Svein Lund:

Mo ráhkadit oahpponeavvu go eai baljo gávdno čálalaš gáldut?

Logaldallan Sámi allaskuvllas - Duoji váldofága 10.11.2003

Maid mun dáppe?

Vuosttaš gažaldat maid jearrabehtet go oaidnibehtet ahte mun galgan leat logaldallin dáppe lea dieđusge: Maid son dáppe - ii son leat duojár, ii leat sápmelaš ge. Ja nu mun maid jurddašin. Lea gal duohta ahte in leat sápmelaš. Muhto de smihten: in go mun leat unnimusat veahá duojár? Ii go dát maid lea duodji? (Čájehit biellu)


Boares biellut lullisámi guovllus

Prošeaktabarggus oahppaneavvui

Lean ipmirdan nu ahte duodjefágas oalle unnán oahpponeavvut, ja go dii dál čállibehtet váldofágaprošeavtta, sáhttet dat leat vuođđun ráhkadit oahpponeavvuid duodjeoahpahussii - vuođđoskuvlla, joatkkaoahpu dahje allaskuvlla várás. Danin jáhkán ahte mu vásahusat sáhttet leat veahá áigeguovdilis ja ávkkálaš didjiide, go lean juste gárvisteame oahppogirjji maid lean čállán iežan váldofágabarggu vuođul.

Mu fágaduogaš

Mu fágaduogaš lea mašiidnabargin ja industrimekanihkarin, ja goappažiid fágareivve válden Hammerfeasttas. Dan oahpu, ja guolleindustriija mekanihkarbarggu vuođul lean geahččalan oahpahit mekánálaš fágaid Sámi joatkkaskuvllas. Fuomášin farga ahte mekánalaš bargu Findusas ja Guovdageainnus ii han lei okta ja seamma. In máhttán maidege skohteriid birra. Dan in daga otne ge, nu ahte in áiggo hupmat dan birra.

Mekánalaš fágaid sámi sisdoallu

Juo ovdal go mun 15 jagi dás ovdal álgen joatkkaskuvlaoahpaheaddjin, ledje Sámi joatkkaskuvlla mekánalaš ossodaga oahppit ja oahpaheaddjit geahččalan ráhkadit niibbiid. Vásihin ahte niiberávddit (geat eai lean albmá niiberávddit, muhto ráhkadedje dušše fal náđa ja doahpa) bohte skuvlii ja jerre mis veahki ráhkadit niibederiid maid. Bohte boazosápmelaččat skuvlii boares bielluiguin ja jerre mis veahki divvut daid. Bohte oahpaheaddjit duodjeossodagas jiehkkuin ja jerre ehpet go dii sáhte ráhkadit midjiide dakkariid. Ja muhtin oahpaheaddji bođii boares skirttegiin skuvlii, go lei jurddašan ahte dat han livččii vuogás oahppihárjehus.


Jiehkku, Girona sámedálu museas

Gávdno go árbevierru?

Dađistaga jurddašišgohten: Gos dat boares ruovdediŋggat bohtet? Bođii mu millii gažaldat: Ii go dát čájet ahte gávdno muhtin lágán sámi ruovdebargoárbevieru?
Geahččalin veahá jearrat, muhto ii oktage orui diehtime. Muhto mii geahččaleimmet, ráhkadeimmet sárggastusaid ja bargočilgehusaid ja loahpas mis ledje 4-5 diŋgga ohppiid bargoráiddus mat ledje muhtin láhkái čadnon sámi árbevirrui dahje oddaáiggašaš sámi eallimii.

Sullásaš eará fidnofágain

Fuomášeimmet ahte eará fidnofágain ledje oahpaheaddjit geain ledje sullásaš jurdagat: Ii go min fágas maiddái sáhttá leat sámi sisdoallu, ii go mis leat maid sámi árbevierru? Nu jurddašedje huksenfágas, biepmoávnnasfágas ja dearvvašvuođa- ja sosialfágas. Ii leat dušše duodje- ja boazodoallosuorggis main galgá leat sámi sisdoallu.

Čoaggit oahpaheddjiid vásáhusaid

Dehálaš ceahkki ovddosguvlui lei seminára mii Sámi joatkkaskuvllaid stivra lágiidii 1998: "Sámi máhttu - sámi joatkkaoahpu vuođđun". Doppe buot fágaid oahpaheaddjit muitaledje makkár sámi sisdoallu iežaset fágas lei, ja makkár sin mielas galggašii leat.
Jagi dan maŋŋil serven Ođastus 94 árvvoštallamis, gos čoaggiimet ja čáliimet eambbo konkrehta maid lei dahkkon ja maid sáhttá dahkat iešgudetge fágas vai šaddá sámi sisdoalu.


