Artihkkal Min Áiggis, 29.06.2001

Ruoŧŧelaččat áigot olggos EU:s

Moaddelogi duhát olbmo čájehedje mielasteaset Gteborggas mannan vahkoloahpa. Davviriikkain illá lea leamaš nu stuora miellačájehusat. Ledje máŋgalágan olbmot ja máŋgalágan gáibadusat, muhto váldoášši lei čielgas: Ruoŧŧalaččat leat ožžon doarvái EU-miellahtovuođas.

Svein Lund, Göteborggas

1994' albmotjienasteamis nagodedje Ruoŧa eiseválddit garra kampaŋŋain oažžut unna eanetlogoža dohkehit EU-miellahttovuođa. Muhto 6 jagi vásahusaid maŋŋil háliida eanetlohku ruoŧŧelaččain olggos fas, ja Gteborgga stuoramus miellačájehusa váldoparola lei "Sverige ut ur EU!". Parolain ja sáhkavuoruin celke makkár vásahusat sis leat: Almmolaš fálaldagat leat unniduvvon ja privatiserejuvvon, dearvvašvuođasuorgi geanuhuvvon ja dábálaš olbmuin leat ollu unnit vejolašvuohta váikkuhit politihka go ovdal. Gáibadus lea "Återställ Sveriges demokrati!", ođđasithukse Ruoŧa demokratiija. Ruoŧŧa lea álo leamaš bealleheapmi (nytrála) olgoriikkapolitihkas ja dan láhkái beassan eret guovtti mailbmesoađi. Muhto dál Ruoŧŧa galgá searvat ođđa EU-soahtevehkii, mii galgá bealuštit EU:a beroštumiid miehtá máilmmi.

Máŋga miellačájáhusa

Golbma beaivvis ledje Göteborggas golbma stuora ja moadde unnit miellačájáhusa. álgii juo duorastaga, go USA presideanta George W. Bush lei dáppe ja ságastalai EU-jođiheddjiiguin. Miellačájeheaddjit gáibidedje ea.ea. ahte USA galgá čállit vuollái Kyoto - šiehtadusa dálkkádaga seailluheami birra, heaitit steavlideames olbmuid ja heaittihit ođđa rakeahtavearjoplána. Bearjadaga lei Ii fal EU-miellačájáhusa, mas váldoparolat ledje "Sverige ut ur EU" - Ruoŧŧa olggos EU:s, "Nej til EMU" - Ii fal ekonomalaš ja ruđalaš uniuvdna ja "Nej til EU-här" - Ii fal EU-soahteveahka. Lávvordaga miellačájáhus lei "för ett annorlunda Europa", earálágan Eurohpa ovddas. Dás eai searvan dušše EU-vuostálasttit, muhto maiddái olbmot geat háliidit siskkobealde EU geahččalit rievdadit EU politihka. čuođenare joavkku ja searvi ledje mielde lágideames miellačájáhusaid. Ii fal EU-searvvit lassin ledje ea.ea. birasgáhttensearvvit, fágasearvvit, buotlágán sosialistalaš, kommunistalaš ja anarkistalaš joavkkut ja smávvadálolaččat. Sihke Ruoŧas ja Norggas serve ráđđehusbellodagaid nuoraidorganisašuvnnaid. Sihke sisafárrejeaddit ja solidaritehtasearvvit čelke doarjaga kurdalaččaid, iranalaččaid og palestinalaččat ja Mexico álgoálbmogiid riidui. Erenoamáš stuora joavku lei Attac, mii lea šaddame deháleamus riikkaidgaskkasaš organisašuvnna riikkaidgaskkasaš monopolaid fámu vuostá.

Irlánda leavggat

Moadde vahku ovdal Göteborg-čoahkkima lei irlánddalaččat álbmotjienasteamis jienastan Nice-traktáhta vuostá. Miellačájáhusain oidno Irlándda leavggat ja gáibádusat ahte EU galgá váldit Irlándda álbmoga oainnu vuhtii ja šiehtadallat traktáhta ođđasit. 15 EU-riikkaid gaskkas lea dušše dan rádjái Irlanda ráđđehus diktán iežas álbmoga jienastit traktáhta birra, ja EU-hoavddat eai bealuštan maid irlánddalaččat oaivildit. Eará riikkat jotket ratifiseremis traktáhta ja Irlánda ráđđehus ferte lágiidit ođđa álbmotjienastemiid daššái go olbmot jienastit "riekta".

