŋgasiidda dat bođii easkka vel moadde jagi maŋŋil.

170 oahppi ožžo maŋŋilskuvlema Sámi álbmotallaskuvllas Kárášjogas. Dasa lassin ožžo máŋga oahppi Finnmárkkus fálaldaga váldit maŋŋiloahpahusa eará álbmotallaskuvllain, vuosttažettiin Romssa fylkkas. Áigodagas 1950-54 addojuvvojedje Finnmárkkus ja Davvi-Romssas stipeanddat oktiibuot 731 oahppái eaktodáhtolaš joatkkaskuvllas (framhaldskole) ja 793 oahppái álbmotallaskuvllas, muhtimat sis leat jáhkkimis vázzán goappašiid skuvlašlájaid. Dát ledje belohahkii dábálaš kurssat, belohahkii erenoamáš kurssat oahpumassán nuoraide.

Dát ii gokčan eambbo go unna oasáža dárbbus. Dattege unnui ruhtajuolludeapmi hui jođánit, ja danin go juolludedje dušše jahkái ain hávil, lei hui váttis skuvllaide plánet oahpahusa. 1954/55 sihkui oahpahusdepartemeanta buot juolludemiid maŋŋilskuvlemii. Dalle čálii Lydolf Lind Meløy: "Áiggun álggos vuolláisárgut ahte ain lea dárbu addit maŋŋilskuvlema vel máŋga jagi ovddosguvlui, jus buohkat geat siva haga leat massán skuvlema, galget oažžut buhtadusa dan massima ovddas. Jus lea ruhtaseastin mii lea leamaš mearrideaddji, de ii oro leame buorre ekonomiija jus ii atte maŋŋilsoađenuoraide buoret vuođu go sis lea dál searvat bargoeallimii ja servodateallimii."

Lea váttis gávnnahit gallis ožžo maŋŋilskuvlenfálaldaga ja gallis válde dan vuostá. Jáhkkimis lei unnit go bealli sis geat ledje massán 2 jagi skuvlla dahje eambbo, geat čađahedje maŋŋilskuvlema. Máŋgasiidda fálaldat ii ollen. Earáin ledje ekonomalaš hehttehusat. Vaikko addojuvvui stipeanda, dat ii gokčan buot goluid ja máŋgasat dárbbašuvvojedje bearrašiid bargguin; boazodoalus, eanandoalus dahje guolásteamis. Sii geat ledje ožžon bistevaš barggu eai háliidan cealkit eret barggus, ja vázzit skuvlla mas lei hui eahppesihkkaris ávki. Dehálaš sivva dasa ahte nu ollugat eai váldán vuostá maŋŋilskuvlenfálaldaga lei ahte sii ledje oahppan nu unnán skuvllas ahte heahpanedje ja eai háliidan čájehit man unnán sii máhtte. Maŋŋilskuvlemis lei, nugo buot eará oahpahusas dan áiggis, dušše dárogiella oahpahusgiellan. Máŋggas dovde ahte sis ii lean mihkkege maid viežžat doppe. Iskkadeamit Kárášjogas čájehedje ahte sii geat ledje massán eanemus skuvla, unnimusat ohce maŋŋilskuvlemii. Nuoraid gaskkas eará sámi guovlluin dát tendeansa lea jáhkkimis leamaš vel nannoset, go sidjiide ii lean báikkálaš maŋŋilskuvlenfálaldat, ja máŋggas fertejedje mannat eará suohkaniidda vai ožžot fálaldaga. Lydolf Lind Meløy geassá maŋŋilskuvlema vásáhusaid čoahkkái ná:
"Jus de loahpas galgá árvvoštallat maŋŋilskuvlenbarggu ja dan barggu eavttuid, sáhttá čohkket daid moatti čuoggái:
1. Eiseválddit eai leat čuvvon vissis linjá mii guoská maŋŋilskuvlema goluid gokčamii, ja dát lea dahkan eahppesihkarvuođa dan áššis ja hehtten plánejuvvon maŋŋilskuvlenbarggu.
2. Maŋŋilskuvlema eavttut leat eanas jagiid almmuhuvvon nu maŋŋit ahte ii leat leamaš vejolaš čađahit plánejuvvon barggu oažžut nuoraid váldit maŋŋilskuvlema.
3. Stuoradiggi lea álo buorredáhttolaččat juolludan ruđaid maŋŋilskuvlemii ja juolludeamit leat leamaš ovttajienalaččat. ...
4. Báikkálaš eiseválddit eai leat ožžon vejolašvuođa cealkit oainnuset dan birra lea go sivva loahpahit maŋŋilskuvlema."
Konklušuvdnan evttohii Meløy 1955:s ahte "Maŋŋilskuvlen bistá vel 5-6 jagi ovddosguvlui". Muhto nie ii leat olus šaddan. Áigodagas maŋŋil 1955 mii leat dušše gávdnan dieđuid Kárášjogas, gos maŋŋil go maŋŋilskuvlen lei bissehuvvon moatti jahkái, fas áddui fálaldaga 1956 rájes 1958 rádjái. Maŋŋil fálle Kárášjoga skuvlaeiseváldit 9-jagi skuvlla rávesolbmuidoahpahussan.

Go Oahpahusdepartemeanta maŋŋil lea biehttalan Unohisvuođabuhtadusa, de lea čujuhan dasa ahte fállojuvvui maŋŋilskuvlen maŋŋil soađi. Lea mearkkašahtti ahte dát ágga boahtá juste dan departemeanttas mii golbmalogi jagi ovdal lea dagahan ahte maŋŋilskuvlen šattai hui váilevažžan, ja mii ii háliidan čuovvolit signálaid maid Finnmárkku skuvlaeiseválddit sáddejedje dán dárbbu birra.

