Áššu 01.10.2002

Svein Lund:

Skuvlalinux - dihtorprográmmat nuvttá ja sámegillii!

Leat go dolkan máksimis divrras dataliseanssaid máilmmi riggáseamus fitnodahkii? Dál sáhtát farga oažžut buot prográmmaid maid dárbbasat measta nuvttá. Ja deháleamus prográmmat velá sámegillii.

Svein Lund

Mannan duorastaga presenterejuvvui Skuvlalinux dihtorkonferánssas, maid Stáhta oahppakántuvrra lágiidii ovttas Finnmárkku allaskuvllain ja Sámi allaskuvllain. Oslos lei boahtán Knut Yrvin, gii lea Skolelinuxa prošeaktajođiheaddji, ja Gironis lei boahtán Børre Gaup, gii lea álggahan barggu jorgalit Linux-prográmmaid sámegillii.

Konqueror - šearpmagovva

Skuvlalinux-presentasuvdna lei okta golbma parallealla sešuvnnain, ja 40-50 olbmo ledje čoagganan guldalit maid Skuvlalinux sáhtii fállat. Ledje erenoamážit guokte ášši maid geasuhedje skuvlaolbmuid; vejolašvuohta seastit ruđa ja vejolašvuohta oažžut prográmmaid sámegillii. Álggos muitalii Børre Gaup sámegielčovdosa birra. Ovdal go Skuvlalinuxprošeakta álggahuvvui ii lean vejolaš čállit sámegillii Linux-prográmmain. Vuosttaš maid fertejedje ortnet lei danin boallobeavdeprográmma, fonttaid ja sorterendoaimma. Dál lea vejolaš čállit sámegiela seamma álki go dárogiela ja máŋga eará gielaid.

1500 diimmu jorgalanbargu

Seammás go barge sámegielčovdosiin álggahii Skuvlalinux barggu jorgalit prográmmateavsttaid sámegillii. Ovdalgihtii ii gávdnon dákkár sámegiel dihtorprográmmaid oppanassiige, nu ahte lei váttis gávdnat sániid. Danin lágiiduvvui dan giđa terminilogiijaseminára jorgaleddjiid várás. Oktiibuot leat jorggaleaddjit diibmá skábmamánu rájes geavahan sullii 1500 diimmu jorgalanbargui, ja measta visot lea nuvttá bargu. Dál gávdno dáid prográmmaid unnit dahje eanet sámegillii: KMail (epoastaprográmma), Konqueror (fiilagieđahallan ja fierpmádatlohkan), KWord (teakstagieđahallan), KSpread (rehkenastin) ja KBabel (jorgalanprográmma). Ii oktage prográmma lea áibbas gárvvis, ja duos dás leat báhcán eŋgelasgiel gohččumat masa eai leat vel gávdnan sámegiel jorgalusaid.
Lea ain ollu mii báhcá, ja nu guhká go ii gávdno ruhta maksit jorgaleddjiid, de adjana guhkes áiggi. Danin Skuvlalinux lea ohcan ruhtaveahki sihke Sámedikkis ja Gieldadepartemeanttas.

Kspread - šearpmagovva

Dán rádjái 4-5 olbmo leat dahkan jorgalanbarggu, ja jus galgá šaddat measta seamma ollu prográmmat sámegillii go dárogillii, fertet eanet olbmot searvat. Dárbbašuvvo sihke jorgaleaddjit ja olbmot geat sáhtet dárkkistit jorgalemiid gielalaččat ja fágalaččat.

Knut Yrvin čilgii makkár ovdamunit livččii skuvllaide válljet Linux ovdal Windows. Deháleamus lea seastit liseanssagolut, mat dál sáhttet leat stuora oassi skuvlabušeahtas. Son muitalii ahte suohkanis gos son boahtá, Nittedal, lea skuvllain 60 dihtora maid eai sáhte geavahit, go suohkanis ii leat ruhta máksit liseanssa. Muhtin skuvla, Høle barne- og ungdomsskole, oaččui 4 jagi das ovdal 40 geavahuvvon dihtoriid skeaŋkan. Muhto skuvllas ii lean ruhta máksit 128000 ruvnno liseanssain. Danin dat skuvla, vuosttažin Norggas válddii Linux atnui, ja dalle beasai geavahit dihtoriid. Oktiibuot Yrvin čuoččuhii ahte Norgga skuvllat sáhtet seastit 175 milliuvnna mat dál mannet njuolga Microsoftii.
Eará ovdamunni lea ahte Linuxain sáhttá čatnat eanet dihtoriid ovtta bálvái (serverii). Dušše bálvá ferte leat ođđa ja stuora dihtor, geavaheaddjit sáhtet geavahit boares dihtoriid mat muđui livčče bálkestuvvon. Yrvin árvalii ahte sáhttá duppalastit skuvladihtoriid eallináiggi. Su goalmmat ágga lei sihkarvuohta. Linux lea measta virusaid haga ja fitnodagat mat leat molsun Windowsas Linuxii leat measta jávkadan virusčuolmmaid.

Go prográmmapáhkka dál lea gárvvis lea boahte ceahkki bovdet skuvllaid geahččalit daid. 4 fylkkas leat juo mielde geahččalanprošeavttas, ja Yrvin logai iežas boahtán Finnmárkui oažžut viđat fylkka fárrui. Son ii oro dárbbašeame vuordit guhká, go lei stuora beroštupmi guldaleddjiin, sihke sámi ja dáža skuvllain.

