Svein Lund:
Áiggun muitalit veahá
rávesolbmuidoahpahusa birra.
Ja ieš dát logaldallan lea má¹ggaláhkái
rávesolbmuidoahpahusa boa˜us.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in liv„„e máhtán
sámegiela.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in liv„„e leamašan
dáppe.
Mu vuo˜˜ooahppu lea mašiidnabargin, ja rávesolbmuidoahpahusa
dahje nu goh„„oduvvon «omskolering» haga liv„„en
buoremus lagi mielde ain bargan mekanihkkárin Findusis Hammerfesttas,
dahje vel jahkkehahtti leamašan bargguheapmi.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in liv„„e šaddan oahpaheaddjin
in ge dutkin.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in liv„„e „állán
dán logaldallama Polenis, gos lean oaidnán ahte hui
váilevaš rávelolbmuidoahpahusfálaldat, go mun lean
geah„„aleame oahppat fas o˜˜a giela.
* Rávesolbmuidoahpahusa haga in liv„„e ipmirdan man
dehálaš rávesolbmuidoahpahus lea.
Otná servvodagas ii baljo birge ge
rávesolbmuidoahpahusa haga.
Jurddaš mo olbmot gu˜ege fitnus, geat otne leat 40 dahje 50 jagi
boares, birgešedje eará máhtu haga go dan mii sis lei
go gu˜˜e vuo˜˜oskuvlla 16 jahkása¿¿an,
joatkkaskuvlla 18 jahkása¿¿an dahje allaskuvla 23
jahkása¿¿an
Mii lea de rávesolbmuidoahpahus?
Gávdnojit má¹ga definišuvnna, muhto áiggun
addit dušše ovtta, namalassii UNESCO definišuvdna:
"Rávesolbmuidoahpahus govvida buot oahppanproseassaid, juogo
formálala„„at dahje juoganu hámis, man bokte
olbmot,
geat sin servodagas adnojuvvojit rávesolmmo¿in, ovdánahttet
máhtuideaset ja buoridit teknihkalaš ja fitnofágalaš
gelbbolašvuo˜adeaset dahje veahkeha sin dustet ie¿aset ja
servodaga dárbbuid.
Rávesolbmuidoahpahus fátmmasta sihke formálalaš
oahpahusa,- liige- ja joatkkaoahpu ja maid eahpeformálalaš oahppama
mii deaivida má¹ggakultuvrralaš oahpposervodagas, gos sihke
teorehtalaš ja geavatlaš vuogádagat dohkkehuvvo."
Lea dea¼alaš ahte rávesolbmuidoahpahusa heiveheapmi dahkko álbmoga árbevieruid, kultuvrra, árvvuid ja ovdalaš vásihusaid vuo˜ul. Iešgu˜etge vuogit movt dát dahkko geahpida ja movttida álbmoga áktiivvalaš oassálasttima ja ságastallanmáhtu.
Muhto mo dát rávesolbmuidoahpahus galgá lágiduvvot? Seamma dokumeanttas celkojuvvo: "Lea dea¼alaš ahte rávesolbmuidoahpahusa vuo˜˜u lea álbmoga árbevierut, kultuvra, árvvut ja ovdalaš vásihusat, ja ahte iešgu˜etge vuogit movt dát „a˜ahuvvo veahkeha ja movttida juohke olbmo searvat doiammala„„at ja cealkit ie¿as oaivviliid."
De boahtá dán logaldallama váldogá¿aldat: Man muddui o¿¿ot sámit ja eará álgoálbmogat rávesolbmooahppofálaldagaid mat „uvvot dáid rá˜iid?
Áisttán mu ovddes
sámegieloahpaheaddji: Biru di˜eš - gudene vet. Ja orru leame
nu ahte ii oktage olmmoš die˜e vástádusa.
Danin UNESCO lea álggahán riikkaidgaskkasaš iskadeami,
mas eai leat jearran biruin eai ge ipmiliin, muhto álgoálbmogiid
ásahusain ja servviin ja buotlágan oahppoásahusain riikkain
gos ellet álgoálbmogat.
Sámi Instituhtta lea okta 14 ásahusas mat leat „a˜aheame iskadeami, ovttasbargguin UNESCO Oahpahusinstituhtain Hamburggas. Eará ásahusat leat Kalaallit Nunaatas (Ruonaeatnamis), Kanadas, USAs, Mexicos, Guatemalas, Ecuadoras, Peruas, Bolivias, Brazilas,
UNESCO lea, nugo sihkkarit diehtibehtet, United
Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, dahje Ovttastahtton
Našuvnnaid Oahpahus-, Die˜a- ja Kulturorganisašuvdna. UNESCO
ii leat álo beroštan álgoálbmogiid oahpus ja
kultuvrras. Eará ON-organisašuvnnat leat bargan ollu eambbo,
omd. ILO.
