Dárbbašit go mii diehtit maidege rasismma birra? Mii eat leat rasisttat ja mii deat dárbbaš diehtit eará rasismma birra go ahte mii leat dan vuostá. Ja mii galgat bargat mánáidgárddis ja mánát eai leat rasisttat.
Mu mielas ii leat nu álki. Otne rasistalaš ideologiija ii leat almmolaččat dohkkehuvvon. Norggas lea velá gildon lága bokte gilvut rasistalaš jurdagiid. Muhto dakkár jurdagat eai jávkka dainna ahte mearriduvvo láhkaparagráfa.
Jus mii galgat bargat rasismma vuostá, fertet diehtit mii rasisma lea ja mas dat boahtá. Buohkaid mielas lea suorggehahtti gullat mo nazisttat luottahedje juvdalaččat ja romaálbogiid dan dihte go ledje "unnitárvvosaš nálit" ja mo USAs ja Lulli-Afrihkas lei rabas nállevealaheapmi measta min áiggi rádjái. Muhto rasismmas lea leamaš ja lea máŋga hámi, ja vaikko mii buohkat vuostálastit rabas rasismma, de mis sáhttá leat oainnut mat leat báidnon rasisttalaš jurdašanvuogis.
Áiggun juohkit dán logaldallama 5 oassái:
1. Mii lea rasisma, mii lea rasa?
2. Rasisma historjá máilmmis
3. Rasisma sámiid vuostá
4. Rasisma dála servodagas
5. Rasisma ja anti-rasistalaš bargu skuvllas ja mánáidgárddis
Ovdalgihtii ledjen addán didjiide 13 gažaldaga, ja bivden din jurddašit dan birra. Áiggun álgit juohke oasi muhtin dáin gažaldagain, bivdit din vástidit daid ja čállit din jurddagiid távvalii ovdal go mii joatkit.
* Rasat / olmmošnálit - gávdnojit go?
Leat leamaš ja lea ain máilmmis ollu dakkár jurdagat olbmuid gaskkas ahte muhtin olbmot leat buoret go earát, ja ahte muhtin olmmošjoavku danin berre stivret earáid badjel, dahje oažžut vuoigatvuođaid mat earáin ii leat. Sáhttá juohkit daid diliid guovtti oassái:
a) Olbmot leat ožžon vuoigatvuogaid / privilegiaid danin go leat riegadan buorebun dahje leat vuoigatvuođaid haga go jáhku mielde leat riegadan heajubun.
b) Olbmot sáhttet oažžut vuoigatvuođaid iežaset garra barggu, buorre oahppu dahje buorre oktavuođa dihtii. Sii sáhttet maiddái massat vuoigatvuođaid jus eai láhtte nugo hálddašeaddjit gáibidit dahje go muhtin joavku omd. soađis vuoitá eará joavkku badjel.
Jus mii galgat ipmirdit rasisma ja eará vealáheami ja diskriminerema, fertet ipmirdit goappašiid dilálašvuođaid.
Servodat lea leamaš juhkojuvvon jovkkuide máŋga kriteria mielde:
- seahtu:
šlávat - šlávaoamásteaddjit
láigodálolaččat - gárdineaiggadat (feudala servodat)
bargit - kapitalistat
(1814: Dušše sis, geain lei opmodat, lei jienastanvuoigatvuohta)
- "kaste":
India: Riegádan báhppa-, gávpašeaddji-, guolásteaddji-, boanda- dahje bargisehtui - dahje olggobealde (paria)
- sohkabealli
Nissoniin ii lean jienastanvuoigatvuohta Norggas ovdal 1913, ii leat šat buot vuoigatvuođat muslimalaš ja katolalaš riikkain. 150 jagi dás ovdal ii lean nissoniin vuoigatvuohta váldit oahpaheaddjioahpu Norggas.
- osku
Máŋga riikkas lea stáhtaosku. Muhtin oskkut leat gildejuvvon. Norga vuođđoláhka 1814: "Jøder og Jesuitter ere fremdeles udelukkede fra adgang til Riget." Váttis leat musliman USAs ja Eurohpas maŋŋil 11.09.2001.
