Sámi skuvllat ja mánáidgárddit eai leat áidna Davviriikkain gos mánát gullet gielalaš ja/dahje kultuvrralaš unnitlohkui. Lea ollu erohusat unnitloguid gaskkas, muhto maiddái ollu maid sáhttet oahppat nuppiid nuppiin. Dađe bahábut ii leat leamaš nu ollu oktavuohta, ja dovddan ahte dárbbašit diehtit eambbo eará unnitloguid birra. Dan dihte lean ráhkadan dán logaldallama, maid lean gohččodan "Gielalaš unnitlogut davviriikkain".
Dát lea hirbmat stuora fáddá, ja ii leat nu ollu maid ollen moatti diimmus. Lean danin ráddjen nu ahte human dušše Norgga, Ruoŧa ja Suoma birra, ja eanemusat Norgga birra.
Sáhttá juohkit fáttá guovtti oassái:
1. Fáktadieđut unnitloguid birra
2. Unnitloguid dilálašvuođat skuvllas ja mánáidgárddis
Muhto lea maiddái stuora erohus dán golmma riikka gaskkas gos leat stuorimus joavkkut. Dá lea ábealla mii čájeha gos stuorimus joavkkut leat:
Álgoálbmogat: N > R > S (=eanemusat Norggas, unnimusat Suomas)
Boares: S > R > N
Ođđa: R > N > S
Orru leame oktavuohta joavkkuid sturrodagaiguin ja sin vuoigatvuođaiguin. Álgoálbmogiin leat stuorimus vuoigatvuođat Norggas, mii lea ratifiseren ILO-konvenšuvnna, mas lea sierra sámeparagráfa vuođđolágas ja sierra sámi oahppoplánat skuvllas.
Ii oktage unnitlogus Davviriikkain lea nu stuora gielalaš vuoigatvuođat go ruoŧagiel suopmelaččat. Ja Ruoŧas ožžo ođđa sisafárrejeddjiid mánát juo 1976 vuoigatvuođa "hemspråksundervisning":i. (Norggas lei evttohus 1995, muhto hilgojuvvui)
Buot golmma riikkas leat leamaš ja lea ain riidu dan birra man muddui unnitlogut galget integrerejuvvon dahje assimilerejuvvon eanetlohkoálbmogii. Dakkár riidu lea sihke eiseválddiid gaskkas, eanetlogus ja unnitlogu siskkobealde. Muhtin unnitlogut leat nagodan doalahit iežaset giela ja kultuvrra čuđiid jagiid stuoraservodagas, eará joavkkut leat jávkán dahje orrot leame jávkán.
Gávdnojit muhtin riikkaidgaskkasaš konvenšuvnnat mat galget sihkarastet unnitloguid vuoigatvuođaid. Vuoigatvuođat leat sierraláganat daid jovkkuide:
Álgoálbmogat - ILO 169
Boares unnitlogut - Europaráđi konvenšuvdna našunála unnitloguid várjaleami birra
Dohkkehuvvon našunála unnitlogut dán konvenšuvnna mielde leat Norggas romaniálbmot (tater), roma (dáhtarusat / sigeinarat), juvdalaččat, kveanat og vuovdesuopmalaččat (skogfinner).
Ođđa sisafárren unnitlogut - Ii mihkkege eará go oppalaš konvenšuvnnat nugo mánáidkonvenšuvdna ja olmmošvuoigatvuođajulggastus
Sjøl om alle de fem gruppene har ei langvarig tilknytning til Norge, representerer de òg ulike internasjonale fellesskap. Før gruppene kom til Norge, hadde de tilhold i andre områder i verden, og de har således historiske røtter også utenfor Norge.
I politisk sammenheng har denne tilknytninga til et fellesskap utenfor Norge hatt stor virkning som et negativt stempel knyttet til gruppene: De var «egentlige innvandrere» som på et vis hadde en andrerangs rett til å bo i landet.
Erret sámit ja dážat (dárut, norggalaččat) leat buot eará gielalaš / kultuvralaš unnitlogut Norggas sisafárrejeddjiid maŋisboahtit. Maiddái máŋga dáruin ja sámiin leat sisafárrejeaddjit sin mattuid gaskkas.