Oahppaheaddji Aage Olsen čájea skirttega, maid su oahppit leat duddjon.

Váldofágabargu

Dan iskkadeami vuođul mun čállen váldofágabarggu fidnopedagogihkas. Oahpaheaddjiiskkadeami lassin fitnejin maiddái museain geahččat mii doppe lei mii sáhtašii čájehit sámi máhtu ja sámi árbevieru namuhuvvon njeallje fidnofágain. Ja de ohcen čálalaš gálduid. Dát iskkadeapmi attii hui miellagiddevaš boađus:
Árvit makkár fágain ledje ollu čálalaš gáldut, ja makkár fágin gávdno ollu museain.

(Čálalaš: Hotealla ja biebmoávnnasfágain, dearvvašvuohta ja sosialfágain ja huksenfágain oalle buorre, mekánalaš fágain ii báljo mihkkege.
Museain: Hot. ja biebmu, huksen oalle buorre, dearvvašvuohta ii báljo mihkkege, mek. oalle ollu, muhto eanaš magasiinnain.
Manne? Ii vuoruhuvvon, go ii lean oidnon "albmá sámi duodjin")

Oahpponeavvu

Dál mus lei juo veahá duogášdiehtu, ja go diibmá álgen deike Sámi allaskuvlii lohkat oahpponeavvopedagogihka, de jurddašin: Dál, viimmat, lea áigi dahkat juoidá dáinna ja geahččalit ráhkadit oahppogirjji.

Muhto mo?

Áiggun vuos čájehit didjiide presentašuvnna maid ráhkadin eará oahpponeavvostudeanttaide go ledjen geargan oahpponeavvoprošeavttain, ja dan maŋŋil muitalit eambbo dan birra mo bargen.

- - - - Presentašuvdna - - - -

Mo gávdnat gálduid?

Lohken ahte ledje unnán čálalaš gálduid. Jus galggašin luohttit dušše fal dáidda, lea ii livčče šaddan girji. Muhto dattetge lei dehálaš čoaggit dat mii lea.
Muhto mo gávdnat dan? Mana fal girjegávpái dahje dábálaš girjerádjosii ja jeara "Sámi ruovdebarggu". In dieđe oaččut go maidege.

Ii gávdnon?

Álgen oppalaš sámi kulturhistorjágirjjiiguin. Ja dadistaga gávdnagohten moadde cealkága duos dás, nugo:
"Af metall tillverkade lapparna ej en enda husgerådssak. Allt hvad han behöfde af metaller, köpte han, och det var ej mycket."
"Tenn är det enda metallet som samarna själva har bearbetat...."
"Til kniverne hører jo foruten skaft og slire ogsaa, og det først og fremst, et blad. Bladet er dog forholdsvis sjelden av finsk arbeide. Man finner ganske visst somme steder finner som smeder, men det er for finnerne et tillært haandverk. Kniver, økser og andre staal- og jernvarer har finnerne ellers alltid pleiet at kjøpe fra sine naboer, skandinaver, kvæner og russere. Heller ikke andet metalarbeide har været øvet av finnerne i nævneverdig utstrekning." (finn = sápmelaš)

Gávdno dattetge

Buorre álgu.
Mearridin dalle: Mu bargu lea čájehit ahte dát cealkagat eai leat duohta. (dáhje unnimusat: Dat eai leat duohta miehtá Sámi ja buot áiggiid čađa.)
Bidjen dáid sitáhtaid girjji álgui, de mus lei hástálus. Ja dađistaga gávdnen:
Johan Borgos muitala girjjistis "De er ennå her" ahte eanas rávddit Vesterálasis ledje sámit
Porsanger Bygdebok: Porsáŋggus ledje máŋga čeahpes niiberávddi
Arnhild Schanche: Graver i ur og berg: Leat gávdnon ollu ruovdediŋggat sámi hávddain.
De gávdnen govaid: bielluid, skirttegiid, jiehkuid jna.

Sámi sierrabibliotehka

Ja de gávdnen girjerádjosa gos sáhttá jearrat dakkár gažaldagaid ja oažžut buori veahki: Sámi sierrabibliotehka, Kárášjogas. Doppe ožžon moaddelogi girjji, ja gudege girjjis lei moadde cealkaga dahje moadde gova mat guske mu fáddái. In ipmir otnege mo sii ledje gávdnan daid. Mu ráva lea: Ale fal čále makkárge bargobihtá sámi áššiid birra jearratkeahttá Sámi siearrabibliotehkas! Jus sii eai gávnna maidege du fáttá birra, dalle sáhtát oalle buori oamedovdduin čállit ahte ii oktage lea čállán dán ášši birra.

