Lohkkičálus Ávviris, 2011 juovlamánu

Sámi skuvlaovdánahttin ja matematihkka

Odd Mathis Hætta vástida finnmárkoaviissain mu čállosii, mas čujuhin meattáhusaide go son čálii ahte dálá sámegiela dilli skuvllain lea nu hirbmat buorre. Su čállosis ii hilggu čuolmmaid maidda čujuhin, muhto botnjá ášši nu ahte dál leat nu unnán sámegielat olbmot ahte dat eai sáhte oažžut gelbbolaš oahpaheddjiid eai ge sámegiel oahppogirjjiid.

Odd Mathis Hætta lea ovdal ráhčan sámegiela bealis skuvllas, ee. go sus leamaš alla virggit NSR:s, Sámi oahpahusráđis ja Finnmárkku allaskuvllas. Leat sihkkarit ollu eanet olbmot go mun geat leat imaštallan manne son dál lea jorgalan ja ákkastallagoahtán buot sámegiela gáibádusaid vuostá. Vaikko Hætta bidjá mu "skuvlahistorihkara" hiŋgalii áisttonmearkkaiguin, áiggun dattetge geassit ovdan minstara mii orru ihtime maŋŋil go dál leat álmmuhuvvon 5 Sámi skuvlahistorjá-girjji.

Dan áigge go dáruiduhttin lei Norgga almmolaš politihkka (su. 1850–1960-logu) ledje sámi gáibádusat vuosttažettiin ahte oahppit geain lei sámegiella ruovttogiellan galge oažžut oahpahusa sámegillii, dainna ákkain ahte oahpá buoremusat eatnigillii. Dát lei deháleamos ášši sámi skuvlapolitihkas 1980-logu rádjái, go sámegiel oahpahus olles vuođđoskuvllas mearriduvvun prinsihpalaččat skuvlalágas. Dát ii leat vel ollásit čađahuvvon, ja ain lea govttolaš gáibádus ahte sámegielat oahppit galget oažžut oahpahusa eatnigillii, gelbbolaš oahpaheddjiiguin ja buriin oahppogirjiiguin. Dán riiddus leat Odd Mathis Hætta ja máŋga eará dahkan buori barggu.

Maŋŋil šattai eará ášši dehálaš. Ollu sámit geat ledje massán giela dáruiduhttináiggis háliidedje ahte sin mánát galget oažžut dan ruovttoluotta. Oaččuimet sámegiela nubbin giellan vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas. Sámi mánáidgárddit eai geavahuvvon dušše fal sámegielat mánáid várás, muhto maiddái oahpahit dárogielat mánáid sámegiela. Šadde sámegielkurssat rávesolbmuidoahpus, alit oahpus ja giellaguovddážiin. Ulbmil lei dál ealáškahttit giela ja kultuvrra, váldit ruovttoluotta oasi dás maid dáruiduhttin lei bilidan. Sámegiella ja kultuvra skuvllas ii lean šat dušše pedagogalaš, muhto kulturpolitihkalaš áššin.

Dađe bahábut ealáškahttin ii leat ollen nu guhkás. Máŋggas leat bargan buori barggu, muhto lea váilon ollislaš politihka sihke skuvlla ja Sámedikki bealis, ja guovddaš eiseválddit eai leat beroštan bearehaga. Issoras vuostehahku, mii maŋimus jagiid lea boahtán ovdan mediain, lea maiddái dagahan ahte fas lea šaddan lossat leat sápmelažžan almmolašvuođas. Dasa lassin boahtá fenomena, maid Odd Mathis Hætta dás čájeha, ahte muhtin sámegielat sámit eai beroš eará ohppiin go sis geain lea sámegiella áidna ruovttogiellan.

Hætta fálleha sámediggeáirrasiid, geat "čurvot jitnosit - dárogillii - ruđa sámegillii, muhto ieš eai hálit oahpat giela ja sámástit!". Lean ieš oahppan sámegiela ollesolmmožin, ja dieđán danin veahá dan birra man ollu barggu dat gáibida. Ain lea nu ahte go galggan cealkit juoidá almmolaččat, de dagan dan áinnas eatnigillii. Mus lei nu lihkku ahte bessen lohkat sámegiela bálkkáin. Dušše unna oasaš sis geat háliidit oahppat sámegiela oažžu dán vejolašvuođa. Danin eat mii geat leat ožžon dan vejolašvuođa eat ge sii geat nugo Hætta leat ožžon giela nuvttá mánnávuođa rájes, lea makkárge vuoigatvuohta moraliseret ja cuiggodit sin geat dáruiduhttima dihte eai leat ožžon eavttuid oahppat sámegiela.

Muhtin jagiid áigi váidalii Odd Mathis Hætta heajus matematihkkagelbbolašvuođa sámi suohkaniin, su mielas lei sivva ahte ledje beare unnán gáibádusat oahpaheaddjioahpus. Dál son čuoččuha ahte "váile 0,001%:s lea sámegiella ruovttogiellan dárogiela ektui". Dan vuođul leat logut: 4 500 000 dárogiellagat ja 4500 sámegiellagat. Matematihkas maid mun ohppen skuvllas, dat galgá leat 0,1%, ii fal 0,001%. Orru leame nu ahte ii lean áibbas boastut cealkit ahte muhtin oahpaheddjiin lea heajus matematihkkamáhttu.

Loahpas son čállá: "Sámi searvvit ja ásahusat addet ipmárdusa ahte stuora oassi Norgga álbmogis lea sámegielat!" Geat leat cealkán dán? Ieš son geahččala unnudit dan oasi, go ii váldde mielde sin geain leat moadde ruovttogiela ii ge sin geat máhttet sámegiela vuolit dásis. Jus válddašii mielde buohkat geat unnit ahte eanet máhttet sámegiela, sáhtášii stuoridit logu ollu, soaitá measta logináre geardde. Dattetge ii livčče go váile proseanta, dat lea ain unnan oassi. Gažaldat lea háliidit go mii váldit dan oasi vara, dahje diktit dáruiduhttima joatkit dassái go sámegiela ja kultuvra gávdno duššefal museain.

30 jagis leat geavahuvvon badjel 100 miljovna ruvnno sámegiela várás, čállá Hætta, ja su mielas dat lea issoras stuora summa. Jus mii máhccat fas matematihkii, de dat lea veahá badjel 3 miljovna jahkái, dahje sullii seamma go dál máksá hukset dábálaš orrunviesu. Mii lea dán áiggis geavahuvvon omd. ovddidit eŋgelasgiela Norggas? 100 miljovna dála ruđas lea ollu unnit go dat maid eiseválddit áiggiid čađa leat geavahan dáruiduhttit sámiid. Dat lea sullii 0,0033% norgga oljofonddas dahje 1/4 hattis dušše ovtta dain soahtegirdiin main Norga dál áigu oastit badjel 50. Lea surgat go Odd Mathis Hætta dál searvá FrP ja EDL čurvestahkii ahte Norgga stáhta geavaha bearehaga ruđa seailluhit sámegiela ja kultuvrra.

Svein Lund
Sámi skuvlahistorjjá doaimmaheaddji


Til hovudsida.