Muhto guovtti jagi áigi lei Hamburggas 5. Máilbmekonferánsa
Rávesolbmuidoahpahusa birra, CONFINTEA, mas bajábealde
sitáhtat leat vi¿¿on. Doppe ledje ea.ea. 40
álgoálbmotáirasa ja sii nagodedje váikkuhit
konferánssa nu ahte šattai hui buorit mearrádusaid
álgoálbmogiid oahpahusa birra. Lassin namuhuvvon cealkámussii
ahte rávesolbmuidoahpahus ferte huksejuvvot oasseválddiid
kultuvrra, árvvuid ja ovddes vásahusaid vuo˜˜un,
ledje maiddái sierra mearradusat álgoálbmogiid oahpu
birra.
1978-83 lei Sámi Instituhta rávesolbmuidoahpoprošeakta, mii guoskái moadde guvlui; Ohcejohkii, Lulli-Sápmái ja Stockholmii. Dan ma¹¹il Sámi Instituhtta ii baljo leat bargan rávesolbmuidoappoáššiin. Ja ii oktage ásahus lea iskan mo oahppodilli lea mie
Danin lei hui vuogas go diibmá bo˜ii reive Hamburggas Sámi Instituhtii, mii jearai háliida go Instituhtta searvat dákkár dutkamii. Gal mii háliidit, jurdašii direktevra, muhto gii bat sáhttá dahkat dan barggu? Instituhtas eai lean bearehaga dutkit geat
Dát dutkanbargu lea oalle erenoamáš, go lea riikkaidgaskkasaš organisašuvdna mii mearrida mo dutkit galget bargat. Hamburggas sis lei buorre dáhttu, muhto ii fal bearehaga máhttu dáid áššiid birra. Oa„„uimet álggos skoviid maid galge saddet ásahusaide.
Suomas bo˜ii okta vástádus.
Dát lei moadde kataloga Helsegis.
Ruoššas bo˜ii maiddái okta vástádus,
dat lei Moskvas, gos muhtin instituhtas lohke ahte dát orru leame
hui miellagiddevaš dutkan, muhto da˜e bahábut mii eat
die˜e maidege sámiid birra.
Ja Suoma ja Ruošša bealde sámi ásahusain ja suohkaniin
in gullán maidege.
Ruo¼as bo˜ii loahpas vástadusa Sámi
Oahpahusguovddá¿is, Johkamohkis, muhto ii fal nu ollu earain.
Norggas lei veahá buoret, muhto stuora eanetlohku ásahusain
fertejin „uojahit má¹gii ovdal go mus lei die˜ut maid
dárbbašin.
Da˜e bahábut ruhta lea dárbbašlaš eaktu juohke dutkanbarggus. Ja UNESCO lei mearridan máksit seamma ruhtasumma gu˜ege ásahussii; 3000 US$, beroškeahtta ahte dán ruhtalanas sáhttá ásahus bálkáhit dutki 1 mánu Norggas ja 14 jagi Ruoššas.
Lihkkus lei Sámi Instituhtta dan ma˜e beroštupmi ja ruhtadillii ahte lean o¿¿on oktiibuot 2 mánu bálkká, nu ahte in dárbbaš bargat go bealle áiggi nuvttá. Galgen gok„at 4 riikka, muhto UNESCO bealis ii lean ruhta mátkosteapmái. Sámi Instituhtta lea máksán mátki Anárii, muhto mu˜ui lean ferten luohttit telefuvdnii, fáksii ja reivviide.
Álggu rájes lei plána ahte galgá leat ovttasbargu dutkiid gaskkas, ja oktasaš „oahkkin galggai leat gi˜˜ageasis. Ma¹iduvvui aht ma¹iduvvui, muhto mánu dás ovdal „oahkkáneimmet Pariisas, gos leimmet 13 dutki seammá ollu riikkain. Doppe buvttiimet ovdan
Dutkanraporttat galget leat gárvvis ovdal guovvamánu 1. beaivvi, ja almmuhuvvo dalle vuos e¹gelasgillii Internehta bokte. Jahkimis bohtet raporttas maiddái prentenhámis, muhto mii eat die˜e vel juste mo, go 14 riikka raporttas šaddet oktiibuot measta 1 Muhto jus dát galgá leat ávkkalaš dáppe Sámis, de ii leat doarvái ahte almmuhuvvo e¹gelasgillii. Danin Sámi Instituhtta háliida álmmuhit mu raportta sámegillii ja dárogillii, jus vejolaš ovttasbargguin eará ásahusaiguin. Sávan ahte Instituhtta máiddái háliida álmmuhit „oahkkáigeasu eará raporttain.