Museat

Bargadettiin váldofágabargguin ledjen oahppan ahte museat ledje deháleappot gáldun go girjjit. Čoggen buot mu govaid museain ja dasa lassin matkkoštin eambbo. Mannen maiddái ruovttoluotta museaide gos ledjen leamaš ovdal, bivden lobi geahččat magasiinnain ja kartotehkain ja ságastallen. fágaolbmuiguin. Ohčen interneahtas makkar museat gávdnojit mas leat sámi čoahkkáldagat, ja gávdnen dalle museaid maid muđui in livčče fuomášan.


Guollebivdobiergasat Romssa musea čájáhusas.

Mii váilo ain?

Muhto dát guokte gáldu eai lean doarvái. Lei nu ollu maid in diehtán:
- gos ja geat ledje ráhkadan diŋggaid
- mo dat ledje ráhkadan diŋggaid
- mo dat ledje geavahan diŋggaid
- báikkálaš variašuvnnat

Čálligoahtit!

Oalle árrat čálligohten. In fal luovus árkkaid duoid ja dieid birra, muhto ráhkadin disposišuvnna ja čállen njuolgá dihtorii ja njuolga girjái.
Mu mielas dát lea hui dehálaš. It galgga čállit máŋga bihtá maid dalle fertet geahččalit čorget maŋŋil.
Dan láhkái oidnen maid in diehtán. Čálidettiin bohte máŋga ođđa gažaldaga maid in sáhttán vástidit, ja masa in gávdnan vástádusa girjjiin. Dál lei áigi boahtán mannat olggoš čállinlanjas ja jearrat olbmuin.

Jearrat olbmuin!

Ledjen maiddái ovdal jearran muhtin olbmuin dáid áššiid birra. Muhto go ledjen čállán maid dihten ja ráhkadan vuosttáš HUI gaskabottosaš vuosttaš evttohusa, de bođii ođđa áigodat. Dan rájes mus lei álo maŋimus veršuvnna mielde lávkkas. Ja go deiven oahppesolbmuid, geat jerre: "Na, maid don dál leat bargame?", mun vástidin: "Lean čállime girjji, dat lea dákkár:" ja de válden dan bajás lávkkas. Ja de divtten olbmuid geahččat ja hui dávjá in dárbbašan jearrat ge, go dat gehčče govaid ja lohke omd: "Juo, dákkár mis lei ruovttus. Ja dasa lassin mis lei dakkar mii lei veahá earálágán. Dat lei gusto....". Dáhje mun jerren omd. nu: "Don gii leat bargan boazodoalus / eanandoalus /... : Makkár biellut dis ledje ja gos dat bohte?" dahje: "Lei go du ruovttobáikkis rávdi?".
Go deiven olbmuid geat bohtet mearragáttis ja dovdet vuotnaguolásteami, de čájehin gova maid ledjen govvidan skálžogielkkas ja skálžodoa?ggain ja jerren: "- Leat go goassige oaidnán dakkáriid?" Ja ollugat ledje oaidnán. Mun ledjen dušše gávdnan ovtta skálžogielkka ja ovttaid skálžodoaŋggaid museain, muhto dađistaga ipmirdišgohten ahte dat lei leamaš oalle dábálaš sámi riddoguovlluin. Ja muhtin logai ahte dat ii gohččoduvvon skalžoplugan, nugo mun ledjen jorgalan dárogiel sáni skjellplog, muhto skálžogielkan.


Skálžopluga Davvi-Romsa museas, Návuonas

Go fitnen museain válden girjji mielde ja lohken: "Lean čállime dákkár girjji. Leat go dis dákkár diŋggat?"

Rabas čállin

Mun gohčodan dán bargovuogi "rabas čállin". Lean buorre muddui geavahan dan bargovuogi máŋgii, čálidettiin váldofágabarggu, muhtin muddui go lean bargan journalistan, ja lean dál bargame seamma láhkái go lean čállime sámi skuvlahistorjá birra.
Lean oaidnán ahte earát geat leat čállán váldofágabarggu, eará prošeaktabarggu dahje girjjiid, leat bargan áibbas nuppi láhkái. Sii eai leat čájehan maidege geasage, erret bagadallái dahje lágadusa konsulentii. Eai háliidan čájehit ovdal go lea áibbas gárvis. Go dalle earát viimmat besset lohkat dan, de sii sáhttet gávdnat meattáhusaid maid sáhtášedje gávdnat ollu ovdal dahje addit dehálaš liigedieđuid. Muhto go girji juo lea prentejuvvon, de ii ábut muitalit girječállái ge.