Guhkes jávohisvuohta

50-logu loahpa rájes sii, geain ain lei váilevaš oahppu, fertejedje birget iehčanassii nu bures go nagodedje, ja measta 30 jagis ii báljo lean makkárge almmolaš ságastallan dáid váttisvuođaid birra. 60- ja 70-logus lágidedje čuvgehussearvvit kurssaid muhtin sajiin, muhto lea váttis dadjat man muddui oahppomassán olbmot geavahedje dakkár fálaldagaid.

Eatnasiidda luodda birgemii lei garra rumašlaš bargu mii ii gáibidan oahpu; boazodoalus, guolásteamis, eanandoalus, luodda- ja ráhkadusbargguin, bassan- ja fuolahusbargguin . Fidnut mat gáibidedje lohkan- ja čállingálggaid ledje giddejuvvon. Nuoraide, geat bargagohte vuođđoealáhusain ovttas váhnemiiguin dahje eará fulkkiiguin, ii leat nu dárbbašlaš máhttit lohkat ja čállit.

Easkka maŋŋil bohte váttisvuođat olles fámuin. Muhtimiidda dat bohte go ieža galge váldit ovddasvástádusa ealus, dálus dahje fatnasis, go fertejedje fievrridit rehketdoalu ja doallat oktavuođa vearro- ja ealáhuseiseválddiiguin. Earáide bohte váttisvuođat go ožžo iežaset bearráša, ja galge hálddašit ruovttu, erenoamážit go mánát álge skuvlii. Máŋggas ledje ieža oahppan nu unnán skuvllas ahte eai sáhttán vástidit go mánát jerre veahki skuvlabargguin. Ii ge lean álki mieđihit mánáide ii ge oahpaheddjiide ahte eai máhttán. Váttisvuođat sturro dađistaga. Ođđaáigásašvuođa ja servodatovdánahttima mielde lassánii dárbu hálddašit čállingiela.

Muhtin sis, geat vásihedje dan, čilggii "bábiráiggi" ná:

Nuorran ii jurddaš nu ollu
Vearrát go rávásmuvvá
Dalle álgá bábiráigi
Máŋgga háve lea leamaš heahti daiguin báhpáriiguin
Skovit ledje vearrámusat

Unohas lohkat ahte ii máhte čállit
Lohken baicce ahte ledjen vájálduhttán čálbmelásiid ruktui
Válden báhpáriid mielde ruoktot
Doppe mus ledje mánát veahkkin

Váttis čuovvut mielde
go it sáhte lohkat aviissaid it ge almmuhusaid
Ožžon máŋga heajos jurdaga dan áiggi

Dán girjjis muhtimat muitalit iežaset muitalusat. Sii geat muitalit dás jáhkkimis eai leat daid gaskkas geat eanemusat leat gillan. Muitaleaddjit leat daid gaskkas geat áiggi mielde leat nagodan bálkestit heahpama ja čuožžut ovdan ja dadjat: "Dát ii leat min sivva". Máŋggas eai leat nagodan dan dahkat.

Dutkamusaš

Ádjánii guhkes áiggi ovdal go dutkit iskkadišgohte makkár bohtosii oahppomassin ja dáruiduhttinpolitihka oktiibuot leat mielddisbuktán. Porsáŋggu gielddadoavttir Per Fugelli gávnnahii Skuvvanvárreiskkadeamis 1980 ahte dán guovllus 14 % sámiin eai máhttán lohkat, ja badjel 30% eai máhttán čállit, eai sámegillii eai ge dárogillii. Son čujuhii maiddái ahte oahppomassin lei garrasit čuohcan sin fysalaš ja psykalaš dearvvašvuhtii. Erret dan guorahallama lea hui unnán dahkkon kártet oahppomassima váikkuhusaid. Maŋŋil soađi leat boazodoallosámit máŋgii ferten gillát go stuoraservodat lea bahkken sin duovdagiidda, elfápmohuksemiin, ruvkkiiguin, báhcinšiljuiguin ja geaidnohuksemiin. Go máŋgasiidda lei váttis ipmirdit almmolaš báhpáriid dárogillii ja cealkit oainnuideaset čálalaččat, de sii eai nagodan bealuštit iežaset sisabáhkkemiid vuostá eai ge sihkkarastit ahte ožžo buhtadusa sisabáhkkemiid ovddas mat dahkkojedje. Ná dáhpáhuvai ee. dalle go buođđudedje el-fámu várás Davvi-Romssas 1960- ja 70-logus. Dalle go 1970 bohte plánat buođđodit Áltá-Guovdageaidno-eanu, vásihedje maiddái doppe boazodoallosámit ahte sis ledje váttisvuođat bealuštit iežaset. Muhto dás eai lean okto. Vuosttáš háve vuostálastigohte ollu sámit ja earát ovttas norgga eiseválddiid luonddubillistemiid. Oktiibuot dát attii ipmárdusa, mii lei vuođđun dasa ahte sii geat ledje massán oahpu organiserejedje iežaset.

20 jagi rahčamus

1980-logus lei áigi láddán dasa ahte olbmot geat ledje massán oahpu ieža nagodedje deaivvadit, organiseret ja dahkat dan almmolaš áššin. Sihke Kárášjogas ja Guovdageainnus vuođđudedje sierra servviid, hábmjedje gáibádusaid eiseválddiide ja válde oktavuođa advokáhtaiguin ja politihkáriiguin ovddidit gáibádusaideaset.

Guovdageainnu oahpumassán olbmuid searvvi (USKAV) vuosttaš jođiheaddji lei Klemet Hermansen rohkki. Su maŋŋil bođii Ole Larsen Gaino, gii lei jođiheaddjin logenáre jagi. Mii leat deaivvadan Ovlláin ovttas Elmine Valkeapääin ja Sara Tornensis Bongoin, geat maiddái leat searvan dán bargui álggu rájes. Sin persuvnnalaš vásáhusaid muitalit dás maŋŋelaš. Dás čilgejit mo organiseren álggahuvvui ja mo sii leat rahčan oažžut buhtadusa.