- giella
Finnmárkku eananvuovdinláhka 1902. Giellagáibádus oažžut stáhtaboargarvuođa (Latvia dál)
- kultuvra / eallinvuohki
taterat Norggas eai beassan mátkkoštit, eai beassan leat heasttat.
- nálli / "rasa":
Lulli-Afrihka: Diskrimineren lága mielde: Vielgat - Čáhppát - Ivdnejuvvon"
- oahppu
Dološ Kiina: Mandarinoahppu attii mandariinavirgi. Norggas 1800-logus: Embetsmannsstaten
Rasismma vuođđojurdda lea ahte muhtin olmmošjoavkkut, čearddat dahje nálit leat buoret go earát, ahte sáhttá juohkit olbmuid ja álbmogiid eanet- ja unnitárvvošažžan, sin liikeivnni, vuoktaivnni, oaivehámi dahje genaid dihte. Olggoldas iešvuođat nugo liikeivdni, lea čadnon siskkaldas iešvuođaide nugo jierpmi, luohttevašvuohta jna.
"De herskende tanker er de herskendes tanker." Hálddášeaddji jurddagat lea hálddášeddjiid jurdagat. Hálddášeaddji olmmošjoavkku giella, kultuvra, dábit ja vierut stivre servvodaga, ruhtavuoruheami, skuvllaid, media jna.
Stuora oassi dan eroheamis, diskrimineremas, lea dan duohken manin olmmoš lea riegádan, muhto muhtin muddui lea leamaš vejolaš goargŋut vaikko ii leat riegádan riggisin dahje rievttes giella-, kultuvrra dahje eará olmmošjovkui. Hálddašeaddji ideologaid gaskkas lea dávjá leamaš riidu dan birra, man muddui sáhttá olmmoš "vuolitárvvosaš" joavkkus beassat "buori searvái" jus hilgu iežas duogáža ja oamástahttá hálddášeddjiid ideologiija. Omd. sáhttá go juvddalaš šaddat álbma risttalaččan jus gastašuvvo, sáhttá go sápmelaš šaddat buori dážan jus hilgu sámegiela ja kultuvrra. Dasa leat máŋga ovdamearkka - čáhppes nisu sáhttá velá šaddat USA olggoriikaministárin, jus doarvái bures bealušta vilges rikkes dievdduid vuoigatvuođa stivret máilmmi.
Muhto rasisma vuođđojurdda lea leamaš ahte muhtin olmmoščearddat riegádeamis, luonddus leat buorebut ja bajitárvosaččat go earát. Dát mearkkaša ahte sis galgá leat vuoigatvuohta stivret, ja earát leat dubmejuvvot juogo leat sin šlávat dahje bálvvát dahje sii fertet jápmit danin go sii hehttet lunddolaš ovdáneami.
Gielalaččat sátni rasisme mearkkaša oahpa rasaid dahje olmmošnáliid birra. Leat leamaš máŋga teoriija dan birra mo sáhttá juohkit olbmuid rasaid mielde. Váldodovdomearkkat leat leamaš liikeivdni, vuovttat, allodat ja oaivehápmi. Álkimus rásajuohkin lei 3 oassái: vilges, čáhppes ja fiskes nállái. Eará vugiin ledje 5, 13 dahje čuođenáre rása.
Buoremus vuohki gávnnahit mii lea riekta lea veardidit dáid teoriijaid. De oaidná ahte kriteriaid lea molsašuddan hui ollu. Áidna mii lea oktasaš "dieđalaš" raseteoriijaide lea ahte sii geat leat ráhkadan daid leat čatnan oktii olbmuid ivnni ja hámi ja makkár árvu sis lea. Ja buot raseteoretihkarat leat bidjan olmmošjoavku masa ieža gullen bajimussan dan árvohierarkiijas.