Go ii dieđe ieš

Muhtimat čállet oahppogirjjiid dakkar fáttáid birra, mas sii juo leat ekspearttat. Lea dušše fal sáhka válljet dieđuid ja heivehit pedagogalaččat. Mun lean dál čállán moadde girjji fáttáin, man birra mun dihten oalle unnán ovdal go čálligohten. Fertejin leat oahppin ovdal go šadden oahpaheaddjin. Fertejin geavahit konstruktivistalaš bargovuogi: konstrueret dahje hukset máhtu. Fertejin čállit ollu maid in diehtán vel lei go riekta. Gávnnahin ahte ii lean riekta dušše dan dihte go ledjen čállán dan ja muhtin gii diđii eambbo juste dán áššis logai dan.
Go lean čállán dán oahppogirjji, lean muhtin muddui geavahan seamma vuogi ohppiid ja oahpaheddjiid ektui. Čálán ahte dát girji ii leat vel gárvis, dat lea dakkar maid dađistaga galgá buoriduvvot, ja dii beassabehtet searvat dasa. Danin lean bivdán lohkkiid ja geavaheddjiid čoaggit eambbo dieđuid ja sáddet munnje.
Buot bargobihtát leat dakkar ahte oahppit / studeanttat galget ieža ohcat die'uid, juogo praktihkalaš barggu bokte dahje dan bokte ahte isket iežaset báikkálaš servvodagas; sáhttet jearrat boares olbmuin, ohcat boares diŋggaid ruovttus dahje geahččat museain. Dát lea bargovuohki ja jurddašanvuohki maid oahpponeavvopedagogihkas gohčoduvvo konstruktivisma - oahppit galget konstrueret máhtu, eai ge geardduhit dan. Ii ovttasge bargobihtás dán girjjis lea fasit.

Ealli gáldut

Girjji loahpas lean bidjan kapihtala: "Gos sáhtát gávdnat eambbo dieđuid?" Dás namuhan golmmalágan gálduid: čálalaš gáldut, museat ja "ealli gáldut". Lea leamaš dábálaš hupmat "njálmmálaš gálduid" birra. Mun in geavat dan doahpaga - manne? Njálmmálaš gáldu muitala, ja dat lea dehálaš. Muhto praktihkalaš fágas lea seamma dehálaš ahte sii geat máhttet čájehit mo sii barget ja bagadallet sin geat leat oahppame. Danin mun baicce geavahan doahpaga "ealli gáldut".

Geat sáhttet leat ealli gáldut?

- fágaolbmot - sihke formálalaš oahpuin ja oahpu haga, sihke sámit ja earát - skuvlaolbmát - sihke klássas ja muđui - du fuolkkit ja ustibat - olbmot geaid deaivvat kafeas, pubas, gávppis ja servviin = feara gos.

Mii váilo?

Hui dehálaš go čállá oahppogirjji lea ieš bargat dainna man birra čálát. Buoremus oahppanvuohki lea ieš bargat, dat guoská maiddái oahpaheddjiide, studeanttaide ja girječálliide. Dán barggus in leat beassan ieš ráhkadit nu ollu go livčče sávahahtti. Mun dovddan muhtin dain proseassain iežan vásáhusain oahppin, mekanihkkárin ja oahpaheaddjin, muhto ferten dadjat ahte lean guhkin eret beassan ráhkadit buot daid diŋggaid man birra mun čálán. Čálidettiin lean ráhkadan biellu, muhto mus ii leat leamaš vejolašvuohta dáhkut maidege. Guovdageainnus ii gávdno dál doaibmi badji, muhto sáván ahte šaddá vejolaš dahkat juoidá dainna, vai sihke mun ja earát geat háliidit ealáskahttit daid árbevieruid besset oahppat ja praktiseret daid.

Bargobihtát

1. Loga dahje geahča čađa girjji "Ruovdebargu sámi árbevierus".
Lea go dis mihkege maid lásihit / rievdadit?
2. Sáhttet go dakkár bargovuogit maid mun lean cilgen leat ávkkálaš din prošeaktabargui? Lea go mihkkege mii ii heive?
Mo sáhttibehtet ávkkáštallat daid golmma váldogáldu:
- čálálaš gáldut
- museat ja čoahkkaldagat
- ealli gáldut


Mu álgosiidui

sveilund@online.no