Álggii Kárášjogas

Sara Tornensis Bongo muitala dás mo dat álggahuvvui Guovdageainnus:
- Lei jahki 1986 go mun gullen radios ahte Anne Margrete Teigmo Kárášjogas lei bargagoahtán dainna ahte mii geat leat massán oahpu galggašeimmet oažžut buhtadusa. Go gullen dan, čuojahin Elminii ja lohken ahte gal mii maid berret dahkat juoidá dáinna. Čuojaheimme Kárášjohkii ja dalle lei juo Klemet Hermansen čuojahan ovdal munno. Mii golmmas álggiimet doallat čoahkkimiid. Bovdiimet buohkaid geat ledje riegádan gaskal 1926 ja 1939. Eat dieđusge ožžon buohkaid mielde. Muhtumat suhtte ja lohke ahte lei suddu gáibidit.

Sárá, Elmiina ja Ovllá muitalit mo dan maŋŋil manai:
- Leimmet muhtin áiggi badjel 200 miellahtu, muhto ollugat dain leat dál jápmán. Mii leat máksán ollu ruđa ja rahčan ollu dáinna. Stáhtas eat leat ožžon maidege. Sámedikkis oaččuimet 30000 ruvnno, maŋŋil go leimmet bargan máŋga jagi iežamet ruđain. Leat golahan máŋgalot duháha advokáhtaide, geat eai leat veahkehan maidege, dušše fal ávkkástallan min. Advokáhtat eai máhte sámegiela, nu ahte fertiimet maiddái máksit dulkka. Ii ábuhan min gievkkandárogielain mannat advokáhta lusa.

Min váldogáibádus lei unohisvuođabuhtadus ja bajidit penšunčuoggáid. Áidna maid eiseválddit leat fállan midjiide lea moaddelogi diimmu skuvlla. Ledje kurssat maid lágiidedje 1990-logus. Muhtimat gal manne dohko. Álggos gáibideimmet maiddái kurssaid, muhto dán mii leat maŋŋil geassán ruovttoluotta. Dál lea beare maŋŋit, go mii leat sullii 70-jahkásaččat. Áidna maid dál háliidit lea dorvvolaš boaresvuohta.

Vuoittáhalliid searvi ii veahkehan

Muhtin áiggi mis lei oktavuohta servviin "Rettferd for tapere" (Vuoiggalašvuohta vuoittáhalliide), maid Ola Ødegård jođiha. Son lágiidii čoahkkima Mázes, muhto das ii boahtán mihkkege. Son válddii velá sisaboahtinmávssu, 50 ruvnno beassat čoahkkimii. Ii son ipmirdan min. Orru leame nu ahte dušše háliidii miellahtuid. Álggos mávssiimet searvvi ovddas 300 ruvnno, muhto bođii reivve ahte mii fertiimet juohke olbmo ovddas máksit 100 ruvnno. Ja mávssiimet, muhto de bođii reive ahte mii galggaimet máksit 150 ruvnno juohke olbmo nammii. Ja loahpas galggaimet máksit 200 ruvnno, muhto dalle mii leimmet ožžon doarvái ja heittiimet. Logenáre jagi ráhčamusa ja máŋgga biehttaleami maŋŋá, masse eatnasat doaivvu ja 28.12.1995 mearridii eanetlohku USKAV jahkečoahkkimis heaittihit searvvi. Muhto buohkat eai háliidan vuollánit ja oanehis áiggi maŋŋil álggahuvvui searvi fas. Nu go buot eará servviin lea maiddái USKAV:s leamaš siskkáldas soahpameahttunvuohta makkár taktihka berre válljet vai vuoitit. Earret eará lea leamaš sáhka galgá go vuosttážettiin gáibidit oahpahusa vai ekonomalaš buhtadusa. Dađe mielde go áigi lea gollan leat eanet olbmot oaivvildisgoahtán ahte lea beare maŋŋit álggahit oahpahusa.

Departemeanta fille

Oahppomassán olbmuid ášši lea dál jorran Stuoradikki, Sámedikki ja unnimusat golmma departemeantta gaskkas 15-20 jagi. Go ášši guoská olbmuide, geat iežaset sivakeahttá leat ožžon nu unnán ja heajos oahpahusa ahte sis lea váttisvuođat birget ođđaáigásaš báberservodagas, de galggašii vuordit ahte dát vuhtiiváldojuvvo áššemeannudeamis. Dađe bahábut orru leame juste nuppi láhkái; sihke eiseválddit ja advokáhtat leat ávkkástallan dan ahte oahpumassán olbmuin lea leamaš váttisvuođat ieža lohkat ja ipmirdit buot lágaid, njuolggadusaid ja áššebáhpáriid. Dán ášši gieđahallan Stuoradikkis ja departemeanttain ferte leat stuorimus hálddašanskandálaid gaskkas mat leat leamaš maŋŋil soađi.