Olbmuin leat gaskal 30000-40000 genat. Unna oasáš dáin lea dakkar mat stivrejit olggoldas oainnus dakkár áššiin mat leat mihtilmas olbmuide geat bohtet vissis guovllus. Variašuvnnat gusket seamma ollu oaidnemeahttun erohusaide, omd. varratyhpii go liikki ivdnái. Ja variašuvnnat iešguđet čeardda siste lea ollu stuorit go dan mii lea oktasaš sidjiide earáid ektui. Konklušuvdna: Olbmos ii leat čielga rásat, nugo muhtin eará elliin leat (beatnagat, bohccot). Manne lea dalle boahtán dakkar teoriijat? Dan birra mii galgat hupmat boahtte oasis.
* Mii lea rasisma politihkalaš ulbmil?
Muhtin rasistalaš ideologiija ruohttasat sáhttit gávdnat omd. dološ áiggi Lulli-Eurohpas, ng. antihkas. Greikalaš filosofat celke ahte muhtin olbmot leat riegádan šlávan, earát riegádan hearran. Go dávjá lei nu ahte soahtefáŋgat šadde šlávan, šattai jurdda ahte eará olmmoščeardan lei unnánarvosažžan. Omd. lea sátni šlávalaš olbmot/ šlávalaš gielat boahtán das go olbmot mat gulle šlávalaš álbmogiidda dávjá šadde soahtešlávan sihke dološ Greikkas ja Romariikkas. Ng. doavttirgoansttaid áhčči, Hippokrates, ráhkadii teoriija dan birra mo dálkodat vaikkohii álbmogiid iežvuođaid. Dieđusge lei juste Gaskaabiguovllus máilmmi buoremus dálkkadat ja danin šadde doppe olbmot geain ledje máilmmi buoremus iešvuođat.
Sátni "raza" olbmuid birra šattai dábálaččan easkka 1500-logus, Spanias ja Italias. Álggos geavahuvvui spánska adelseahtu birra.
- "alit varra"
- "buhtes varra"
Vuosttažiid gaskkas, geat geavahedje sáni "raza" eará álbmogiid birra, lei Columbus, go čilgii makkár ledje "ođđa máilmmi" olbmot.
Konquistadorat bohte feudalaservodagas, gos buot olbmuin lei vissis sajádat hierarkijas. Álbmogat, mat ledje fuomášan ábi duohken biddjojuvvojedje hierarkia vuolimužžii, ja ráhkaduvvo ideologiija mii čilgii manne: "Go guoská šiehkui ... ja ollošlašvuohtii, čužžot dát barbarat ovtta guhkás spanalaččaid vuolde go mánát ráves nissoniid ektui ja nissonat dievdduid ektui; sin ja spanialaččaid gaskkas lea ovtta stuora erohus go ábegáhtaid ja olbmuid gaskkas." Šattai guhkes riidu gaskal son gii celkii dán, Juan Gines de Sepulveda ja Bartolome de los Casas. Los Casas lei searvan vuosttáš vuollástemiide, muhto maŋŋil beloštii álgoálbmogiid olmmošvuigatvuođaid. Mii sáhttit dadjat ahte dát guovttis leigga pioneran goabbáge bealde rasistalaš ja anti-rasistalaš ideologiijas.
1400-/1500-logus lei Eurohpas stuora ovdáneami sihke diehtagis, gávpašeamis, mearrajohtimis ja vearjobuvttadusas. Háliidedje ávkkáštallat eará máilmmeosiid riggodagaid, ja dál álggahii koloniserenáigodat, mii bistii 500 jagi. Olbmot miehtá máilmmi lea gillán eurohpalaš riikkaid koloniserema dihte.
Kolonisttat bohte "miehkki nuppi gieđas ja biibbala nuppis", ja ovttas soaldahiiguin ja miššunearaiguin bohte dutkit; antropologat ja biologat. Sii galge dutkat eará máilmmeosiid olbmuid, elliid ja šattut, ja systematiseret daid. Dehálaš oassi dutkiid bargu lei ráhkadit dieđálaš-ideologalaš vuogádaga mii sáhtii bealuštit manne eurohpalaččat galge stivret máilmmi.