Gii lei vuosttaš sisafárrejeaddji Norgii? Dan mii dieđusge eat sáhte dadjat sihkarit, muhto vuosttažiid gaskkas, geat bohte guhkin eret, lei Ahmed Ibn Fadhlan. Son bođii Bagdadas, mii dalle lei arabalaš imperia oaivegávpot, ja lei 3 jagi davviriikkaid vikiŋgaid guossin. Dan maŋŋil son čálii raporta arabiagillii, gos muitalii davviriikaolbmuid barbaralaš vieruid birra.
Lea vejolaš ahte vuosttáš sisafárrejeaddjit eai boahtán mieleavttut. Ledje soahtefáŋgat geat váldo šlávan (trellan) vikingemátkkiin omd. dála Stuorabrittanias, Irlánddas ja Ranskkas. Sullii seamma áigi bohte vuosttaš ristalaš miššonearat, seamma riikkain.
1200-logu rájes bohte duiskkalaččat Norgii, álggos Bergenii, mii šattai Hansagávpot. Hansa-duiskalaččat ožžo monopola goikeguollegávpašeapmái moadde čuođi jáhkái ja dát gávpašeamis lei hui stuora váikuhus Davvi-Norgii. Vuosttažettiin dat attii buorre vejolašvuođa vuovdit guliid ja easká dál šattai vejolaš eallit dušše guolásteamis Finnmárkku ja Davvi-Romssa rittus. Ovdal ledje dážat dušše eallán nu guhkas davás go lei vejolaš gilvit gortniid. Dušše sámit ledje birgen gortnaráji davábealde, go sis ledje buotlágan lotnolasealáhusat. Dál dážat vuođđodedje guollevearaid, mas fievridedje goikeguoli Bergenii ja jáffuid ruovttoluotta.
Duiskalaččat Bergenis ledje sullii 1/3 gávpoga ássiin. Sii elle álggos iežas "gettos", ja eanetlohku máhcái fas Duiskii. Sii geat ásse ja náitaledje Norggas integrerejuvvojedje oalle jođánit, ja dál eai leat báhcán go muhtin viesut Bergenis ja muhtin duiskka goarggut maid sin maŋisboahtit ain geavahit. Duiskka gávpeolbmot bohte maiddái Osloi ja eará gávpogiidda ja doppe integrerejuvvojedje buorebut. Jus náitaledje norggalaš rivgguin, de dohkkehedje norgalažžan.
Nubbi joavku mii bođii juo arrat lei fágabargit ja ekspearttat, daid gaskkas olbmot geat máhtte ráhkadit minttaid, skuovvaduojárat ja geađgečuollit. Ovdal dánskaáiggi orru eanetlohku dain leamaš duiskkalaččat.
Dánskaáigi bohte Norgii earálágan sisafárren; báhpát, fáldit ja eará ámmátolbmot Dánmárkkus. Finnmárkui bohte dasa lassin dánskalaččat geat ledje sáddejuvvon deike dahje báhtaran vearrovuođaid geažil. Muđuid bohte oalle unnán "dábálaš olbmot" Danmárkkus. 1500-logu rájes álggahii dánska gonagasfápmu ođđa ealáhusaid vai ávkkaštallat Norgga luondduriggodagaid; ruvkkit ja lásevearkkat. Daidda bohte ollu olggoriikalaččat sihke hoavdan ja bargin. Stuorimus joavkkut ledje duiskkalaččat ja ruoŧalaččat. Dán aigge bohte maiddái máŋga hollandalaččat ja skottat, erenomážit gávpeolbmot.
Juo 1600-logu álggos bohte suopmelaččat, ng. "skogfinner" guovlluide mat dál gohččojuvvo Finnskogen, sihke Norggas (Hedmark, Akershus) ja Ruoŧas (Värmland). Doppe bolde vuovddi ja gilve eatnama. Muhtimat hupme suomagiela ain moadde čuođi jagi maŋŋil go sin máttarat bohte dohko. Otne giella lea jávkán, muhto oasit kultuvrras lea ain eallime ja lea ealáškahttime fas. 1500-logu álggos bohte vuosttaš johtti olbmot Norgii. Sii leat gohččoduvvon tater, sigøyner, fant, splint dahje reisende. Juo 1536 gohččui gonagas ahte sii galge vuojuhuvvot olggoš, muhto ii ábuhan. 50 jagi maŋŋil mearridii gonagas velá jábminduomu sin vuostá. Dattege leat taterat báhcán Norgii min áiggi rádjái, ja duháhiid leat boahtán ja johttán rájiid badjel.