Vuosttaš buhtadusohcamiid hilggui Justisdepartemeanta dákkár ákkain: "Deattuha ahte oppalaš vuođđoskuvlafálaldat sámegielat mánáid várás dan áiggi lei oalle heitot ja dasa lassin hedjonii soahtedili geažil. Dát lea geahččaluvvon buhtadit oalle viiddis rávesolbmuid oahppofálaldagain maŋŋil soađi". Dán geavahit ággan buhtadusa biehttalettiin ahte nu ollu sámit ožžo heajos fálaldaga! Seammás geavahit maiddái maŋŋilskuvlema ággan gáibádusa hilgumis. Dál dát gohčoduvvo "oalle viiddis rávesolbmuid oahppofálaldat", ja leat áigá juo vájáldahttán ahte dát fálaldat lei hui váilevaš, fylkka skuvlaeiseválddiid ipmárdusa mielde. Jagis 1990 gáibidedje goappašat searvvit unohisvuođabuhtadusa, 123 kárášjohkalačča ja 300 guovdageaidnolačča bealis. Unohisvuođabuhtadusortnet álggahuvvui Stuoradikkis 1917:s. Dat addá vejolašvuođa addit buhtadusa olbmuide geat sivakeahttá leat gillan, ja geat eai oaččo buhtadusa dábálaš oadjoortnegiid bokte. Unohisvuođabuhtadusohcamat gieđahallojuvvojit Justisdepartemeanttas, maŋŋil go sii leat viežžan cealkámušaid fágadepartemeanttas, mii skuvlaáššiin lea Oahpahusdepartemeanta. Unohisvuođabuhtadusáššit mearriduvvojit dábálaččat lávdegottis maid Stuoradiggi lea nammadan, muhto prinsihpalaččat dehálaš áššiin lávdegoddi dušše evttoha ja Stuoradiggi ieš mearráda loahpalaččat.

Dát ášši gieđahallojuvvui vuosttáš háve Stuoradikkis 17.12.1991. Unohisvuođabuhtaduslávdegotti ja justislávdegotti evttohusaid mielde Stuoradiggi hilggui ovttajienalaččat buhtadusohcamiid. Dát dáhpáhuvai vaikko moadde stuoradiggeáirasa ledje váldán ášši ovdan ja lohkan ahte dorjo buhtadusgáibádusa. Seammás mearridii Stuoradiggi ahte ášši berre guorahallot dárkileappot ja bivddii ráđđehusa nammadit lávdegotti dasa.

Maŋŋil Stuoradikki hilguma ožžo buohkat geat ledje ohcan buhtadusa dán sullásaš vástádusaid:

GOD 20.05.92:
Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta lea reivves Justisdepartementii miessemánu 20.b. 1992 mearkkašan: "Ohcama vuođđu lea oahppomassin soađiáiggis. Lea goit leamaš guhkesáigásaš ja bistevaš bargovuohki dán suorggis. Ohcci gullá stuora eanetlohkui mii oaččui váilevaš oahpahusa soađi áigge ja dan maŋŋil. Dát joavku lea dál ožžon rávesolbmuid oahppofálaldaga. Mii eat sáhte oaidnit ahte dát ášši spiehkasta dán praksisas ja danin eat sáhte ávžžuhit unohisvuođabuhtadusa." Justisdepartemeanta lea cealkán: "Ohcci lea johttisápmelaš ja lei mielde dan stuora joavkkus mii ozai unohisvuođabuhtadusa 1991:s. Justisdepartemeanta lea ovtta oaivilis Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta árvvoštallamiin ja konklušuvnnain. Ii sáhte ášši dokumeanttain oaidnit ahte gávdnojit erenoamáš dilit mii earuha dán sullásaš áššiin. Justisdepartemeanta rávve danin, ovddeš praksisa mielde, ahte ii addojuvvo unohisvuođabuhtadus stáhtakássas dán áššis." Unohisvuođabuhtaduslávdegoddi (Billighetserstatningsutvalget) doarju Justisdepartemeantta čilgehusa. Mearrádus: Unohisvuođabuhtaduslávdegoddi ii leat gávdnan vuođu juolludit ii ge evttohit ahte juolluduvvo unohisvuođabuhtadus stáhtakássas Inga Elmine Valkeapææ:ii. Čálus Unohisvuođabuhtaduslávdegotti čoahkkinbeavdegirjjis 13.10.92.

Lávdegoddi, man Stuoradiggi lei ásahan 1991:s, buvttii čilgehusas 1993:s. Dát evttohii sihke oahppofálaldaga ja ekonomalaš buhtadusa. Muhto ráđđehus dohkkehii dušše fal oahppofálaldaga ja hilggui fas ekonomalaš buhtadusa. Ágga lei dán háve: "Dákkár čovdosat eai sáhte bealuštuvvot govttolažžan eará joavkkuid ektui mat ledje seammasullásaš dilis almmá ahte dat adnojuvvo vealaheapmin". (Ii leat leamaš vejolaš gávnnahit makkár "eará joavkkut mat ledje seammasullasaš dilis." Lávdegoddi lei muđui dahkan vuđolaš barggu ráddjet kriteriaid das geaidda galggašii buhtadusa.) Dása lassin geardduhuvvo ággan ahte"Dat dilálašvuohta ahte dás lei sáhka joavkkus, dagai váttisin ávžžuhit ahte juolluduvvo buhtadus. Lávdegoddi dattetge ii hilgon ahte muhtin ohcciin sáhtii leat vuoigatvuohta buhtadussii iežas oktagaslaš dili vuođul."

Iežaset lummain

USKAV stivralahtut muitalit ahte eanaš ruđa maid sii leat geavahan dan rahčamuššii, leat ferten váldit iežaset lummain. Eiseválddit juolludedje 81 diimmu friddja riekteveahki. Go ohce eambbo, de Finnmárkku fylkamánni hilggui dan dáinna ákkain: "Dán golmma searvvi sturrodaga ja miellahtologuid vuođul galggašii leat vejolaš bálkáhit juristta, jus juridihkalaš veahkki lea dárbbašlaš ja sávahahtti." Dás geavahuvvo ággan doarjaga vuostá ahte sii leat nagodan organiseret iežaset ja oažžut ollu miellahtuid. Muđui servodagas lea baicce dábálaš ahte searvvit ožžot eanet doarjaga go dain leat ollu miellahtut.

Eiseválddit eai hálit makkárge kollektiiva gieđahallama, dušše fal oktagaslaš ohcamiid. Ja oahpumassán olbmot válde dan duođas ja sáddejedje oktagaslaš ohcamiid. Sidjiide geat ohce fas dat mearkašii ollu liigebarggu ja máŋgasiidda stuora advokáhttagoluid. Muhto buot ohcamat hilgojuvvojedje fas, ii fal oktagaslaš árvvoštallamiin, muhto oktasaš, kollektiivalaš ákkain, seamma eiseválddiin geat eai háliidan kollektiiva áššegieđahallama!