Gos háhkat Skuvlalinuxa?

Dán giđa presenterejuvvui Skuvlalinux áigečállagis Linuxmagasinet, ja dan mielde čuovui Skuvlalinux-CD geahččalanveršuvnnas. Ja maŋimus nummaris bođii nu gohččoduvvon 1.0-veršuvdna. Lea maiddái vejolaš viežžat dan interneahtas, muhto dat han adjanivččii beare guhkes áiggi. Interneahtas (www.skolelinux.no) sáhttá baicce viežžat giehtagirjji, ja fargá boahtá maiddái kursa.

Nugo namma muitala lea Skuvlalinux-páhkka ráhkaduvvon erenoamážit skuvllaid váras, ja jurddašuvvon dihtoriidda mat leat fierbmadahkii nu ahte prográmma instalerejuvvo bálvái, ii fal iešguhtiige dihtorii. Lea dieđusge maiddái vejolaš installeret dan oktagaš dihtorii, muhto dalle ferte dahkat veahá liigebarggu heivehit ovdal go sáhttá čálihit ja oažžut oktavuođa interneahtain. Muhto boahte ceahkki lea ráhkadit sierra "ruovttoveršuvnna" jurddašuvvon dihtoriidda mat eai leat čadnon bálvái.

Kword - šearpmagovva

Ságastallanlistu

Go dihtorčeahpit miehta Norgga ságastallet dihtorprográmmaid birra, sii geavahit dieđusge interneahta. Skuvlalinuxas leat olles 4 ságastalanjoavkku, okta joavku oppalaččat olles prošeavtta birra, ja okta joavku guđege giela várás maidda prográmmat jorgaluvvot: ođđadárogiella, girjedárogiella ja davvisámegiella. Jus háliidat searvat ja čuovvut ságastallama sámegieljorgaleami birra, lea čujuhus: i18n-sme@lister.ping.uio.no.

Mii lea Linux?

Linux lea operatiivavuogádat mii lea molsaeaktu Windowsii dahje Macintoshii, ja maid sáhttá geavahit juohke dihtoris. Microsofta prográmmaid ovddas ferte máksit divrras liseanssaid Microsoftii, muhto Linux-prográmmain ii leat liseansa, go dat leat rabas buohkaide. Dát mearkkaša ahte oaččut prográmmaid measta nuvtta, ja dalle dus lea vuoigatvuohta máŋget dan nu ollu maid háliidat. Dus lea maiddái vuoigatvuohta rievdadit prográmma ja vuovdit du veršuvnna Linux-programmain. Áidná eaktu lea ahte prográmmerenkodat galget leat rabas buohkaide. Dat gohččoduvvo eŋgelasgillii "open source" dahje "rabas gáldu".

Linux ii boađe Ameriikkas, lei suopmelaš Linus Torvalds gii ráhkadii vuosttaš Linux-prográmma 1991, ja operatiivavuogadat lea ožžon nama ráhkadeaddji mielde. SU maŋŋil lea duháhiid dihtorčeahpit miehtá máilmmi buoridan ja viiddidan dan bargu, ja Linux vuođul leat dál máŋga suorggi dahje nu gohččoduvvon distrubušuvnna, nugo Red Hat, Mandrake, Suse, Debian ja vel eanet. Dát fas bohtet jámma ođđa veršuvnnain, nugo Red Hat 7.2., Mandrake 8.1. jna. Skolellinux lea huksejuvvon Linux Debian 3.0. vuođul.

Linux-distribušuvnnain lea siskkoš (core/kjerne), mii ii oidno, ja mii lea oktasaš buot distribušuvnnaide. Dat maid ođasmáhttojuvvo muhtumin, ja dás lea maiddái veršuvdnanummár. Olggobealde siskkosa leat geavaheaddjiprográmmaid mat sáhttá oaidnit. Dehálaš prográmma lea konsoll, gos sáhtá čállit gohččumat. Dás lea sullásaš doaibmá go MS-DOS, mii ovdal lei Microsofta operatiivavuogadat, muhto mii dál lea jávkán Windowii. Go álggahat dihtora mas lea Linux-prográmma, boađát dábálaččat muhtin geavaheaddjiprográmmii mii sulástáhtá Windowsa. Leat guokte váldomolsaeavttu: Gnome ja KDE. Skuvlalinux geavaha KDE. Dan vuolde sáhtát fas válljet buotlágan prográmmaid nugo čállinprográmmaid, rehkenastinprográmmaid, sárgonprográmmaid jna. Measta visot mii lea vejolaš Windows vuolde lea maiddái vejolaš Linux vuolde.

Lea go Linux váttis?

Máŋggas jahket ahte lea váddásat bargat Linuxis go Windowsis dahje Mac:as. Nu lea leamaš, muhto dat lea rievdadeame. Ain sáhttá leat veahá eambbo bargu installeret ja heivehit prográmmaid, muhto go dát lea dahkkon lea hui álki geavahit daid. Jus leat hárjehallan bargat Windowsis, sáhtát čálligoahtit ja rehkenastigoahtit Linux-prográmmain dakkaviđe.

______________________________________________________________

Fleire artiklar om samiske spørsmål
Til startsida

sveilund@online.no