Industrijahuksema oktavuođas 1800-logu gaskamuttu rájes bohte ollu ingenievrrat ja fágabargit Stuorabrittanias. Šibitdollui bohte nu ollu sveiccalaččat ahte dárogillii dievdu gii barggai gusaiguin guhká gohččoduvvui "sveiser".
Lulli-Norggas lea oalle álki earuhit mii lea sisafárren. Muhto mii lea sisafárren Davvi-Norgii? Lea leamaš dábálaš gohččut kveanaid sisafárrejeaddjin Suomas Norgii, vaikko dalle ii lean iešheanalaš Suoma ii ge Norgga stáhta. Ovdal 1752 ii lean rádji Guovdageainnu ja Enodaga gaskkas. Sii geat áigodagas 1814-1905 bohte omd. Pajalas Áltái ledje ain seamma gonagasa vuolde. Muhto mii sáhttit dadjat ahte dálá kveanaid máttut fárre suomagielat guovllus dálá Ruoŧas ja Suomas dálá Norgii 1600-1800-logus. Leat moaddelogi duhát olbmo Finnmarkkus ja Romssas geat leat kveana sogas.
Norgga politihka sisafárrejeddjiid ektui leat molssašuddan ollu áiggiid čađa. Muhtin áigodagain eiseváldit savvan sisafárrejeddjiid bures boahtima, eará áigodagain leat leamaš garra njuolgadusat, sii leat bálkkestuvvon olggos dahje hilgon ráji alde. Eiseválddit leat maiddái earuhan sisafárrejeddjiid dan mielde makkár barggu dahje virgi sis lea, mii riikkain sii bohtet ja makkár osku sis lei. Reformašuvnna maŋŋá ii lean lohpi leat katolihka Danmárkku-Norggas, muhto fertejedje spiehkastit go dárbbašedje duiska fágabargiid ruvkiide ja industriai. 1852 rádjái lei vuođđolágas mearrádus ahte juvdalaččat ja jesuihtat eai beassan sisa Norgii.
Áigodagas 1860-1901 lei oalle liberala áigi, mas lei álki beassat Norgii, muhto jagiid ovdal uniuvdnaluvvama čávgejuvvojedje njuolgadusat ja 1901 boŋii vuosttas vierisláhka (fremmedlov) mii celkii ahte buot olgoriikalaččat geat ohce barggu Norggas ferte oažžut girjjáža politiijas. Olles 11000 olgoriikalačča vuojihuvvujedje Norggas 1901-28. Eanetlohku ledje ruoŧŧalaččat.
1880-1920 bohte badjel 1000 juvdalačča, ja muhtimat sis olle nu guhkás go Romsii ja Hámmárfestii.
Ovdal 1940 ledje measta buot sisafárrejeaddjit Davvi- ja Gaska-Eurohpas, muhto gávdnojedje spiehkastagat: Ledje báhtaredjit ee. Armenias, Afrihkas bohte muhtimat miššonearaiguin. Mearraolbmot geat ledje bargan Norgga fatnasiin náitaledje Norgii.
1930-jagiin ledje máŋggas geat báhtaredje Nazi-Duiskkas, muhto dalle lei Norggas hui garra njuolgadusat ja máŋga juvdelačča sáddejuvvojedje ruovttoluotta, gos maŋŋil goddojuvvojedje. Ledje maiddái olbmot geat báhtaredje Sovjetlihtus Norgii.
Maŋŋil soađi bohte ođđa báhtáreaddjit, vuostážettiin Nuorta- ja Guovddáš- Eurohpas: Čehkoslovahkia 1948, Ungárna 1956, Polska 1981.
