Sámegillii

Innlegg i Ávvir 12.09.2009.

Ender og lokal forvaltning

(Dette innlegget er skrive på samisk, med tida vil det bli omsett til norsk, men eg har enno ikkje nådd å gjøre det. SL)

"- Birasgáhttenlihttu gielista" cealká Isak Mathis O. Hætta Ávviris 04.09., maŋŋil go lean 26.08. duođáštan ahte Njukčajávrris Ávžži lahka lea leamaš lobihis loddebivdu dán giđa. Son lea lohkan moadde čuođi čáhcelotti dan jávrris čakčamánu álggus, ja dan vuođul son sáhttá duođáštit ahte doppe ii leat leamaš lobihis bivdu giđđat.

Goas lottit leat gos?

Mun in leat makkárge loddeekspearta, muhto das maid lean oaidnán, gullan ja lohkan lean ipmirdan ná: Čáhcelottit eai leat seamma báikkis birra jagi. Giđđat dat girdet Sis-Finnmárkui, ja álggos bohtet rabas suttiide jogain ja eanuin. Maŋŋil, go jávrejieŋat maid rahpasit, de girdet iešguđetge jávriide gos bessejit. Čakčat, ovdal go muohta ja jiekŋa fas gokčá daid geasseorohaga, de girdet fas čáhcelottit dálveorohahkii (Bárbmui). Ja ovdal go girdigohtet, de lottit dábálaččat čoagganit doahkkin jávrriide gos lea buorre biebmu sidjiide ovdal guhkes mátkki. Dat mearkkaša ahte jus čakčamánus oaidná čahceloddedoahki, de dat ii mearkkaš ahte dat leat seamma lottit mat leat leamaš doppe giđđat ja geasset. Njukčajávri lea dákkár jávri gos ollu čáhcelottit besset. Ja maiddái jávri gosa čáhcelottit čoagganit čakčat. Danin Issána guoktáin Pål Norvolla govat eai duođas maidege giđđaloddema birra.

Čilla loddenbáikkis Njukčajárgáttis geassi 2009 Dollasadji čila lahka, Njukčajárgáttis 2009 Čáhcešloddedolggit čila lahka, Njukčajárgáttis 2009

Gielistan go?

Issán cealká ahte mun gielistan go muitalan ahte lea leamaš lobihis bivdu ja ahte bivdit leat báhčán buot lottiid mat ledje doppe dalle. Olbmot Ávžžis leat gullan báhčima ja vuodjima olgobealde bivdináigi, ja mun lean duođáštan bivddu govaiguin. Muhto das Issán ii oba beroš, su "duođáštus" lea ahte doppe ledje fas lottit 3-4 mánu maŋŋá. Son hirbmadit berošta sámi árbevieruin. Lea go su mielas buorre sámi árbevierru čuožžuhit ahte olbmot gielastit?

Báikkálaš hálddašeapmi

Ieš in leat Ávvira artihkalis, in ge muđuid, vuostálastan giđđaloddenortnega maid suohkan lea háliidan ja Birasgáhttendepartemeanta lea dohkehan geahččalanortnegin. Mu mielas galggašedje eiseválddit eanet muddui váldit báikkálaš olbmuid vieruid ja máhtu vuođđun go mearridit luondduhálddašannjuolggadusaid, jus sáhttá duođáštit ahte árbevirolaš bivdu ii uhkit ealli- dahje loddenálli. Danin mun lean sihke Luonddugáhttenlihtu siskobealde ja muđui bealuštan sámi ja báikkálaš vuoigatvuođaid ja árbevieruid luondduhálddašeamis. Mu mielas berre dálá giđđaloddenortnet beassat joatkit fásta ortnegin, muhto dáinna eavttuin ahte dat čuovvojuvvo ja ahte čakčabivdu dalle gildojuvvo dan guovllus gos lea lohpi bivdit giđđat.

Árbevirolaš bivdu?

Isak Mathis O. Hætta cealká: "Njukčajávrris leat olbmot árbevirolaččat bivdán lottiid doloža rájes ja dása bohtet ain vaikko man olu čáhcelottit." In dieđe mo doppe doložis lea leamaš, muhto lean gullan ahte maŋimus 15 jagis eai leat doppe bivdan čáhcelottiid ovdal go maŋimus guokte jagi.

Issán čuoččuha mu "bahkket bilidit árbevirolaš bivdinvugiid". Muhto mii bat lea "árbevirolaš bivdinvuohki"? Árbevirolaš bivdinvuohki ja meahcásteapmi ii leat uhkidan luonddu. Muhto dál mii oaidnit ahte máŋggas eai šat jurddaš boahtteáiggi birra go bivdet ja vánddárdit meahcis. Sii vudjet ja báhčet jurddaškeahttá mo manná luondduin. Lea dakkár meannudanvuohki maid mun cuiggodan. Guovdageainnu suohkan háliida eanet báikkalaš hálddašeami. Muhto dalle berre suohkan maiddái geahččalit váikkuhit dasa ahte mii buohkat meannudit jierpmalaččat meahcis, vai čájehit ahte báikkalaš hálddašeapmi lea buoremus lundui.

Gii hupmá?

Aviissas Isak Mathis O. Hætta lea presenterejuvvon sihke Dáloniid listtu vuosttaševttohassan ja Guovdageainnu suohkana luondduhálddašanossodaga bargin, ja lea váttis diehtit mii háhtáid sus lea oaivvis go cealká oaivvilis dan birra. Ahte Dáloniid searvi áirras bealušta sihke lobalaš ja lobihis bivdima ja vuodjima ii leat mihkkege ođđasiid. Muhto ii go Guovdageainnu suohkana luondduhálddašanossodaga bargi galggašii hálddašit luonddu lágaid ja njuolggadusaid mielde?

Svein Lund (teaksta ja govat)

Váldosiidui.