Lei muhtin ránskkalaš (Francoise Bernier) gii 1684 vuosttáš háve geahččalii systemáhtalaččat juohkit buot máilmmi álbmogiid náliide, artihkalis "Ođđa juohkin máilmmis iešguđetge olmmoššlájaid dahje náliid mielde". Celkkii ahte ledje 4 váldojoavkku:
1. Eurohpa (earret Sámi), Lulli-Asia, Davvi-Afrihka ja Amerihka
2. Afrihka lulábealde Sahara
3. Guovddáš, Nuorta- ja Davvi-Asia
4. Sámit
Sámiid čilggii olmmožin geat ledje "romit, boaggejuolggát, unnit ja eallilágán".,
Dán rájes sámiin lea leamaš guovddáš rolla dutkanfáddán nállidutkkamis.
1700-logus dovddus ruoŧŧelaš biologa Carl von Linne ráhkadii latiidnagiel nammavuogádaga mii ain lea anus biologiijas. Seammaláhkái son geahččalii systematiseret maiddái "homo sapiens":
1. Americanus rubescens: rukses liiki, čáhppes vuovttat, friidja ja ilolaš
2. Europaeus albescens: vielgat, sangviidnalaš, snáhpis ja hutkái
3. Asiatus fuscus: fiskeslágán, čáhppes vuovttat, melankolalaš, hánis
4. Africanus niger: čáhppat, smárfevuovttat, govda njunni, gávvil, láiki, beroštumiid haga
5. Monstrusus: ee. sámit, "hottentottat" ja kanadialaččat (Inuitat?)
6. Orangutang (!)
Linne lei vuosttáš gii systemáhtalaččat geahččalii čatnat bajiloannu ja sielulaš iešvuođaid.
Su maŋŋil bohte máŋga geat ráhkadedje iežaset juohkimiid. Daid gaskkas lei beaggán duiskkalaš filosofa Kant. Su mielas ledje njealje náli: vilges, fiskes, čáhppes ja veaikerukses. Vilges nális lei "lagamus ipmilvuođa eamigovas".
Eurohpalaš kolonifámut álggahedje juo 1500-logus oastit šlávaid Afriikkas ja fievridedje daid Ameriikai. Lei dieđusge váttis bealuštit šlávagávpašeami, ja čilget ahte risttalaš olbmot sáhtte searvat dasa. Dás bođii nálleteoriijat veahkin bealuštit koloniserema ja šlávagávppaseami.
Riikkaid gaskkas, geat dinejedje stuora riggodagaid šlávagávppašeamis, lei Danmárku-Norga. Oktiibuot 80000 šláva fievriduvvojedje dánska/norggalaš fatnasiin Afrihkas Ameriikai. Daid gaskkas geat bealuštedje dan, lei Bergena bisma Erik Pontoppidan. Son čilggii ahte čáhppes olbmot ledje nu čuorbbit ahte eai livčče ceavzan jus vilges olbmuid eai válddán sin iežaset háldui ja ahte kolonifámut adde čáhppes olbmuid risttalaš jorgalusa, gasttašeami ja ágalaš eallima.
1700-logu loahpas manai nálledutkan stuora ceahkki "ovddosguvlui". Dalle fuomašii duiskkalaš dutki Blumenbach gállomihtideami. Dás bođii stuora dutkansuorgi, ja miehtá máilmmi leat sihke ealli ja jápmán olbmot mihtiduvvon vai beassá rehkenastit buotlágan indeavssaid ja sorteret olbmuid ee. "guhkesgálluide" (langskaller) ja "oanehisgálluide" (kortskaller). Ieš Blumenbach čilggii ahte vilges nális lei eanemus buorre oaiveproporšuvnnat, ja buot buoremus ja čáppamus olbmot ledje Kaukasusas. Ja afrihkalaš oaivegállut sáhte geavahuvvot čájehit ahte čáhppes olbmuin ii lean seamma jierpmi, ii ge morála ii ge olmmošarvu go vilges olbmuin lea. Ii lean váttis duođáštit go boađus lei meariduvvon ovdalgihtii.
1800-logus "fuomašii" muhtin ránskalaš "juvdalaš náli". Lei ovdal leamaš ollu vuostaháhku Eurohpas juvdalaččaid vuostá, muhto dalle oskkolaš vuođus. Dál sii leat ledje juvdalaččaid vuostá ožžo ođđa vearjju; juvdalaččat ledje luonddus vuolitárvvosaččat. Dan teoriijas manná njuolga luodda Nazi-Duiskii ja Holocaustii.
