EU - Polskka luodda buorrevuhtii ja lihkkui?

Artihkal Ášus 2002 juovlamánu

EU - Polskka luodda buorrevuhtii ja lihkkui?

Polska lea ovttas 12 eará riikkain Nuorta-Eurohpas ohcan EU-mielláhttovuođa, ja eavttut galget loahppalaččat mearriduvvot EU-čoahkkimis Københámmanis juovlamánu 12. ja 13.b. Go fitna Polskkas oaidná ahte EU lea juo dáppe. EU-riikkaid ja EU-fitnodagaid fámu lea máŋga láhkái báidnán polska servodaga ja polskkalaččaid beaivválaš eallimii.

Gdansk, Polska: Svein Lund

Gdanska boares gávpot
Oassi Gdanskka boaresgávppogis. Eanaš viesut dán govas leat huksejuvvon 4-500 jagi das ovdal. Ollu lei billášuvvon nuppi máilmmisoađis, muhto huksejuvvon fas boares málle mielde.

Lean fitnan Polskkas juohke jagi 1987 rájes ja belohahkii orron dáppe maŋimus jagiid. Dán áiggis leat dáhpáhuvvan stuora rievdadusat, sihke buori ja bahá guvlui. Olbmot Norggas lávet jearrat mus: "Ii go mana ollu buorebut Polskkas dál go ovdal?" Ferten vástidit ahte dađe bahábut eanetlohku ii dovdda ahte ovdáneapmi lea manname dušše fal rievttes guvlui.

Gdanska skiipabargahat
Sihke 1970 ja 1980 lei nu gohčoduvvon "Lenin-verftet" guovddáš polskka barggiid riiddus. Dáppe jođihii Lech Walesa streikka mii loahpas gomihii boares stivrra Polskkas. Skiipabarggahaga almmolaš namma lei "Stocznia Gdanskka im Lenina" (Gdanskka skiipabarggahat, Lenin namas) Maŋŋil rievdadusat jávkkái "im Lenina" namas, dan sadjai bođii S.A. dahje oasussearvi. Dan rájes olbmot Gdanskkas gohčodit barggahaga "Bez Lenina" dahje "Lenin haga". Dalle go stuora streikkat ledje, barge sullii 12000 olbmo dáppe. Muhto go skiippabargahat, mii vuosttažettiin lei dovddus máilmmis danin go bargit ledje čeahpit streiket, stáhtadoarjaga haga galggai gilvohallat riikkaidgaskkasaš márkánis, ii mannan nu bures. Barggahat reastaluvai ja otne leat dušše birrasiid 2000 olbmo barggus dán beaggán verráha siskkobealde. Báhcan lea ideologalaš bealli, verráhis lea polska leavga ja pávva leavga. Ja olgeš bealde sáhttá oastit suovenirat mat muituhit skiipabargahaga báresáiggi birra.

Stuora rievdadusat 15 jagis

Go 1987:s bođii Polskka gávpogii, lei áibbas eará oaidnu go Oarje-Eurohpa gávpogiin. Máinnus ii báljo gávdnon, gávppiin ledje unnán gálvvut ja ledje guhkes ráiddut beassat oastit dárbbašlaš diŋggaid. Ii lean hupman- ja organiserenfriddjavuohta, ja politiija vávššui dárkkilit olbmuid geat barge eiseválddiid vuostá.
Nuppi bealde measta buohkain lei bargu, lei oalle buorre almmolaš dearvvašvuohta- ja sosialbálvvalusat, ja ledje oalle unnán erohusaid olbmuid gaskkas. Jus dalle deaivvai olbmot geat ánuhedje ruđaid gáhtain, ledje dábálaččat boares juhkkit.

Go fitná Polskkas 2002 lea ollu rievdan. Oidno velá eambbo máidnosat go Norggas, ja sáhttá oastit váikko maid váikko gos meastá váikko goas. Jus dus lea ruhta. Polskalaččat dadjet báicce: Jus dus livččii ruhta. Áidná guhkes ráidu maid lean oaidnán moatti vahkkus dáppe lei mobiltelefungávppi olggobealde, go sis lei erenoamáš fálaldat mii bisttii oanehis áiggi. Ii leat šat almmolaš sensuvra, ja buohkat sáhttet dadjat maid háliidit ráđđehusa birra. (Jus sis lea ruhta oastit aviissa, dieđusge.)