1901-1956 ledje garra lágat sisafárrema vuostá, ja boađus lei ahte oassi álbmogis mii lei riegádan olgoriikkas unniduvvui beallin (3 - 1,5 %). 1954 šattai oktasaš davviriikkalaš bargomárkán, ja 1956 rievdaduvvui láhka nu ahte Norga šattai rabas buohkaide geat sáhtte gávdnat barggu dáppe. Sivva dasa lei ahte 1950-jagiin lei stuora ekonomalaš ovdaneapmi Norggas ja šaddái beare unnán bargit. Stuorimus oassi bođii ain Davvi-Eurohpas, muhto dál bohte maiddái máŋggas Lulli-Eurohpas, ja 1960 maŋŋil boahtigohte olbmot Asias, Davvi-Afrihkas ja Latin-Ameriikas. Eanemusat bohte Davvi-Norgii, earret suopmelaččat geat ožžo barggu Finnmárkku guolleindustiijai. (Hammerfeasttas ledje beali filetčuohppiin suopmelaččat 1967.)
1970 rájes lassanii sisefárren Asias ja Afrihkas, ee. bohte moadde duháha Pakistanas. Dávjá sis lei hui heajus dilli, lei váttis oažžut orrunsáji ja bargu ja Oslos šattai albma slumma gos máŋga dievddu orro ovtta lanjas. 1975 mearridii Stuoradiggi sisafárrenbisáneapmi (innvandringsstopp), mii galggai bistit jagi, dassái go ledje čoavdan čuolmaid mii sis lei, geat juo ledje boahtán. Muhto adjánii čuovdit daid ja seammas unniduvvui bargofápmodárbu, ja sisafárrenbisaneapmi jotkojuvvui ja šattai loahpalaččat bistevažžan.
Muhto sisafárrenbisaneapmi ii mielddisbuktán ahte sisafárren unniduvvui. Báicce nuppiláhkái. Sisafárrejeaddjit geat ledje boahtán áiggodagas 1965-75 ledje dávjá dievddut geat ledje boahtán okto. Sis ledje eamit ja mánát ruovttoriikkas, dahje náitaledje ruovttoriikkas maŋŋil go ledje bargagoahtán Norgii. Álggos ledje jurddašan bargat dáppe moadde jagi ja fárret ruovttoluotta. Muhto dál lei uksa giddejuvvon ja sii ledje hárve olbmuid gaskkas geain lei nuppi juolgi uvssa siskkobealde. Dalle fertejedje geavahit dan vejolašvuođa ja ohce lobi váldit bearraša Norgii. Erenoamážit pakistanalaččat ásse Osloi ja šattai olles gávpotoasi gos eanetlohku lei sisafárrejeaddjit ja pakistanalaččat lei stuorimus joavku.
Maŋŋil 1975 leat bargoohccit vuostážettiin boahtán Davvi-Eurohpas. Go Norga searvái EEO:i 1993 berre EU-riikkaid boargarat ohcat barggu Norggas. Šattai ain čielgaseabbo ahte Norga sisafárrennjuolgadusat diskriminerii olbmuid geafes riikkain.
1970-jagit bohte báhtareaddjit erenoamážit Chiles, 1980-jagit bohte báhtareaddjit ee. Sri Lankas, Somalias, Iranas, Irakas, Vietnamas.
1975 rájes lea šaddan ain váttásat beassat sisa Norgii. Ii leat šat vejolaš boahtit Norgii ohcat barggu. Olbmot eará riikkain ledje dábálaččat dušše guokte vejolašvuođa oažžut ássanlobi Norgii; báhtareddjin dahje náitalan olbmuin geas juo lei orronlohpi.
Muhto njuolggadusat leat čávgon maiddái dáid joavkuide. Dušše moadde proseantta asylaohcciin leat ožžon politihkalaš asyla. Oassi lea ožžon ng. "opphold på humanitært grunnlag", muhto hui máŋga ohcama leat hilgojuvvon. Máŋggas geat leat ožžon hilguma dovdet ahte eai sáhte mannat ruoktot, ja sii leat čiegadan politiijas dahje mannan girkoasylii. Lea maiddái dáhpáhuvvan ahte norggalaččat geat háliidit veahkehit sin leat formálalaččat náitálan báhtáreddjiiguin geat muđui eai livčče ožžon orrunlobi.
Vuosteháhku sisafárrejeddjiid vuostá ii leat mihkkege ođas. 100 jagi áigi lei sáhka biru ruoŧŧelaččat geat válde "min" bargosajiid, geat ledje roavvasat, juhkkit ja válde "min" nieiddaid.