Oahpahusa moalut

Maŋŋil go oahpumassán olbmot gáibidišgohte, lea sidjiide fállon oahpahus. Vuosttaš háve lei 1989-90. 130 USKAV-miellahtuin Guovdageainnus ledje dalle 43:s cealkán ahte háliidedje oahpahusa, muhto dušše moaddásat sis sáhtte ávkkáštallat kurssaid mat fállojuvvojedje. Lei dalle dušše eahketkurssat ja eatnasiin lei olles beaivebargu ja juogo eai veadján vázzit kurssa maŋŋil bargoáiggi dahje sis ii lean vejolašvuohta searvat guhkes gaskkaid dahje eahketbarggu dihtii. Dalle ii fállon makkárge ekonomalaš buhtadus kursaoasseváldiide.

Dálvit 1995/96 lágiduvvui fas kursa Guovdageainnus. Kurssa ulbmilin lei buoridit gálgga lohkat ja čállit sámegillii ja dárogillii. Ledje dalle maid oalle unnán olbmot geat serve kursii, eatnasat han jurddašedje ahte sii ledje juo beare boarrásats oahppat. Stáhta fálaldat lei gitta 3 geardde 48 diimmu rádjái, ja stipeanda 2400 ruvnno, mii máksojuvvui go ledje čađahan kurssa. Sámegieloahpahus ii lean go 48 diimmu. Dát lei dieđusge beare oanehis áigi, nu ahte oasseválddit ohce eiseváldiin lobi joatkit. Ovttas sámegieloahpaheddjiin plánejedje kursaoasseváldit prošeaktabarggu, mas galge váldit vuođđun dan máhttu mii sis lei. Dán háliidedje bidjat báhpárii, nu ahte dat sáhtii šaddat ávkin earáide. Muhto eiseválddit hilgo ohcama, iežaset mielas ledje dahkan dan mii lei dárbbašlaš.

Riekteveahkkekántuvra

Sis-Finnmárkku Riekteveahkkekántuvra lea máŋga jagi rahcan veahkehit oahpumassán olbmuid. Vuosttažettiin kántuvra leat addán ráđi ja veahki juridihkalaš váttisvuođaiguin mat leat beaivválaš eallimis, dasa lassin lea veahkehan sin čállit buhtadusohcamiid ja čuovvolan ášši eiseválddiid ektui.

1999:s čálii Riekteveahkkekántuvra reivve Stuoradiggái ja čujuhii dasa ahte kántuvra lei ožžon vástádusa 82 ohcamii, 162 ohcamis, ja buot ledje hilgojuvvon. Dalle čállojuvvui oktasaš váidalusa, mas láittii "ideologalaš vuođu man ala Unohisvuođabuhtaduslávdegoddi huksii mearrádusaidis" ja gáibidii ahte Stuoradiggi fertii "historjálaččat ja morálalaččat njulget gutnehis meannudeami maid sámi álbmot lea ožžon gitta 1970-logu rádjái". Ovttas váidalusain sáddejuvvui guhkes čilgehus ášši birra, "mas oktavuohta dáruiduhttima ja váilevaš skuvlla gaskkas duođaštuvvo". Dán čilgehusas čujuhuvvui maiddái dasa makkár oainnut ledje guovddáš birokratiijas ja bájuhuvvui TV2 teaksta-TV:as, 11.05.1998: "300 sámi Finnmárkkus geat leat ohcan Stuoradikkis buhtadusa oahppomassima dihtii, eai boađe oažžut buhtadusa. Departemeanta mii lea árvvoštallan ohcamiid, oaivvilda ahte sámiide lei skuvlafálaldat. Eahpealmmolaččat lohket olbmot departemeanttas TV-2:žii ahte sámit lobiheamet jávke skuvllas vai guođohit bohccuid duoddaris." Dát dieđusge ii goassege čállon ovttage almmolaš dokumentii, muhto sáhttá bealistis čilget manne buot ohcamat hilgojuvvojedje.

1999 čavčča lei Riekteveahkkekántuvra mielde lágiideame nu ahte oahpumassán olbmuid áirasat besse deaivvadit stáhtaministariin. Riekteveahkkekántuvrra jurista Trond Biti muitala ahte sii leat bargan ollu vai duođaštit buhtadusgáibádusa vuođu. Muhto eiseválddiide dat ii lean goassege doarvái buorre. Maŋŋil čoahkkima stáhtaministariin besse gullat ahte ii leat doarvái duođaštuvvon makkar sosiála váttisvuođat olbmuin leat leamaš váilevaš oahpu dihtii. Riekteveahkkekántuvra válddii dalle oktavuođa Kárášjoga sosiálkántuvrrain ja jearai livččii go vejolaš duođaštit dan, muhto oaččui vástádusa ahte ii lean vejolaš.

- Ja vaikko hágašeimmet čuođi siiddu duođaštusaid mo oktagas olbmot leat gillán, de ii livččii veahkehan, lohká Biti. - Ii leat váilevaš duođaštusa dihtii ahte ohcamat leat hilgojuvvon, dat leat hilgojuvvon čujuhettiin dalá dáruiduhttinpolitihkkii. Nuppi dáfus hupmet buhtadusas dáruiduhttinpolitihka ovddas, nuppi dáfus fas geavahuvvo dát politihkka ággan dan VUOSTÁ ahte sii geat leat massán oahpu galget oažžut buhtadusa.