McDonalds - Gdansk
Moadde jagi das ovdal huksejuvvui ođđa McDonald-restauranta Gdanska gávpotoassái Morena. Buohkat eai liikon dasa ja málejedje oaivvildeaset: "Bojkot McDonalds!" ja muhtin funes sánit maid in áiggo geahččalit jorgalit.

Muhto bargguhisvuohta lea almmolaččat 18 %, ja dat lea šaddi. Dearvvašvuohta- ja sosialbálvvalusat leat eanet ahte eanet priváhta ortnegiid ja dáhkádusaid duohken. Ja ánuheaddjit gávpogis leat dávjá nuorra nissonat unna mánáiguin.

Unna gávppážis stuora konsernii

Maŋŋil soađi našunaliserejuvvui meastá buot ealáhusat Nuorta-Eurohpas. Polskkas besse priváhta boanddat joatkit, dušše stuora gárdimat (gods) šadde stáhtadoallun. 40 jagis stáhta oamástii meastá buot industriija, báŋkkuid, huksenfitnodagaid, fievrridanfitnodagaid ja gávppiid. 1980-jagiid loahpas álge rievdadusat. Šattai ollu álkkit álggahit priváhta fitnodagaid ja ollu stáhtaopmodat priváhtiserejuvvui. Álggos bohte ollu smávva fitnodagat. Muhto dál ollu dain leat jávkame fas. Dasa leat guokte siva: Vuosttáš lea ahte stáhtas lea dievva njuolggadusat mat leat meastá veaddjetmeahttun ollášuhttit. Ovdamearkan sáhttán namuhit ahte unna fitnodagaš dáppe Gdanskkas fertii máksit sáhku Bargobearráigeahččui dan dihte go guovvamánus ii lean bargosajis listu goas juohkke barggis galggai leat luopmu. Fitnodagas lei eaiggát ja guokte bargi. Minimum oasuskapitála lea bajiduvvon nu ahte dál vástida 4-5 dábalaš jahkebálkái. Nubbi sivva lea ahte lea váttis gilvvalit stuora konsernaiguin.

Vaikko stuora oastinguovddážat leat boahttime, gávdnojit ain Polskkas dakkar unna gávppášat, mat eai báljo gávdno šat Norggas. Borramušgávpi

Moatti jagis leat Gdanskii huksejuvvon issoras stuora oastinguovddážat. Namat muitalit dávjá gos kapitála boahtá: Auchan, Géant, Carrefour, Macro Cash & Carry ja Ikea. Buot kapitála lea EU-riikkain. Mannan vahku bođii uvssa nala máinnus válastallangávppis Sacciomelli, italialaš fitnodat mas leat juo 27 gávppi Polskkas. Unnit go kilomehtar ruovttus eret mus leat, lassin oastinguovddáža Carrefour; McDonalds, Kentucky Fried Chicken ja Rema 1000.

REMA1000 - plakahta Gdanskkas
Ii fal dušše EU-kapitála, muhto maiddái norgalaš kapitála lea gávnnahan ahte lea gánnáháhtti investeret Polskkas. Gdanskkas, nugo Guovdageainnus, orun unnit go kilomehtar eret Rema 1000-gávppis.

Friddjavuohta - gean várás?

EU vuođđu lea beaggán njeallje friddjavuođa: gálvvut, ruhta, bálvvalusat ja bargu galget beassat johtit siskkit márkánis. Go Polska lea rahpan uvssaid EU:ii, leat logenare jagi juo EU:a gálvvut, ruhta ja bálvválusat beassan johtit Polskii. Go rajit rahppojuvvojedje besse Oarje-Eurohpalaš fitnodagat investeret Polskkas. Muhtimat hukse ođđa fabrihkaid vai ávkkastallat vuollegis bálkkáid dáppe. Muhto stuoramus oassi oastimis ii lean ođđa bargosajiid ráhkadeapmi, báicce nuppi láhkái. Stuoramus ruhtageavaheapmi lei børsas, gos ii ovttasge lea ovddasvástádus ja ii oktage dieđe gii oamástá maid otne ja ihttin. Muhtimat oste gilvvaleaddjit, ja heaittihedje fabrihkaid vai háhkat alcceseaset monopola. Maŋimus vahkku lea polskka TV juohkke beaivvi čájehan mii dáhpáhuvvá muhtin unna gávppogis. EU-fitnodat lea oastán kabelfabrihka, heaittihan buvttadeami ja áigu fievrridit mašiinnaid muhtin eará sadjái. Bargit geahččalit hehttet oamasteddjiid váldimis mašiinnaid, ja stuora politiijaveahka várjala kapitala friddjavuođa dahkat nugo háliida.

