Artihkkal Min Áiggis golggotmánu 14. b. 1994.

Norgga vuosttaš giellaguovddáš doaimmas

Mannan vahku lei historjjálaš; dáhpáhus Leavnnjas. Dálle álgii Norgga ja Sámi vuosttaš giellaguovddáš doppe. Lea Porsáŋggu gielda mii stivre guovddáža ja ruđat bohtet stáhtas Sámi Giellaráđi bokte.

Leavnnjas - Svein Lund

Mii fitnat Leavnnja fálastallanvisttis duorastaga. Doppe čohkket njeallje nissona ja čieža unna nieiddaža. Nieiddain lea alit ja rukses láigi main sii ráhkadit báttiid. Muhtimiin leat njeallje láigeárppu.
- Mii ruvdet, sii čilgejit.
- Muhto sii geain lea čieža árppu, sii bárgidit.
Sigdis Olsen ja Dagny Larsen čilgeba sámegillii maid oahppit galget dahkat. Mánáid sámegieloahpaheaddji Ingrid Steinlein lea maid mielde veahkehemiin, ovttas gieldda giellakonsuleanta, Kirsten Porsanger.

- Mii du namma lea?, jearan muhtin unna nieiddaža.
- Marit, vástida ujut.
- Na ba goargu?
- Ka han sir nu? jearrá ránnjás.
- Etternavn, veahkeha nubbi nieida.
- Olli Helgesen
- Gos don orut?
- Lakselv
- Mii dat lea sámegillii?
- In dieđe.
- Man boares don leat?
- Logi
- Guhká go don leat lohkan sámegiella?
- To år - eh - guokte jagi.

- Oahppit dáppe besset hui hárve gullat ja hupmat sámegiella olggobealde skuvladiimmuid, čilget Risten. - Min jurdda lea ahte dáppe mii galgat dušše sámástit, muhto ii leat álo nu álki ohppiide. Vuosttaš čeahkki lea hárjanit gullat ja ipmirdit. Dáppe oahppit besset maiddái oahpasmuvvat amas olbmuiguin sámegillii. Dađistaga báttit gárvástuvvot, muhto dán háve eai šatta vuoddagat. Mánát čuhpet vuogas guhkodagaid ja liibmejit daid muorrafielu ala. Galgá šaddat galban mii muitala: "Porsáŋgu sámi giellaguovddáš". Dál álggos sii leat dušše láiguhan lanja mii muđuid maiddái lea eará atnui, muhto doaivvu lea oažžut ieža báiki gos sáhttet innrede nu go háliidit. Beaivvi ovdal ledje duhppen kartaŋkkaid ja seainni ala lei biddjon plakáhta gos vuogas cealkkagat dán oktavuođas lea čállon sámegillii ja dárogillii.

- Mii álgit várrogasat ja háliidit dađistaga viididit doaimma, lohká Risten. Dán váhku mis lea leamaš golbma beaivvi ja juohke joavku leamaš dás golbma diimmu. De mii áigut fas golmma vahku geahčen lágiidit golbma beaivvi fas. Mis bovdet deike buot lágán joavkkuid mat ohppet sámegiela, mánáidgárddi rájes gitta joatkkaskuvla ja rávesolmmošoahpu rádjái.

Borranbottu maŋŋil bohtet joatkkaskuvlaoahppit ja golmma áiggi vuosttaš vahkku lea nohkan. Muhto Risten ovttas Dagnyin leaba juo pláneme 45. vahku go earet eara galgá leat rabas beaivi go buot olbmot besset boahtit ja geahččat mo sii barget. Dagny galgá málestit.
- Mii vuoššat gumppusa, son árvala. - Go dat lea juoga maid eai nu galle olbmot máhttet šat.

Mearrasámekultuvra guovddážis

- Gos dat giellaguovddášjurdda boahtá? Lehpet go ieža dan fuomašan? - Guokte jagi dás ovdal lei Sámi Allaskuvllas kursa nubbigielpedagogihkas, gos guokte oahpaheaddji Walesas muitaleigga sin giellaguovddážiid birra. Ja das mii leat váldán jurdaga ja geahččalan heivehit dan min diliide. Dáppe lea Porsáŋggu Sámiid Searvi mii árvalii ášši gieldda ovdii. Ja lea leamaš buorre doarjja sihke nissonkonsuleanttas, ealáhushoavddas, ovddeš giellakonsuleanttas ja sátnejođiheaddjis. Sin doarjaga haga ii livčče šaddan mihkkege.