Iskadeami namma lei e¹gelasgillii: Adult education for indigenous peoples. Dát lea vejolaš dulkot má¹galahkái, omd álgoálbmogiid várás, álgoálbmogiidda, álgoálbmogiid buorrin. Rávesolbmuidoahpahusa ulbmil sáhttá leat nannet álgoálbmogiid giela ja kultuvrra, muhto sáhttá maiddái leat assimileret sin stuoraservodahkii ja nie bilidit sin kultuvrra ja giela. Sáhttá leat rávesolbmuidoahpahus mii fállo buohkaide, sihke álgoálbmogiidda ja eanetlohkoálbmogiidda, ja mii „uovvu riikka stándardda, sihke giela ja sisdoalu dáfus. Sáhttá leat rávesolbmuidoahpahus mii addo erenoamá¿it álgoálbmogiidda ja mii lea sin gillii ja sin kultuvrra ja dárbbuid mielde. Loahppas lea maiddái dehálaš makkár oahppu addo eará álbmogiidda álgoálbmogiid birra.
Lea vel ollu bargu ovdal go sáhtán dadjat ahte raporta lea gárvvis. Muhto sáhtán gal dovddahit moadde gaskabottosas konklušuvnnaid dan barggus mii dán rádjái lean bargan:
Rávesolbmuidoahpahus lea hui
dehálaš sámi guovlluin, ea.ea.dan dihte go:
* Eanetlohku sámegielat rávesolbmuid eai leat oahppan lohkat
ja „állit sámegiela skuvllas
* Ollu sámit eai máhte sámegiela
* Ollu sámit eai máhte riikkaid gielaid doarvái bures
* Vuo˜˜ooahppu ii leat addán máhtu sámi kultuvra
ja historjjá birra.
* Kultuvra ii fievriduvvo buolvvas bulvii nugo ovdal
* Lea stuora barggohisvuohta
* Váilojit allaoahppan olbmuid ja fágaolbmuid
fágareivviin
Rᘘehusat ja guovddáš
eiseválddit eai beroš sámi rávesolmmošoahpahusas.
Dán sii „ájehit sihke almmolaš dokumeanttain ja go
lean jearran sis njuolgga dán iskadeamis. Dá leat moadde
ovdamearkka: * NOU 1997:25: Stuora reforma„ilgehusas ii lean mihkkege
sámiid birra. Dan SOR ja Sámediggi leat váidalan
* CONFINTEA (Hamburgkonferansa): 18 áirasa Norggas, buohkat lulli-Norggas,
16 sis Oslos. 17 siiddusaš rapporta lei dušše 1 cealkka
álgoálbmogiid birra, muhto dat ii lean mielde
áššiin gos delegašuvdna oaivvildii ahte konferánssa
bohtosiid ferte „uovvolit Norggas.
* Reive KUFas: Mie˜iha ahte ii beroš. Mearkkaš ahte dát
reive lea „állon beannot jagi ma¹¹il
ohapahusrá˜i reivve. Ii mihkkege lea dáhpahuvvan.
* Ruo¼as: Utbildningsdepartementet vástidii ahte sámi
rávesolbmuioahpahus ii guoskka sidjiide.
* Suomas: Mii eat die˜e
* Ruoššas: Eai vástidan, muhto Ruošša dutki iskademiid
„ájehit ahte ii leat guovddáš
ovdasvástádus.
Sámi ásahusain ja eiseválddiin
ii leat rávesolbmuidoahpahuspolitihkka.
Sámerᘘi lea prográmmas 1 cealkka
rávesolbmuidoahpahusa birra
Sámedikkit eai leat baljo mearridan maidege
SOR / Sámeskuvlastivra: Dát ášši ii
prioriterejuvvo dahje ii gula midjiide
Bargomárkaneiseváldit eai beroš sámegielas eai ge sámekultuvrras. Mu „uo„„uhus dán iskadeami vuo˜ul lea ahte bargokántuvra ain doaibmá dáruiduhttinásahussan.
Gielladilli: Lea ollu rávesolbmuidoahpahus sámegielas, muhto rávesolbmuidoahpahus sámegillii earáin fágain ii baljo gávdno.
Ovddasvástádus:
Norggas: Ii ovttasge lea oppalaš ovddasvástadus
rávesolbmuidohppui, ii ge dá„„aid ii ge sámiid
várás.
Ruo¼as ja Suomas: SOG/SÅG lea ovddasvástádus. Dahket
buori barggu.
Muhtin Norgga bealde sámi ásahusat
dahket buori barggu rávesolbmuidoahpahusain, omd.