IKEA - Miellačájeheapmi Poznan
Dát ii leat politihkalaš miellačájehus. Dat lea ruoŧa mebelfitnodat IKEA mii dan láhkái álmmuha ahte IKEA lea huksen ođđa gávppi Poznan-nammasaš gávpogii. Ja buot "miellačájeheaddjit" leat ožžon mávssu IKEAs.

Polskka bargomárkán ii leat miellagiddevaš EU-bargiide. Vuos lea bálká ollu unnit go omd. Duiskkas, de eai gávdno rabas virggit.
Naba nuppi guvlui? Polskkas ii leat kapitala investeret EU:as, ii baljo lea kapitala iežas riikkas investeret ge. Dat mii lea miellagiddevaš polskkalaččaide lea beassat ohcat barggu EU-riikkain, gos bálkádássi lea mihá allat ja gos sáhttá leat vejolaš gávdnat barggu. Muhto dát vejolašvuohta ii leat vel ráhppon. Easkka jus Polen šaddá EU-miellahttun, besset polskalaččat ohcat barggu EU-riikkain. Val besset go? Prinsihpalaččat fal, muhto šiehtadusain EU lea gáibbidan 7 jagi vuordináiggi ovdal go rahpet rájiid.

Rájiid rahppojuvvojit - ja giddejuvvojit

Vaikko EU-miellahtovuohta rahpašii rájiid Oarjin, giddejuvvo seammaš rajiid Nuorttan. Polskalaččain lea álo leamaš lagas oktavuohta nuortabealde ránnjaiguin; ruoššat, vilgesruoššat, ukrainalaččat ja lietuvalaččat. Lea našuvnalaš unnitlogut goappašiid bealde rájat ja lea leamaš kultuvralaš oktavuohta measta dego norgalaččat, ruoŧalaččat ja dánskalaččaid gaskkas. Belohahkkii ipmirdit maiddái nuppit nuppiid giela. Maŋimus logenare jagiid leat rádjagávppašeapmi leamaš hui dehálaš dán guovllus. Goappašiid bealde leat sihke vuovdit ja oastit dinen das. Muhto dál gáibidá EU ahte Polska ferte giddet rájaid. Ruošša ja Polskka gaskkas lea juo šaddan visumgáibádus, ja boahtte jagi rájes ferte maid oastit visuma jus galgá rastildit rája Polskka ja Ukraina dahje Vilgesruošša gaskkas. Visum ferte diŋgut buori áiggis, ja buot vearrámus lea ahte šaddá nu divrras ahte dábálaš olbmot eai nagot máksit dan. Rádjegávppášeapmi šaddá bissehuvvot ja dat galgá dahkat vel váttásit diliid olbmuide geat orrot guovlluin gos lea stuora bargohisvuohta.

Sosiála sihkkarvuohta bieđgana

Buohkat sáhttet oaidnit ahte erohusat rikkiid ja gefiid gaskkas leat stuorrume. Bálvalusat maid ovdal lei nuvtta, lea dál márkána duohken. Stáhta, mii galggai máksit oajuid ja dearvvašvuođabálvalusaid, lea reastaluvvan. Okta sivva dasa lea stuora skandála mii lei oadjeásahusas ZUS. Galggai leat áibbas ođđa vuogáhat mo hálddašit sisa- ja olggošmáksima, ja dihtorprográmmat eai doaibman. Stáhta lea láhppan máŋgga milliardda, muhto dihtorfitnodat lea riggon.