Giellaguovddáš ii galgga leat báiki gos dušše giella lea guovddáš. Seamma dehálaš lea váldit árbevirolaš kultuvrra vara ja sirdihit dan boahtte buolvvaide.
- Mearrasámekultuvra lea váldoášši, lohká Risten. Danin lea dehálaš ahte olbmot geat duođaid dovdet dán kultuvrra, nugo Dagny, bohtet deike ja čilget mánáide ja nuoraide. Mii loktet maiddái kultuvrra árvvu go dábálaš olbmot geain ii leat formálalaš oahppu, muhto lea čeahppi duddjot, málestit dahje bivdit guliid besset boahtit deike oahpahit ja ožžot dietnasa das. Oahpaheaddjit ja giellakosnuleanta eai sáhte okto lágidit giellaguovddáža. Jus dábálaš olbmot dáppe eai beroš, de ii šatta mihkkege.

Visot ii galgga dáhpáhuvvat dán viesu siste. Mii áigut háhkat fatnasa ja viesu fievrras ja bálkkahit guolásteaddji gii sáhttá oahpahit min sihke guollebivdima ja sámegielsánit mat leat čatnon dasa. Ja de háliidit johtit birra gieldda lágiidit kurssaid. Mii álgit boahtte mánu Bissojogas. Doppe oahpaheaddjit geat oahpahit kveanagiela maiddái sáhttet váldit min bargovugiid atnui jus háliidit.

Suorgihahtti positiiva

- Suohkan leamaš suorgihahtti positiiva, muitala Risten.
- Ledjen vuordán eanet vuostahagu, muhto viehka ollu lea rievdán dál. Ovdagoddi lea ovttajienalaččat mearridan álggahit giellaguovddáža. Risten lea 1977 rájes bargan sámegieloahpaheaddjin Leavnnjas ja muitá bures mo gieldda politihkkarat ovdal leat ráhčan sámegiela vuostá. Moadde jagi dás ovdal ledje ollu politihkkarat dan vuostá ahte Porsáŋgu gielda galggai gullat sámegiela hálddašanguvlui. Muhto dál buot gálbbat gielddaviesus leat merkejuvvon golmma gillii, ja buohkat orro leame duhtavaččat dainna. Ovttasbargu sámiid ja gáidnolaččaid dahje kveanaid gaskkas lea maiddái buorranan.

Ovdagoddi lea namahan giellaguovddáža stivrenjoavkku, gos Alf Nystad lea jođiheaddji, ja muđuid leat mielde Unni Johansen, Tora Johansen, Alf Johansen ja Kirsten Porsanger.

- Giellaguovddáš ii livčče vejolaš jus eat ožžon ruđaid Sámi giellaráđi bokte mat addojuvvot gielddaide mat leat hálddašanguovllus, Risten lohká.
- Masa muđuid atnibehtet giellaruđaid?
- Jorgalan gieldda almmuhusaid sámegillii ja reivet mat bohtet sámegillii jorgalan dárogillii. Muđuid jorgalan dárbbuid mielde. Dán rádjái ii oktage lea lohkan ahte háliida áššebáhpáriid sámegillii, ja danin eat leat prioriteren dákkár barggu. Mii fertet prioriteret dat mii lea deháleamus dál ja dat lea lágiidit nu ahte nu ollugat go vejolaš besset oahppat sámegiela hupmat ja čállit.
- Sámegiella ii leat vel geatnegahtton fága Porsáŋggu skuvllain. Man stuorra oassi ohppiin lohket sámegiela dál? - Mánáidskuvllas sáhttá leat sullii 40%, nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas lea unnit.
- Dis lea leamaš ollu sámegielkurssat gieldabarggiide ja eará ravesolbmuide. Oainnát go dál bohtosiid dáin kurssain? - Sáhtán muitalit moadde ovdamearkka. Mis lea muhtin oahpaheaddji gii lea vázzán sámegielkurssa dáppe ja gii dál ieš oahpaha álgodásis. Ovdaskuvlaoahppaheaddji gii lea váldán sámegieloahpu ja hárjánan hupmat sámegiela jođiha dál sámi mánáidgárdi. Njeallje gielddabargi čuvvot dál sámegieloahpu Sámi Allaskuvllas.

____________________________________________

Eará artihkalat sámi áššiid birra
álgosiidui

sveilund@online.no