· SOL
· Giellaguovddá¿at
· Sámi joatkkaskuvllat
· Sámi álbmotallaskuvla
Muhto da˜e formálalaš oahpu ásahusat addet, da˜e
„adnon sii leat stáhta njuolggadusaide, oahppoplánaide
ja ruhtanjuolggadusaide. M´¹gii sii leat ráhkadan
kursaevttohusaid mat eai sáhtán „a˜ahit danin go
stáhta njuolgadusat hehttet dan.
Stuoramus rávesolbmuidoahpahusprográmma mii lea leamašan sámiide, lea Nuppástuhttinprográmma. Prográmma ulbmil ii leat nannet sámi kultuvrra ja giela. Baicce nuppi guvlui: Bágget olbmuid eret boazodoalus ja skuvllaid ja kurssaid bokte heivehit sin stuoraservodaga bargoeallimii. Nie sáhttá dadjat ahte nuppástuhttinprográmma lea dáruiduhttinprográmma. Álggos fállui measta dušše lohkangelbbolašvuo˜akurssat, mat ledje eanaš dárogiillii ja Norgga našunala oahppoplánaid mielde. Dattetge lea dan prográmma bokte „a˜ahuvvon muhtin miellagiddevaš kurssat, nugo «feltassistent», guovlodoaimmalaš skuvla, kulturdokumentašuvdna ja UNIREG. Muhto nuppástuhttinprográmma lea dušše sidjiide geat heitet boazodoaluin. Ii leat makkárge fáláldat sidjiide geat ain barget boh„„uiguin, vaikko boazosápmela„„ain lea unnit oahppu go measta buot eará jovkkuin.
Sihke Norggas, Ruo¼as ja Suomas stáhtat
ja sámi skuvlaorgánat leat hui ollu „adnon oktii.
UNESCOs sii háliidit diehtit makkár ásahusat leat
lágiidan prográmmaid, leat go "governmental", "non-governmental"
vai "indigenous" organisašuvnnat. Dát lea muhtimin veadjetmeahttun
vástidit. Lea go omd. Sámi allaskuvla, Sámi
oahpahusrᘘi, Sámi joatkaskuvllat ja duoji
oahpahuskántuvra sámi ásahusat? Váikko nama mielde
dat leat, de lea gu˜ege ásahusain Norgga stáhta, Girko,
oahpahus ja dutkandepartemeantta bokte, mii mearrida.
Nuppi bealde leat sámit mielde stivret muhtin stáhtalaš
ásahusat nugo SUFUR.
Ma¹imus jagiid leamaš pedagogalaš birrašiin ságastallan dan birra, makkár rávesolbmuidoahpahus dárbbašuvvo Sámis ja Finnmárkkus. Dehálaš dán ságastallamis lea leamaš SUFUR. Finnmárku šattai sierra oahpahusregiuvdna dainna ulbmiliin ahte bajidit Finnmárkku oahpu riikkadássái. Da˜istaga ipmirdišgohte ahte deháleamus lei rievdadit oahpahusa, ii ge finnmárkkula„„aid. SUFURa girjjá¿at, gos gesset „oahkkái vásáhusaid oahppoguovllus, leat ollu miellagiddevaš jurdagat sámi ja báikkálaš oahpu birra. Muhto geat váldet ovddasvástádusa „uovvulit dáid jurdagiid? Ja addá go stáhta lobi?
Maid dál bargat? Dan ga¿aldahkii vástadusa lea ru˜a duohken. Jus UNESCOs ii boa˜e eambbo ruhta - ii mihkkege. Jus boahtá: Gárvvistit raportta, ea.ea. analyseret dili eambbo, ii fal dušše refereret mo otne lea. Min mandáhtii UNESCOs gullá maiddái ahte mii galgat evttohit mo buoridit rávesolbmuidoahpahusa sámiide. Muhto mu mielas ii leat riekta ahte mun okto galggan buktit daid evttohusaid.
Go dutkit ledje „oahkkánan Parisas soabadeimmet UNESCOin ahte juohke dutkis galgá leat referansejoavku sin riikkas, mii árvvoštallá dutkanbarggu ja veahkeha evttohit mo buoridit rávesolbmuidoahpahusa gu˜ege álgoálbmogii.
Bivddán danin Sámi Instituhta nammadit dakkár joavkku ja sávan ahte mii ovttas, guovtti mánu geah„„en, sáhttit buktit evttohusaid mat sáhtet leat mielde buoridit rávesolbmuidoahppofálaldaga sámiide.
Olles UNESCO-raporta:
Dárogillii:Vaksenopplæring for
samar dahje e¹gelasgillii: Adult education for Samis
Eará „állosat sámi
áššiid birra dahje
oahpahusáššiid
birra
Eará „állosat
sámegillii
Váldosiidui