Eŋglánda lei 1800-logus stuorimus kolonifápmu mii lea leamaš máilmmis. Sihke dutkit, politihkalat ja girječállid oaivvildedje ahte vilges nális lei geatnegasvuohta stivret máilmmi ja vuoigatvuohta luottahuhttit earáid. Etnologalaš searvvis Londonis logai muhtin dutki 1866 ahte sáhttá juohkit naliid "villat, beallesiviliserejuvvon ja siviliserejuvvon". Villa náliid birra logai: «Sii leat sihke vássánáiggi ja boahtteáiggi haga. Nu go eará ollu árvvosaččabu nálit ovdal sin, de sii leat dubmejuvvon jođánis, ollislaš ja vealtemeahttun luottahuhttanii, mii soaitá leat oassi olmmošvuođa alit mearrádusas.»
Dát luottahuhttin ii lean dušše teoriija, muhto praksis measta juohke sajis go eurohpalaš stáhtat vuollástedje stuoramus oasi Afrihkas, Ameriikkas ja Asias. Tasmanias Australias luottahuhtte álgoálbmoga dassái go ii oktage tasmánalaš ceavzan. Ameriikkas unniduvvojedje álgoálbmogat unna oasážii, soađi, buozalmasvuođaid ja bivdima bokte. Lea lohkkon ahte dan maid duiskkalaččat dahje Eurohpa vuostá lea seamma go Eurohpa lea dahkan eará máilmmeosiid vuostá.
Duiskkalaš nazisttaid rasisma teoriijas ja praksisas lea dovddus. Buohkat dihtet ahte nálleteoriijaid vuođul godde máŋga miljovnna olbmo, daid gaskkas 6 mill. juvdalačča, ½ mill roma (sigeinarat) ja badjel 3 mill ruošša soahtefáŋgat. Dat mii ii leat seamma dovddus lea ahte stuora oassi nálleteoriijain maid nazistat geavahedje bohte Davviriikkain, vuosttažettiin Ruoŧas ja Norggas. Ruoŧas vuođđoduvvui máilmmi vuosttáš nálledutkanásahus 1921, Institutt for rasebiologi, Uppsala universitehtas.
Seamma áiggis lei Norggas deháleamus nálledutki Halfdan Bryn, gii čálii girjjiid dego "Den norske races sjelelige trekk", "Raceblandingen i Troms fylke" og "Norwegische Samen : eine anthropologische Studie". Lean lohkan su girjji "Menneskerasene og deres utviklingshistorie". Girji lea ruhtaduvvon Oslo Universitehtas. Son juohká máilmmi olmmuid 14 nállái, mat fas gullet 3 geardái: Pygmælaget, Inferiøre rasers lag ja Høiere rasers lag. "Inferiør" mearkkaša "vuolit, heajut, unnit ovdiduvvon". Dážat gullet dieđusge alit geardái, sámit fas vuolit geardái. Lea 200 suorgehahtti siiddu. Girji orru leame ollu dieđalaččat čálon ja čálli čájeha buotlágan iskademiide. Bryn geavaha gállomihtidemiid ja ákkastallá gállohámiin go bidjá muhtin náliid "inferiøra" nállin.
Sáhtán buktit moadde sitáhta girjjis:
- (Pygmeaid birra): "De er ytterst grusomme av natur"
- "Naturfolkene er de tiloversblevne slagger av denne menneskehetens store utvelgelsesprosess. De er ikke mere utviklingsdyktige og dør derfor langsomt ut eller de blir utsuget."
- (Australia álgoálbmogiid birra:) "..representerer meget lavstående mennesketyper både kulturelt og fysisk."
- Japánalaš álgoálbmogiid birra: ".. En undersøkelse av ainuenes skjelett gjør det straks klart, at de må regnes med blant de inferiøre menneskeraser."
