Islánddalaččat gáhttejit gielaset

Jos mis Sámis dahje Norggas livčče seamma lágan giellalágat go Islánddas, livčče dákkár fitnodatnamat go Arctic Tours, Nordkapp Seafood, Scandinavian Airline System, Reinprodukter, Kautokeino videocenter, Buljo Horntrading, Sámi Travel ja Sámi Pressebyrå gildojuvvon. Nu maid ollu eará namat. Islánddas lea láhka mii mearrida ahte buot fitnodagain galgá leat islánddagiel namma. Nammaláhka ii dohkket vierisriikkalas olbmonamaid ge. Islánddas eai gávdno namat go Kent, Roy, Charlotte dahje Cecilie.

REYKJAVIK: Svein Lund

Golmmas manaimet Guovdageainnus Islándii iskan dihtii duohtavuođa das ahte gávdno giella vieris sániid haga, giella mii baljo ii leat báidnojuvvon máilmmi stuora gielain. Girddiimet Osloi, SAS-girdiin. Doppe lea "Live vest under your seat" ja "Lavatory occupied". Dušše eŋgelasgillii. Manadettiin Flugleidira girdi sisa Fornebu girdišiljus fuomašeimmet ahte visot leat sihke islándda- ja engelasgillii: "Bjørgunarvesti undir sætur".

Árvu iezaset gielas

Otne sáhttet islándalaččat čilget visot mii guoská girdiide ja áibmojohtolahkii islánddagiel sániiguin. Muhto nu ii leat álo leamaš. Jagis 1985 cálii islándda stuorámus aviisa kronihka mii čájehii engelasgielbáidnima girdibargiid gaskkas. Dakkaviđe moite lohkkit dan nu garrasit ahte áibmojohtolatásahus oaččui Johtolatdepartemeantta namudit terminologiijajoavkku ovttas islándda giellaráđiin. Doaimmaheaddji biddjojuvvui virgái 1988:s ja barggai johtolatsániiguin badjelas njeallje jagi. Girdesátnegirji mas leat 4.000 sáni lea dal áiddo ilbman. Dát árvideamis oass čalaiga sihke johtolatministtar ja oahpahusministtar, mii muitala ge man stuora árvvu islándalaččat bidjet giellabargui.

Vieris gielat áitta

islánddas leat sullii 260.000 ássi ja Island lea okta dain moadde ovttagielat riikkain máilmmis. Muhto dat ii mearkkas ahte islánddagiella ii leat leamaš áitojuvvon. Island lea leama Danmárkku vuolde 500 jagi, goas dánskkagiella lei hálddahusgiellan. Island oaččui olles iešstivrejumi easkka 1944: s. Dánskkagiella lei stuorámus islánddagiela áitta ovdal soađi, engelasgiella ges lei váldoáitta maŋŋil soađi. Eŋgelasgielgeavaheapmi lea viidánan miehtá máilmmi ja dása lassin lea amerihkalas girdibása Keflavikas, gos duháhiid amerihkalaš soalddáhat čađat leat leamaš, gitta soađi rájes. Odne islánddalaččain lea dánskkagiella vuosttas ja engelasgiella nubbin vierisgiellan skuvllas. Dattege nuorat hubmet ollu buorebut engelasgiela go dánskkagiela. Go almmolaš báikkiin galbbat leat guovtti gillii, lea nubbi giella masa álo eŋgelasgillii.

Ráđit addet

Reykjavikas mii finaimet "Islenska Málstøđ":s, mii lea "Islensk málnefnd":a dahje giellaráđi čállingoddi. Dás leat golbma bargi ja muhtumat geat barget oanehis dahje guhkes áiggi sátneprošeavttaiguin. Baldur Jonson, islánddagiela professor ja čálingotti jođiheaddji, čilgii midjiide giellapolitihka ulbmila. Galgá sáhttit oahpahit islánddagillii juohke fágas, juohke d�is skuvllain ja allaskuvllain ja atnit islánddagiela buot bargosajiin, omd. barggahagain, fabrihkain ja gávppiin. Giellaráđđi vástida buotlágan olbmuid ja ásahusaid gažaldagaid. 1992:s sii adde measta duhát geardde ráđi telefuvnna bokte. Bargoáiggis juohke vahku Gávdnojit dal 30 registrerejuvvon joavkku mat barget terminologiijain iešguđetge surggiin. "Islensk málstød" lea ráhkadan girjji mas leat njuolggadusat dákkár joavkkuide; "Leiđbeiningar fyrir orđanefndir" (Njuolggadusat sátnejoavkkuide). Dávjá leat iesgudetge fagasurggiid searvvit, mat leat bidjan sátnejoavkkuid johtui.

Čáhce- ja golgadanteknihka tearbmajoavkku čoahkkimii beasaimet, gos sii leat bargamin birasgažaldagaiguin golgadanteknihka oktavuodas. Joavkku jođiheaddji lei 82-jahkásaš Einar Pálson, hukseninšenearafága professor. Joavkkus leat sihke fágaolbmot ja giellaolbmot, ja eatnasat leat inšenearat. Sis lea čoahkkin guokte diimmu vahkkui bargoáiggis. Fágasátnegirjji sii eai čále alfabehtalaččat, muhto systemahtalaččat, fáttáid mielde.

Radio bokte

Muhto ii leat doarvai gávdnat ođđa sániid ja bidjat muhtin girjái. Sis lea, lagas oktavuohta universitehtain ja eará skuvllaiguin gos oahpaheaddjit váldet ođđa sániid atnui. Dát lea vuohki mo studeanttat ja oahppit ohppet ođđa sániid mat johtilit sajáiduvvet. Inšenearoahpu oahppogirjjit leat eanas olgoriikkalas gielain, muhto buot oahpaheapmi lea islánddagillii. Islándalaččat deattuhit ahte giellabargu ferte ollet buohkaide, iige báhcit giellaásahusaide. Sis lea guktii vahkus radioprográmma man namma lea "Dagleg mál" (beaivválaš giella), mii galggašii dán fuolahit.

Til startsida

sveilund@online.no