Veahkkekántuvra bisttii oanehaččat

Guovdageaidnu lea eahpitkeahttá suohkan mas lea eanemus registrerejuvvon sámit oahpu haga, ja buohkat geat dovdet suohkana dihtet ahte doppe leat máŋggas geat dárbbašit veahki birget birokratiijain ja bábirfámuin. Danin ozai suohkan muhtin jagiid dás ovdal ruhtaveahki ásahit kántuvrra gos olbmot sáhtte jearrat veahki. Gieldadepartemeanta attii dalle ruđa jođihit dakkár kántuvrra ovttain bargiin ovtta jagi. Muhto dan jagi maŋŋil ii ožžon eanet ruđa, ja go suohkan juo ovddalgihtii lei measta reastaluvvan, de ii suitán joatkit dan barggu olggoldas ruhtadeami haga. Nils Mathis O. Hætta, gii barggai dán virggis, muitala ahte juohke beaivvi ledje olbmot geat jerre veahki, oktiibuot máŋga čuođi dan jagis goas kántuvra lei rabas. Son ii eahpit ahte lea stuora dárbu ain máŋga jagi ovddosguvlui. Dál son bargá eará virggis suohkanhálddahusas, muhto ain váldet ollu olbmot oktavuođa suinna go dárbbašit veahki. Muhto dál sus ii leat šat vejolašvuohta geavahit bargoáiggi dasa.

Ođđa doaivu?

Maŋŋil go eiseválddit nuppi háve ledje hilgon oahppomassán olbmuid gáibádusaid, ledje máŋggas vuollánišgoahtán. Muhto de bođii Stáhtaministara sárdni duhátjagemolsumis, mas šállošii dáruiduhttinpolitihka ja lohpidii sámiide buhtadusa. Dál, jurddašedje sii geat ledje massán oahpu, dá bohtet viimmat min ruđat. Muhto illu ii bistán guhká, go 17.03.2000 bođii čuovvovaš reive Stáhtaministara kántuvrras: "Oktasaš buhtadus sámiide
Foanda maid stáhtaministar Bondevik ođđajagesártnis evttohii berre ásahuvvot lea jurddašuvvon oktasaš buhtadussan nođiid ovddas maid ovddeš dáruiduhttinpolitihkka lea buktán sámi álbmogii. Olles sámi kultuvrii leat leamaš váivvádusat dáruiduhttimis, ja Bondevika ráđđehus lea danin oaivvildan ahte livččii riekta ahte buhtadus addojuvvo oktasaččat sámi álbmogii. Eará sániiguin dadjon: ii leat sáhka oktagaslaš buhtadusas eaŋkilolbmuide geat leat massán dahje gillán. Sii fertejit dábálaš vuogi mielde vejolaš ohcat Unohisvuođabuhtadusortnegis." (Min deattuheapmi, SL)

Dát dáhpáhuvai maŋŋil go Unohisvuođabuhtaduslávdegoddi ja Stuoradiggi guktii ledje hilgon buot ohcamiid! Ferte jearrat diehtá go nubbi giehta stáhtaapparáhtas maidege dan birra maid nubbi giehta fas bargá.

USKAV:s ledje ain muhtin ruovddit geat eai vuollánan, ja sii gávdne ođđa vejolaš buhtadusgáldu, namalassii "Nasjonalhjelpens fond for krigens ofre". Muhto doppe ohcan manai fas Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementii, mii vástádusastis 19.02.01 čujuhii dasa ahte buot Unohisvuođabuhtadusohcamat leat hilgojuvvon, muhto dattetge attii unna doivvoža, go loahpahii reivve ná: "Stuoradiggi mearridii diibmá vuođđudit sámefoandda. Foandda vuoitu galgá mannat doaimmaide mat šaddet nannet sámegiela ja sámi kultuvrra. Dát galgá leat "oktasaš buhtadus vahágiid ja eahppevuoiggalašvuođa ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka lea buktán sámi álbmogii", nugo čállo lávdegoddečilgehusas."

Ii leat áibbas čielggas reivves, muhto lea váttis ipmirdit dan eará láhkái go ahte departemeanta dás čujuha dasa gos oahpumassán olbmot sáhttet gáibidit buhtadusa. Dát reive lea sáddejuvvon 11 mánu dan maŋŋil go Stáhtaministara kántuvra, nu go čájehuvvo bajábealde, lea sárgon vuollái ahte dát foanda ii sáhte geavahuvvot dása.

Ii evrre ge Sámefoanddas

Go dát čállojuvvo lea juo mannan measta 5 jagi dassái go Bondevik lohpidii álggahit sámefoandda, muhto ii leat vel mákson evrre ge foanddas. Váldosivva dasa lea nappo riidu oahppomassán olbmuid buhtadusa birra. Álggos celkkii Gielda- ja guovlodepartemeanta ahte áigo ráhkadit foandda njuolggadusaid ovttasbargguin Sámedikkiin. De geavahedje olles jagi ráhkadit evttohusa maid sáddejedje Sámediggái, guovtti vahkku gulaskuddanáiggiin. Dan illá sáhtte gohčodit ovttasbargun, celkkii sámediggepresideanta, ja čilgii ahte Sámediggi áigu geavahit áiggi mii dárbbašuvvo ja sáddet ášši viidáseappot "gulaskuddamii sámi álbmogii".

Gieldadepartemeantta njuolggadusevttohusas čállet ahte "Foandda ruđat eai galgga geavahuvvot oktagaslas buhtadusaide". Sámediggi galgá hálddašit foandda reanttuid, muhto ii sáhte geavahit daid addit buhtadusa masson oahpu dihtii. Gulaskuddan "sámi álbmogis", dahje duohta dilis suohkaniid ja sámi servviid gaskkas, čájeha ahte máŋggas leat reageren go oahppomassán olbmot eai sáhte oažžut buhtadusa. Máŋga gulaskuddanásahusa celke ahte foanda dahje stuora oassi das berre geavahuvvot dasa. Seammas celke máŋgasat mat ahte stáhta ii sáhte oastit iežas luovusin ovddasvástádusas 100 jagi dáruiduhttimis dákkár bohkkosahtti unna ruhtasupmážiin.