Buot alimus nálli su mielas lei "den nordiske rase". Dát lea buhtaseamos muhtin Lulli-Norgga vákkiin, ja earret Davviriikkain dat dominere Duiskkas, Eŋglánddas ja Nuortameara birra. Dasa lassin: "I de fleste gamle kulturland finner man i våre dager den nordiske rase i de høiere samfunnslag. De gamle adelsslekter, officersslekter og embedsslekter er i alle Europas kulturland hovedsakelig av nordisk rase." Dan náli iešvuođaide gullá ahte dat lea "lagt for dagen en stor vandrelyst og overordentlig evne for kolonisasjon og organisasjon. Den har vist at den har stor evne til å skape førere, kulturelle, krigerske og administrative." Ii sáhte eahppidit ahte Bryn ollislaččat doarju koloniserema, go muitala ahte "den nordiske rase fra tidenes morgen har hatt en vidunderlig tendens til å bre seg ut over jorden."
Suomas lea maiddái leamaš ollu nálledutkan, ja dás lei erenoamáš duogáš ja doaibma, Norgga ja Ruoŧa dutkama ektui. Dovdoseamus ruoŧŧelaš nálledutki, Retzius, lei cealkán ahte suopmelaččat eai gullan "den nordiske rase":i, muhto jovkui ovttas ee. afghanalaččaiguin, álávariiguin ja sámiiguin. Dan dieđusge eai gierdán suopmelaš dutkit eai ge politihkarat, ja mearridedje duođaštit ahte suopmelaččat ja sámit gulle iešguđetge náliide. Áigodagas 1924-34 mihtiduvvojedje badjel 11500 olbmo miehtá Suoma, 37% Suoma sámit mihtiduvvojedje. Suomas lei nálledutkama deháleamus ulbmil duođaštit ahte suopmelaččat gulle alit nállái go sámit, ja ahte sis lei danin vuoigatvuohta váldit sámiid eatnama. Rasistalaš guottut leat vaikkohan olles servodahkii, ja min áiggis lea measta jáhkemeahttun mii lei vejolaš almmuhit moaddelogi jagi das ovdal. Muhtin mašiidnafitnodat Oslos annonserii su. 1970, go ledje vuovdan betoŋgaskruvaid Lulli-Afrihkii: "Maskinoperatørene er negre, og det har vakt forbauselse i entreprenørkretser at Betongskruen virkelig lar seg betjene av negre. Det tas som bevis på at den må være ytterst enkel å betjene."
Skuvla lea leamaš dehálaš addit šaddi buolva ipmárdusa ahte vilges olbmot leat buoremus juohke láhkái ja eurohpalaččain lea vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta stivret earáid badjel. Dá lea ovdamearka Fagerjorda geográfalaš lohkangirjjis, mii almmuhuvvui 1947:s (lohkat sitáhta, Evensen: Det norske herrefolket s. 84-85) Girjji lei Girko- ja oahpahusdepartemeanta dohkkehan, ja dept. lei maiddai dohkehan geografiijagirji mii bođii 1961, mas sáhtii lohkat: "Til slutt våget ... Evensen s. 86.".
* Lea go ain rasisma sámiid vuostá?
Nugo ameriikalaš settlers prearias ja eŋgelaš ja nederlándalaš Lulli-Afrihkas oaččuimet dáža settlers Romssas ja Finnmárkkus ja ruoŧŧelaš ja suopmelaš Davvi-Ruoŧas ja Suomas. Dát ođđagilvun gohččoduvvui 17-1800-logus rievttes namain: koloniseren. l 700-logus álgáhuvvui dáruiduhttin man ulbmil lei luottahuhttit sámi kultuvra ja giela alfárot. Nu logai maiddái muhtin stuoradiggeáirras 1863:s : "Lea boastuipmirduvvon olmmošvuohta geahččalit ealáskahttit ja biepmat dán čearddalašvuođa....Son guhte ražašii sámi čearddavuođa buoridit, livččii sin vearrámus vašálaš, go son láidestivččii sin hevvui. .... Áidna gádjun sámiide livččii absorberejuvvot Norgga našuvdnii." Koloniseren ii livččii vejolaš ideologiija haga, mii čilggii manne manne kolonisttaid lei vuoigatvuohta váldit eará álbmogiid eatnamii ja stivret sin badjel. Rasistalaš ideologiija hálddašii stáhtaapparahtas ja eanaš kolonifámuid olbmuid gaskkas, erenoamážit ođđaássiid gaskkas, leš go Rhodesia/Zimbabwes dahje Bardu/Bearddus. Ii fal dušše stuora máilmmis ledje alit ja vuolit nálit: "Sámit orrot leame unnán ovdánahttojuvvon sihke vuoiŋŋalaččat ja rumašlaččat... Dážat leat badjefámolaččat guovtti eará náli ektui, maiddái vuoiŋŋalaš oktavuođas orrot dážat leame alla návccalaččat, ... sámit ja kveanat, man gaskkas erenoamážit vuosttažat leat hirbmat unohasat čalbmái sin romes ja amaslagan hámiin ..." Dán čálii professor Amund Helland girjjis Topografisk-Statistisk Beskrivelse over Finnmarkens Amt, 1906.
