Sámenuorat dáhtošedje barggu ruovttuguovllus Artihkkel aviissas Sámiid Hilat, nr. 2-1976
Sámiid Hilat lei aviisa man almmuhii / Klassekampen sámegillii ja dárogillii. Eai boahtán go golbma nummara. Artihkkalat čállojuvvojedje dárogillii ja lágádus Jår'galæd'dji jorgalii sámegillii. Dán artihkal lea Svein Lund heivehan dálá čállinvuohkái.

Denne artikkelen pá norsk/Dát artihkkal dárogillii

Svein Lund:

Sámenuorat dáhtošedje barggu ruovttuguovllus

dadjá Mathis P. Sara

Guovdageaidnu lea okta dain gielddain Finnmarkkus gos olmmoslohku lassan. Muhto bargusajit unnanit. Guovdageainnus lea fidnoskuvla 6-ain linnjain, muhto measta ii oktage bargusadji daidda geat dáppe gerget.

Norggas leat ollogat otne barggu haga, daina go leat fuones áiggit. Muhto sami guovlluin lea bargguhisvuohta stuorit go ollu eara sajiin. Sivvan dása lea norgga imperialisma rievideapmi Sámi. Norgga stáhta ja ruhtaveahka háliidit ávkkuhit luohturiggodagaid Sámis, muhto ii beroš olbmuide doppe ođđa bargusajiid háhkat.
Mathis Persen Sara lea 23 jagi boaris ja lea Guovdageainnus eret. Go humadeimmet suinna geasset leai son muvrren hommas.

Lea dohkalas bargu, Mathis dadjá - ja buorre bálká - nu guhká go bistá. Muhto dal lean bargan huksenbargguin 6 geasi ja in leat vel ožžon barggu dálvve badjel. Háliidivččen ovdal mekanihkarbarggu. Lean vázzán mášin- ja mek. linnja Guovdageainnu fidnoskuvllas ja jahkebeale áhcahangursse Hámmarfeasttas. Muhto in leat vel fidnen dakkaras barggu. Ii gávdno dáppe.

1/3 OASSI NUORAIN BARGGU HAGA?

- Dieđat go man ollus leat barggu haga Guovdageainnus?
- Erenoamážit nuoraid gaskkas lea bargguhisvuohta. Gáttan sullii 1/3 oassi lea barggu haga. Ollogat barget dušše geasset.
- Leat go fitnan bargukántuvrras dáppe ja barggu ohcan?
- Ollu gerddiid, ja álo dadjet dan seamma: «Ii leat rnihkkege dáppe Sis-Finnmárkkus». Fálaldaga maid oažžut, lea guollebargui vuolgit mearragáddai.
- Manne dohko ehpet vuolgge?
- Muhtomat gal mannet. Muhto ieš ipmirdat, sámenuorat háliidit leat ruovttu guovllus. Mii háliidit eallit Sámi birasgottis. Dat geat vulget dáppe eret, háliidit fas ruovttuluotta boahtit jos sáhtasedje. ii leat duohta ahte eaktudáhtus fárrejit.

DARUIDUVVAN

- Gosa mannet nuorat go eret fárrejit?
- Ollogat dáppe mannet Girkonjárgii Sydvarangerii bargui. Ollogat leat lulas mannan. Na don gávnnat daid miehtá riikka. Olmmoš oaidná ahte go olbmot eret fárrejit, hui johtllit dáruiduvvet. Jos vel ruovttuluotta ge bohtet, de leat vajaldahttan Sámi vieruid ja dábiid.

UNNIT BARGUSAJIT

- Movt lea, lea go šaddan álkkit dahje váddaseabbut barggu fidnet Guovdageainnus maŋemus jagiid?
- Lea duođas váddaseabbut šaddan. Sullii 100 olbmo čievččastuvvojedje go Biedjovággi loahpahii doaimmas. Áidna ođđa doaimmat leat moadde gávppi ja huksenfirbma.

MAID LIVČČII DAHKAT SÁHTTIT

- Maid oaivvildat livččii dahkat sáhttit ahte ođđa bargosajiid Guovdageidnui fidnet? - Eanet livččii eanandoaluin ja boazodoaluin bargat. Dat lea stáhta politihkka mii váttisin dahká eanandoalu viiddisit. Boazodoalu maiddái sáhtášii veahaš viiddidit. Muhto geasseguohtumat leat gáržugoahtán. Ja eaiseváldit leamaš váddasat. Eai háliit ođđa guhtunguovlluid doarjut, vaikko sámit geat ohcet, dihtet lea sadji.
Ja mu mielas menddo unnan eanandoalu ja boazudoalu l tagal dáppe muohkaduvvo. Dal galgá ođđa njuovvanrusttet Guovdageidnui huksejuvvot, muđui eanet llvččii sáhttan dahkat. Manne galget bohccomárfi Harstadas la joika-gáhkut Troandimis rahkaduvvot? Gal sáhtašii dáppe doibmii bidjat smávva bajiid ja industria ja ruvkedoaimma, muhto ii galggašii boazudoalu hehttet, nu mo Biedjovakkis dáhpahuvvan. Eiseválddit galggaše eanet ovddasvastadusa čájehit ja nuoraid doahttalit. Sámiin galgá leat vuosttaš vuoigatvuohta bargguide sámi guovlluin.

SÁMI BARGIT GOARIDUVVON

- Mu mielas orru ahte sámiid organisasuvnnat ja áviisat leat uhcan dahkan sámiid bargiid váttisvuođaid bargguhisvuođa guorahit. Sii dusse bearraigehččet boazodoalu ja skuvlaáššiid, sii vajaldahttet nuoraid geat skuvllain gerget. Sámi bargit leat erenoamáš dáruiduhttima váikkuhusa vuolde. Mii fertet dávja váldit barggu gos sámit leat unnitlogus. Dát mielddisbuktá ahte industria- ja huksendoaimam dadjat dal juo eai gávdno sámi dajaldagat, dan ektul boazudoalus. Danne eambbo sámegiella ferte hubmot bargosajiin.
- Movt lea fága-organiserendilit dáppe?
- Hui fuotni. In mun ge leat organiserejuvvon, danne go in leat fásta barggus. Ja nu lea ollu earaiguin ge.
- Loahpas, Máhtte, maid leat jurddasan dálvet bargat go muvrren homma lea nohkan?
- Hálildivččen dáppe leat jus vejolas lea, muhto nu ii oro leamen. Várra vuolggán Vestland-ii. Doppe lea vissa vejolaš barggu industrias oažžut.


Til startsida

sveilund@online.no