Sámediggi gieđahalai ášši 30.5.2002, ja hilggui ovttamielalaččat guovddáš eiseválddiid meannudeami, go seaguhedje buhtadusa dáruiduhttima ovddas ja buhtadusa sidjiide geat masse oahpu soađi dihtii. Nuppi dáfus sámediggeáirasat eai soabadan das mo gieđahallat foandda. Muhtimat háliidedje geavahit dan buhtadussan masson oahpus, muhto eanetlohku oaivvildedje ahte dát ášši ferte čovdojuvvot olggobealde foandda. Boađusin šattai ahte Sámediggi gáibidii ahte ráđđehus galgá čoavdit oahppomassán olbmuid ášši, ja bijai dan eaktun vuostáiváldit foandda.

Sámedikki vástádus endorii

Ii leat álki riidalit buotlagan eiseválddiiguin, ii sidjiide ge geat leat ožžon dábálaš oahpu. Heajos dárogielmáhtuin ja lohkan- ja čállingálggain lea dieđusge vel vearrát. USKAV-searvvis leat dušše olbmot geain lea váilevaš oahppu. Eai leat akademihkárat geat jođihit, ii ge generalčálli geas lea oahppu hálddahusbarggus ja áššemeannudeamis. Dárbbašlaš gulahallama várás eiseválddiiguin sii leat ferten jearrat veahki, ja máŋggas leat veahkehan, nuvttá dahje mávssu ovddas. Danin ozai Guovdageainnu USKAV čakčamánu 3. beaivvi 2003 Sámedikkis "50000.- ruvnno čállinveahkkái, mátkkiide, poastamáksui/telefuvdnii jna."

6 mánu ja 23 beaivvi maŋŋil vástidii Sámediggi: (min jorgaleapmi dárogielas) "Čujuhit reivii beaiváiduvvon 11.09.04. (boastut jagi, galgá leat 11.09.03. doaimm.) Mii šállošit ahte lehpet ferten vuordit min vástádusa nu guhká. Sámediggi dađe bahábut ii leat bidjan ruđaid ulbmilii masa lea ohccojuvvon. Sámedikki dievasčoahkkimis skábmamánus 2003 ovdanbuktojuvvui ášši sámeálbmoga foandda ja oahpumassán olbmuid birra. Mii bidjat dan mielddusin ja čujuhit vástádussii maid Sámediggeráđđi attii dan oktavuođas. St.dieđ. nr 10 (2003-2004) čujuha Ráđđehus dasa ahte: "- Ráđđehus lea dál mearridan ahte galgá čađahuvvot árvvoštallan das mo sáhttá gieđahallat iešguđet joavkkuid gáibádusaid ollislaš ja čorges vuogi mielde. Dát árvvoštallan šaddá váikkuhit dasa, mo gieđahallojuvvojit gáibádusat mat bohtet sis geat leat massán oahpu 2. máilmmesoađi oktavuođas. Ráđđehus áigu deattuhit ahte ii galgga leat geahčakeahttá erenoamáš duogáža mii lea iešguđet gáibádusa vuođđun. Sámediggeráđđi áigu vuordit Ráđđehusa árvvoštallama dán áššis."

Sáhttá jearrat man duođas lea Sámedikki rahčan oahpumassán olbmuid bealis, go ádjána badjel jahkebeali vástidit dakkár álkes ohcamii. Ja go vástádus boahtá, de vástádus lea áibbas endorii ohcama ektui. USKAV ohcá čállinveahki searvái ja Sámediggi vástida čujuhettiin áibbas eará áššái, buhtadussii oahpumassán olbmuide, áššái mas Sámedikki bargun dalle orui leame "vuordit Ráđđehusa árvvoštallama". Dasa lassin lea vástádus čállon birokráhtalaš ja eahpečielga dárogillii. Jus ipmirdá cealkaga "Sametinget har dessverre ikke satt av midler til omsøkte formål." (Sámediggi dađe bahábut ii leat bidjan ruđaid ulbmilii masa lea ohccojuvvon) bustávalaččat, dat mearkkaša ahte Sámediggi šalloša ahte Sámediggi ieš ii leat juolludan dasa ruđaid. Sáhttá gal jurddašit ahte sii leat oaivvildan ahte Sámediggi ii leat ožžon (stáhtas) ruđa dasa, muhto ii leat dat mii lea čállojuvvon. Dat mii lea čállon reivves lea ahte Sámediggi ii leat válljen juolludit ruđaid USKAV:ii čálliveahkkin.

Válde Sámedikki sárdnestuolu

Go oahpumassán olbmot ožžo dan reivve oidne ahte Sámediggi ii lean jurddašan maidege eará go vuordit. Ieža ledje vuordán 20 jagi ja oaivvildedje ahte dat lei doarvái. Dál sin gierdevašvuohta lei nohkan ja go Sámedikkis lei čoahkkin Kárášjogas miessemánu loahpas, de manne 60-70 boares olbmo Sámedikki čoahkkinlatnjii. Muhtimat sis manne Sámedikki sárdnestullui ja gáibidedje ahte Sámediggi gieđahallá sin ášši ođđasit. Lohke ahte eai guođe Sámedikki ovdal go diggi leat dohkkehan sin gáibádusa. Ožžo čoahkkima sámediggepresideanttain, gii lohpidit bidjat ášši plenumčoahkkima áššelistui. Boađusin lei ahte Sámediggi guokte beaivvi maŋŋil mearridii gáibidit ráđđehusa rievdadit njuolggadusaid, vai oahpumassán olbmot sáhttet oažžut buhtadusa sámefoanddas.