1500 olbmo Norggas

Eanetlohku miellačájeheaddjit ledje dieđusge Ruoŧas, muhto máŋggas bohte maiddái eará riiikkain; sihke EU-riikkain nugo Dánmárkkus, Suomas, Duiskkas, Ránskkas, Belgias ja Nederlánddas, muhtimat bohte riikkain mat dál leat ohcan miellahtovuođa nugo Polskkas, Slovenias ja Ungárnas ja "olgobealderiika" Norggas. Oktiibuot ledje sullii 1500 norgalačča boahtán Göteborgii cealkit ahte eai háliidan EU:a politihka eai ge Norgga miellahttun. Ledje bussat sihke Bergenis, Roanddimis, Osllos ja máŋga eará sajiin, ja muhtumat ledje boahtán velá Romssas ja álttás. Bearjadaga miellačájáhusas lei sierra Norga sekšuvdna, mas ledje erenoamáš máŋga fágasearveleavggat. Fágasearvvit ballet ea.ea. ahte EEO-šiehtadusa geažil Norga ferte čuovvot EU ja privatiseret álmmolaš fálaldagaid.

Mediasensuvra

Buot mediat leat muitalan ahte Göteborggas lei soahti politiijjaid ja muhtin miellačájeheddjiid gaskkas, ahte miellačájeheaddjit leat bálkestan geđggiid ja cuvkalan lásiid ja ahte politiija lea báhčán golbma miellačájeheaddji. Dán govas leat ráfálaš miellačájáhusat measta jávkán. Lávvordaga iđedis lei Ruoŧa TV:ođđasiid váldoášši dáhpáhusat Gteborggas. Muhto eai čájehan miellačájáhusa oppanassiige. Lávvordat eahkedis sáhtii oaidnit hui oanehaččat miellačájáhusa, muhto filbmejuvvon duogábealde nu ahte geahččit eai beassan oaidnit gáibádusaid. Ii muitaluvvon maidege sáhkavuoruid birra, mas muhtin Ruoŧa beaggaseamus opposišuvdnapolitihkarat muitaledje mo sin mielas EU lei heajudan eanetlogu eallindili Ruoŧas. Máŋga aviissa leat seammaláhkái. Veahkaváldalaš joavkut mat eai duđa ráfálaš miellačájáhusaiguin ákkastallet ahte dušše veahkaválddiin besset mediaide. Ballamis lea Ruoŧa mediaid gieđahallan Göteborgga dáhpáhusain addán sidjiide buriid ákkaid.

Manne šattai soahti?

Ovdal EU-čoahkkima lei leamaš ságastallamat miellačájáhusaid lágiideddjiid ja Göteborgga politiija jođiheddjiid gaskkas. Sii ledje šiehtadan ahte galgá leat ráfálaš miellačájáhusat ja ahte politiija ii galggan provoseret. Muhto politiija ii doallan lohpadusa. Juo duorastaga politiija fallehii skuvlla gos 400 nuorra miellačájeheaddjit orro, dainna ákkain ahte galggašii leat vearjut doppe. Sii eai gávdnan maidege, muhto nagodedje provoseret nuoraid nu ahte máŋgasat biehtaledje vuolgit eret skuvllas. Miellačájáhusa lágiideaddjit geahččaledje ráddjet miellačájáhusat ráfálaš ja lobalaš dáhpahusaide, muhto sii eai nagodan kontrolleret buot jovkkuid geat ledje searvan. Muhtimat háliidedje fámuin beassat sisa Svenska Mässan visttis gos EU-čoahkkin lei, ja orui maiddái leame olbmot mielde geat juste háliidedje geavahit dan liibba doarrut politiija vuostá ja bilidit báŋkkuid ja eará kapitalismma dovdamearkkaid, nugo McDonalds-restauraŋŋaid. Dasa lassin politiijjas lei ageanttat miellačájeheddjiid gaskkas, ja miellačájeheaddjit muitalit ahte politiageanttat ledje áŋgireamus álggahit riiddu. Orru leame nu ahte politiijjat háliidii riiddu, nu ahte sáhttet akkastallat dainna go gáibidit eanet juolludeamit ja eanet vejolašvuođat geavahit garra vugiid miellačájeheddjiid ektui. Ja riikkaidgaskkasaš organisašuvnnat mat bealuštit monopolaid fámu eai hálit miellačájáhusaid. Danin boahte vahku WTO-čoahkkin lea sirdojuvvon Barcelonas internehtii(!) ja stuora WTO-čoahkkin boahtte čavčča galgá leat Qataras, riikkas gos ii leat lohpi lágiidit makkárge miellačájáhusa.

___________________________________________________

Eanet artihkkaliid riikkaidgaskkasaš gažaldagaid birra:  EU

álgosiidui

sveilund@online.no