2. Ovdal 1940 lei áidna sisafárrenjoavku mii muhtin muddui lea ožžon oahpahusa iežas gillii kveanat Finnmárkkus ja Romssas. 1800-logu nuppi bealis oahpahuvvui kveanagiella Romssa álbmotallaskuvllas ja muhtin giliin lei oahpahus kveanagillii su. 1840-80. Muhto dan maŋŋil gildejuvvui kveanagiela ja sámegiela geavaheames eambbo go "vealtemeahttun dárbbašlažžan" ja 1936 rájes ii lean lohpi geavahit kveanagiela veahkkegiellan ge. Easka 1970-jagiin ožžo kveanamánát vejolašvuođa válljet suomagiella skuvlafágan, muhto dalle sis ledje buohkat dárogiella vuosttašgiellan. Easká 1970-jagiin bohte dan mađe sisafárren mánát Norgii ahte šattai sáhka addit sidjiide oahpu iežaset gielas. Álggu rájes lea leamaš politihkalaš ja fágalaš riidu dan birra, berret go sisafárren gielalaš unnitlogut oažžut oahpahusa iežaset gielas. 1995 NOU evttohii lága bokte vuoigatvuohta eatnigieloahpu, muhto hilgojuvvui Stuoradikkis. Otne leat 40000 oahppi Norgga vuođđoskuvllas geain lea unnitlohkogiel duogáš. Sullii 1/3 sis ožžon eatnigieloahpahusa. Oahpahuvvo badjel100 eatnigiela Norggas. Stuoramus sisafárrejeaddjijoavkkut leat Oslos, muhto doppe lea gávpoteiseválddit mearridan ahte eai hálit eatnigieloahpahusa. Dát lea politihkalaš mearrádus, buot fágalaš rávvagiid vuostá.
3. Ovdal 1974 lei buot dárogieloahpahus Norggas oahppoplána mielde seamma buohkaide. Dalle bođii vuosttáš plána "Norsk som andrespråk". Plána lei jurddašuvvon sihke sámiide ja sisafárrejeddjiide. 1987 earuhuvvui dat guokte plánan, ja nu šattai maiddái 1997 ođastusa mielde. Dál 2005 evttoha Kristin Clemet skruvvet diimmu 31 jagi ruovttoluotta ja álggahit fas oktasaš dárogielplána.
Dalle go mánáin lea eará eatnigiella go riikagiella lea mánáidgárdi hui dehálaš vai mánát ohppet riikkagiela ovdal go álget skuvlii. Muhtin sajiin sáhttet oažžut eatnigieloahpu, muhto dattetge lea riikagielipmárdus áibbas dárbbašlaš jus galget birget skuvllas. Sisafárrejeddjiid mánát šaddet bajás báikkiin gos stohket ovttas dáža mánáiguin álggu rájes, ohppet dábálaččat dárogiela maiddái mánáidgárddi haga. Muhto muhtin gávpotosiin Oslos ja Stockholmas sáhttá stuora eanetlohku mánáin leat eará eatnigiella, ja dalle ferte mánáidgárdi bargat systemáhtalaččat giellaoahppamiin.
Dovddan ovdaskuvlaoahpaheaddji Oslos. Su ossodagas leat 18 máná, dušše 3 sis lea dárogiella eatnigiellan. 15 amasgielat mánáin leat logenare eatnigiela ja dušše 4 lea eatnigielhárjeheaddji moadde diimmu vahkus. Fásta bargit eai máhte ovttage mánáid gielain. Máŋga máná álget mánáidgárdái 3 dahje 5 jahkásažžan ja máhttet hui unnan dárogiela. Muhtimat deivet mánáidgárddi gos ii oktage máhte sin giela. Dál lea suohkan unnideame juolludemiid eatnigielhárjeheddjiide, lohket ahte galgá baicce doarjut dárogieloahpaheami. Suohkanis lea migrašuvdnapedagogalaš bagadallit, muhto lea oalle unnán veahkki bargiide, ja sis eai leat ressurssat dasa ahte sii galget oahpahit giela buot eará barggu lassin.
Stuorimus čuolbma lea dattetge ahte 2/3 unnitlohkogielat mánáin eai leat mánáidgarddis oppanassiige, muhto ruovttus etniiguin dassái go álget skuvlii.