Dát vuolleolbmut sáhtte dušše ceavzit jus šadde nu dažalágan go vejolaš. "Sámeálbmot lea mánnáálbmot eambbo go ovtta láhkái. Álbmogin sii čužžot máná ovttageardánis, collasis, eahpeovdánan dásis, ja lea dáruiduhttima ulbmil buktit sin ovdan olbmá láddanvuhtii - jus dat leš vejolaš. Dát lea stuora ja bistevaš ulbmil man ovddas bargat." Proavas Gjølme, Mátta-Várjat 1886. Finnmárkku skuvladirektevra Brygfjeld logai 1923: "Dat hárve ovttaskasolbmot mat ain leat báhcán álgovuđolaš sámi álbmotčearddas leat dál nu bázahallan ahte lea unnán doaivva sidjiide oažžut rievdadeami buoret guvlui. Sii leat doaivva haga ja gullet Finnmárkku eanemus bázahallan ja heajumus olbmuide ja addet stuorimus joavkku dás min oaivelámisasylaide ja mielaheapmeskuvllaide."
1920-logus lei ng. rasebiologi ja rasehygiene dábálaččat dohkkehuvvon sihke politihkalaš ja dieđalaš birrasiin Norggas. 1926:a almmuhii Halfdan Bryn girjji "Troms fylkes antropologi" ráiddus Vitenskapsselskapets skrifter, almmuhuvvon doarjagis Fridtjof Nansens fondas. Das ovdanbuktá gállomihtidemiid ja eará «rasebiologalaš» iskkademiid mat leat dahkkon Romssa fylkkas ja cealká ahte «den norske race i Troms fylke for hvert aar som gaar blir mere og mere forurenset med fremmede elementer». Seamma girjjid geahččala duođaštit ahte dážat bohte ovdal sámiid, ii fal dušše Romsii, muhto maiddái Finnmárkui. Dát guottut darvanedje álbmogii, ja eai jávkán olbmuid gaskkas vaikko almmolaš ideologiija rievdadii. 1970-90-jagiin manai rasistalaš jurdagat maŋosguvlui, muhto de orru leame fas ealáškahttan.
Čájehin moadde ovdamearkkain mo skuvla lea gilvon rasistalaš jurddagiid afrihkalaččaid vuostá. Dat maid skuvlagirjjit leat čállán sámiid birra, soaitá ii leat ovtta njuolga rasistalaš, muhto čájeha čielgasit ahte girječállit leat oaidnán sámiid ja sin kultuvrra vuolitárvvosažžan. (Sitat Evensen s. 49)
* Geaid vuostá lea sámi rasisma? Dážaid? Sisafárrejeddjiid?
* Gávdno go rasisma mánáid gaskkas? (Mas dat boahtá?)
* Gávdno go rasisma mánáidgárdebarggiid ja oahpaheddjiid gaskkas?
* Gávdno go rasisttalaš mánáidgirjjálašvuohta / mánáidlávlagat?
* Gávdno go antirasisttalaš mánáidgirjjálašvuohta / mánáidlávlagat?
* Lea go mánáidgárddi / skuvla ovdasvástádus bargat rasisma vuostá?
Til startsida