Go almmolaš dearvvašvuođaásahusain ii leat šat ruhta ja olbmot ferte máksit priváhta klinihkain, lea boađus ahte geafes olbmot fertejit ánuhit ruđaid. Plakáhtas lea čállon: "Bivddán veahki bárdnái, váibmooperašuvdna dihte. Giitu."
Jus šaddá barguheapmin dáppe, de sáhttá oažžut bargoheapmeoaju gitta jahkebeale rádjái. Dan maŋŋil ii ceavcca lobalaš vuogi mielde. Lihkolepmosat ožžot čáhppes barggu, olles áiggi ballame ahte eiseváldit gávdnet ja ráŋggastit sin. Earáide ii báza go ánuheapmi, buokčan doabbarlihttiin, prostitušuvdna ja suoládeapmi.

Ánuheapmi Gdanskkas

Leat guokte ealáhusa mat šaddet Polskkas dál: Rihkolašvuohta ja sihkkarvuohtafitnodagat.

Lea go dás makkárge oktavuohta EU:ain? EU:as leat máŋga gáibádusat sihke boares ja ođđe miellahttoriikkaide, ee. ahte stáhtabušeahtas ferte leat dássedeapmi. Muhto EU:as ii leat vel makkárge gáibadusat ahte galgá leat buorre almmolaš oadjo- ja dearvvašvuohtabálválusat. Baicce ávžžuha EU priváhtiserema. Dán jagi lea leamaš riidu Polska ráđđehusas, go EU:a bušeahtagáibádus lea bággen sin čuohppat dárbbašlaš dearvvašvuođagoluid.

Geafes gávpotoassi Gdanskkas Orunia lea Gdanskka gávpotoassi maid turisttat dábálaččat eai oainne, dan lea "sihke suohkan ja Ipmil vajálduhttán". Dát viesut eai leat spihkastagat, muhto oalle dábálaš viessostándard dás.

Polskka eanandoallu - EU:a oaivebávččas

Polska 38 miljovnna olbmuin barget 4 miljovnna eanandoalus. Eanetlohku lea smávvadálolaččat. Sii leat geafit, muhto birget muhtin láhkái. Polska eanandoallu lea áibbas eará go eanandoallu EU:as.

Dállu
Polskka smávvadálut eai leat gánnehahtti EU-dáluid ektui. Dán dálus leat okta gussa, moadde čuonjat, čáhcelottit ja vuonččat, ja nuorat buolva bargá bálvválusbargguin lágamus gávppogis.

EU:riikkain lea eanaš stuora opmodagat, ja industriijalagan buvttadus, ollu veahkamuhkkiin ja mirkkuin. Vaikko Polskkas lea ollu eambbo ekologalaš eanandoallu, gáibádus lea ahte dat galgá moderniserejuvvot, šaddat industriijaeanandoallun. Ja polskka boanddat eai galgga oažžut olles eanandoallodoarjaga ovdal go leat juo "moderniseren". Miellahttošiehtadallamiin EU ii leat fállan go 25% doarjaga álggo rájes, easká 2013 galget oažžut seamma eavttuid go dálá EU-riikkaid. Muhto polska eanandoallu galgá gilvalit EU-mármanis, ja EU-njuolggadusat, mat dahket stuora oassi dálá buvttadeamis lobiheapmin, stuora investeremiid haga, galget gustot dušše moadde jagi siste. Dál lea riidu dan birra, sihke EU siskkobealde ja Polska ráđđehusas, gos unnit ráđđehusbellodat, boandabellodat PSL, ii áiggo dohkkehit EU-miellahtovuođa jus eavttut eai buoriduvvojit. Ja dát šaddá ovtta deháleamus riiddoáššiin EU:a váldočoahkkimis Køpenhámmanis. Ja boahtte nummáris beasat lohkat mii doppe dáhpáhuvvá.

Polska polskalaččaide
Diibmá presideantaválggas Aleksander Kwasniewskis lei čuoládat: "Polska - ruoktu buohkkaide". Muhto našunalisttat málejedje badjil, vai šattai: Polska - ruoktu polskalaččaide. (nugo Norggas: "Norge for nordmenn") Polskkas leat oalle nana našunalisttalaš joavkkut, mat dávjá leat EU-miellahttovuođa vuostá. Muhto eará EU-vuostálasttit eai hálit ovttasbargat singuin.

EU váldočoahkkin Københámmanis 2002

Eanet artihkalat EU dahje Polskka birra

Álgosiidui

sveilund@online.no