Ráđđehus jorgala

Dalle go Sámediggi ii háliidan vuostáiváldit Sámeálbmoga foandda ovdal go oahppomassán olbmot ledje ožžon buhtadusa, šattai čielggasin eiseválddiide ahte dát ášši ii leat vel loahpahuvvon. Stuoradiggedieđáhusas 10 (2002-2003), Sámedikki barggu birra 2001, celkkii ráđđehus ahte áigu geahččat mo sáhttá čuovvolit Sámedikki mearrádusa, ja sullasaš dieđáhusas jagi maŋŋil čujuhedje dasa ahte áigo ođđasit árvvoštallat moatti joavkku buhtadusgáibádusaid. 2003 miessemánu nammadii de ráđđehus bargojoavkku mas ledje 9 departemeantta áirasa, árvvoštallat buhtadusortnegiid oppalaččat ja evttohit čovdosiid. Dán joavkku raportta vuođul bijai ráđđehus suoidnemánu 2. beaivvi 2004 ovdan Stuoradiggedieđáhusa 44 (2003-2004), mas lei namma: "Erstatningsordning for krigsbarn og erstatningsordninger for romanifolk/tatere og eldre utdanningsskadelidende samer og kvener." (Buhtadusortnet soahtemánáid várás ja buhtadusortnegat romaniálbmoga/táhteriid ja vuoras oahppomassán sámiid ja kveanaid várás)

Stuoradiggedieđáhusas mieđihedje guovddáš eiseválddit vuosttaš háve ahte dát joavkkut berrejit oažžut buhtadusa, vaikko oaivvildedje ahte sis ii lean juridihkalaš vuoigatvuohta dasa. Evttohedje ahte buhtadus galgá addojuvvot unohisvuođabuhtadusortnega bokte, seamma ortnet mas ovdal buot gáibádusat leat hilgojuvvon moadde háve. Muhto dán háve háliidii ráđđehus ahte Stuoradiggi galgá cealkit unohisvuođabuhtaduslávdegoddái ahte oaidná gáibádusaid govttolažžan.

Nu go ovdal leat namuhan dát ii lean vuosttáš háve ahte ráđđehusa nammadan lávdegoddi lea evttohan buhtadusa massán oahpu ovddas. Dan evttohii maiddái lávdegoddi mii guorahalai ášši 1991-93. Guktuid lávdegottiin ledje iešguđet departemeanttaid áirasat. Erohus lea ahte dalle hilggui ráđđehus evttohusa addit ekonomalaš buhtadusa, muhto 2004:s doarju ráđđehus lávdegotti evttohusaid.

Sihke bargojoavkku raporta ja stuoradiggedieđáhus čujuhit dasa mo ášši lea ovdal gieđahallon ja makkár ákkat dalle geavahuvvojedje hilgut ohcamiid. Stuoradiggedieđáhus lea duođas garra duopmu dáid ákkaid badjel. Vuosttažettiin čájeha čielgasit ahte joavku mii lea ohcan buhtadusa "har kommet særlig uheldig ut, både sammenlignet med andre som mistet skolegang, andre som ble utsatt for fornorskingspolitikken og majoritetsbefolkningen generelt." (lea gártan erenoamaš heajos dillái, go veardida earáid ektui geat masse oahpu, earáid ektui geat gillájedje dáruiduhtinpolitihka geažil ja oppalaččat eanetlohkoálbmoga ektui.) Dan maŋŋil hilgu ráđđehus dál ákka ahte ii áddo buhtadus soahtediliid dihte, go čujuhit dasa ahte lea addon buhtadus juvddálaččaide geain lei váldon opmodat ja norgalaččaide geat ledje japánalaš soahtefáŋgavuođas. Hilgu maiddái ahte dáruiduhttinpolitihkka lea ággan buhtadusa vuostá. Ja loahpalaččat hilgu ákka mii lea geavahuvvon go čujuhedje Sámefondii, dan dihte go dát ii leat jurddašuvvon oktagaslaš buhtadusaide. Earáin sániiguin lea dál ráđđehus cuvken buot ákkaid mat ovdal leat geavahuvvon buhtadusa vuostá. Dáinna lágiin lea addán ollislaš politihkalaš buhtadusa oahppováillagiidda ja sidjiide geat leat dorjon sin.

Muhto mii guoská vejolaš buhtadusa sturrodahkii, de lea ráđđehusa evttohus ollu unnit go gáibádusat. Oahppomassán olbmot leat eanaš gáibidan gaskal ½ ja 1 miljovnna ruvnno, muhto ráđđehus evttoha gaskal 50000 ja 100000.

Go dát čállojuvvo ii leat vel ášši mearriduvvon. Vuos ferte Stuoradiggi gieđahallat stuoradiggedieđáhusa ja vejolaččat bagadit Unohisvuođabuhtaduslávdegotti, ja dasa lassin várret ruđa dasa stáhtabušeahtas. De sáhttá lávdegoddi gieđahallagoahtit ohcamiid. Ráđđehus lea evttohan ahte sii geat juo leat ohcan eai dárbbaš ohcat fas. Dattetge sáhttá ádjánit muhtin áiggi gieđahallat moadde čuođi ohcama.

Dalle go mii 2004 dálvvi jearahalaimet USKAV-jođiheddjiid Guovdageainnus, de lohke: - Mii leat vuoittáhallan juohke dáfus. Eiseválddit leat badjelgeahččan min miehtá áiggi. Muhto dat han muitet min go vearu galgá máksit. Ii oktage ášši lea ádjánan ná guhká. 20 jagi leat gollan dassái go gáibidišgođiimet buhtadusa váilevaš oahpahusa geažil, muhto orru leame nu ahte mii galgat jápmit eret buhtadusa haga.

2004 čavčča ii leat vel čielggas ožžot go muhtimat sis ekonomalaš buhtadusa go ain leat eallime, muhto dál sii leat goit ožžon politihkalaš dovddastusausa, ja mieđáhusa ahte eiseválddit ovdal leat hilgon sin gáibadusaid boasttu vuođu alde.

Til startsida

sveilund@online.no